Tulevikuvaade tööjõu- ja oskuste vajadusele: kaevandamine
ESF-i projekt „Kutsesüsteemi reform“
Oskuste ning tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteem OSKA
Avaldatud: 17.11.2026
Uuringu prognoosi periood: 2025-2035
Uuringu koostajad: Riina Tilk ja Elin-Külliki Kruusmaa, SA Kutsekoda
Materjalid
Lühendid
- AI
- tehisintellekt (ingl artificial intelligence)
- AK
- ametite klassifikaator
- BA
- bakalaureuseõpe
- DOK
- doktoriõpe
- EETL
- Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit
- EHIS
- Eesti hariduse infosüsteem
- EKAP
- Eesti kutsehariduse arvestuspunkt
- EKR
- Eesti kvalifikatsiooniraamistik
- EL
- Euroopa Liit
- EMS
- Eesti Mäeselts
- EMTAK
- Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator
- EMTEL
- Eesti Mäetööstuse Ettevõtete Liit
- ENMAK
- Energiamajanduse arengukava
- ETL
- Eesti Turbaliit
- EU ETS
- EL-i heitkogustega kauplemise süsteem
- HTM
- Haridus- ja Teadusministeerium
- KOV
- kohalik omavalitsus
- KUT
- kutseharidus
- MA
- magistriõpe
- OSKA
- tööjõu- ja oskuste vajaduse seire- ja prognoosisüsteem
- PKA
- põhikutseala
- RAK
- rakenduskõrgharidusõpe
- RR
- Rahvastikuregister
- TTJA
- Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet
- TÖR
- Maksu- ja Tolliameti töötamise register
- VEK
- valdkonna eksperdikogu
- ÕK
- õppekava
- ÕKR
- õppekavarühm
Õppeasutused:
- EEK Mainor
- Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor
- EMÜ
- Eesti Maaülikool
- Ida-Virumaa KHK (ka IVKHK)
- Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus
- Järvamaa RK
- Järvamaa Rakenduslik Kolledž (kuni 2024./2025. õppeaastani Järvamaa Kutsehariduskeskus)
- Pärnu HK
- Pärnu Hariduskeskus (kuni 31.08.2026 Pärnumaa Kutsehariduskeskus)
- Raplamaa RK
- Raplamaa Rakendusliku Kolledži Kehtna õppekoht (kuni juuni 2025 Kehtna Kutsehariduskeskus)
- TTK
- Tallinna Tehnikakõrgkool
- TalTech
- Tallinna Tehnikaülikool
- TLÜ
- Tallinna Ülikool
- TÜ
- Tartu Ülikool
- VOCO
- Tartu Rakenduslik Kolledž
Lühikokkuvõte
OSKA kaevandamise valdkonna uuring otsib vastust küsimusele, milline on valdkonna tööjõu- ja oskuste vajadus lähema kümne aasta jooksul, ning esitab ettepanekud, kuidas tööjõu- ja oskuste vajadust täita.
Mäetööstus1 on Eestis pika ajalooga tegevusvaldkond, mis hõlmab põlevkivi, ehitusmaavarade2 (paekivi, liiva ja kruusa) ja turba kaevandamist. Nii põlevkivi kui ka turba kaevandamisel on fookus liikunud toorme kütteväärtuselt maavara muule lisandväärtuslikumale kasutamisele, mis on töötajate arvu neis alavaldkondades kahandanud. Ehitusmaavarade kaevandamisel muutub üha tähtsamaks maavarade ressursitõhus kasutamine ning materjalide taaskasutus, sh põlevkivi aheraine kasutus. Kokku töötas mäetööstuse põhikutsealadel3 2025. aastal 2220 inimest, kellest ligi pool oli hõivatud põlevkivi kaevandamises, umbes neljandik ehitusmaavarade ja sama palju turba kaevandamises. Neljandiku töötajatest moodustavad tipp- ja keskastme spetsialistid ning kolm neljandikku oskustöötajad.
Mäetööstuse ettevõtete majandusnäitajad kinnitavad valdkonna arvestatavat panust Eesti majandusse. Tööviljakus hõivatu kohta lisandväärtuse alusel4 ületas töötleva tööstuse vastavat näitajat ligi 80%. Turbatööstuse toodang on oluline väliskaubandusartikkel, mida 2025. aastal eksporditi 195 miljoni euro eest.
Mäetööstuse arengut mõjutavad enim EL-i ning Eesti kliima- ja energiapoliitilised suunad ning varustuskindluse tagamine, samuti keskkonnanõuete muutumine, tehnoloogia areng ja avalikkuse ootused maapõueressursside vastutustundlikule kasutamisele. Põlevkivi roll strateegilise energiaressursina säilib, kuid kasutamise raskuskese liigub üha enam põlevkiviõli tootmisele. Kasutuse edasine ulatus sõltub siiski tugevalt turutingimustest ja õiguskeskkonnast. Ehitusmaavarade vajadust toetavad ehitus- ja taristuinvesteeringud, kuid arendusplaane mõjutavad olulisel määral õigus- ja menetluskeskkonna ennustatavus ning koostöö kogukondadega. Turbavaldkonna arengut kujundavad kasvav rahvusvaheline nõudlus kasvusubstraatide järele ja vajadus suurendada turba väärindamist Eestis. Samal ajal tuleb vähendada tootmise keskkonnamõju ning pöörata senisest rohkem tähelepanu ammendatud tootmisalade korrastamise eri viisidele ja edasise kasutuse võimalustele.
OSKA prognoosi kohaselt kahaneb hõivatute arv mäetööstuse põhikutsealadel lähikümnendil umbes 360 töötaja võrra (–16%). Selle põhjused on eelkõige kirjeldatud arengusuundumustes. Samas vajab valdkond prognoosiperioodil ligi 300 töötajat võimalike pensionile minejate asendamiseks. Vanemaealiste töötajate (55-aastased ja vanemad) osatähtsus mäetööstuses on üle 30% ja mõnedel põhikutsealadel (mäemeistrid ja töödejuhatajad ning sõidukijuhid) isegi suurem. Erinevalt mäeinseneridest üle kõigi tegevusalade on suhteliselt palju vanemaealisi just kaevandusettevõtetes töötavate mäeinseneride hulgas.
Prognoositav uue tööjõu vajadus ja haridussüsteemist tulevate lõpetajate arv on üldjoontes tasakaalus, kuid on ka põhikutsealasid, kus tasemeõpe kas puudub või pole pakkumine piisav. Kõrghariduse vaates on koolituspakkumine piisav. Seda toetab eriti kasvanud huvi asuda õppima valdkonnaga sobivates õppekavarühmades: kaevandamine ja rikastamine Tallinna Tehnikaülikoolis (TalTech) ning maateadus Tartu Ülikoolis (TÜ). Samas ei pruugi mäeinseneride järelkasv lahendada kaevandusettevõtete uue tööjõu vajadust, kuna noored rakenduvad pigem avalikus sektoris ja inseneribüroodes. Valdkonna vajadus tööstusinseneride järelkasvule pole suur, kuid nende värbamisel konkureeritakse kogu tööstusega.
Kutsehariduse poolelt on olukord mitmetahuline. Mäetöölise kutseõppe katkemise tõttu on töötajate väljaõpe langenud täielikult ettevõtjate õlule ning lahendamist vajab kutseeksamite järjepidev korraldus. Ka lõhkajate jaoks puudub tasemeõpe, kuid erakoolitusfirmad ja TalTech pakuvad baas- ja täienduskoolitusi ning TalTechi mäeinseneriõppes saab omandada lõhkematerjalide ja lõhketöödega seotud õppeaineid. Lõhkajate ja lõhkemeistrite kutsete taotlemist ja taastõendamist korraldab regulaarselt kutse andja Eesti Mäetööstuse Ettevõtete Liit (EMTEL). Mootorsõidukite lukkseppi ja mehaanikuid koolitatakse valdkonna seisukohalt piisavalt ning pigem saab sobiva kutsehariduse omandanute tööalase valiku kaalukeeleks mäetööstuse atraktiivsus võrreldes mootorsõidukite hoolduse ja remondi valdkonnaga. Kutseharidusest võiks valdkonda rakenduda rohkem automaatikuid ja mehhatroonikuid. Sõidukijuhte koolitatakse nii tasemeõppes kui ka märksa suuremas mahus erakoolitusasutustes. Koolitusmaht on valdkonna vajaduse katmiseks piisav, kuid lõpetanuid ei rakendu mäetööstusse piisavalt.
Tehnoloogia arengu ning uuringu- ja kaevandamisprojektide kasvava keerukuse tõttu suurenevad ootused eeskätt mäeinseneride kompetentside mitmekülgsusele ja ulatusele. Tugevate mäendusteadmiste kõrval kasvab vajadus geotehnika, keskkonnamõjude hindamise, automatiseerimise ning tootmis- ja tööstusinseneeria teadmiste järele. Eriti napib tööturul allmaa-markšeiderimõõdistamise, lõhketööde ja puurimistehnoloogia oskustega spetsialiste.
Maavarade suurem väärindamine kasvatab tootmis- ja tööstusinseneeria, materjalitehnoloogia, tootearenduse, laboritöö ja kvaliteedikontrolli oskuste tähtsust. Keskkonna-, regulatsiooni- ja ohutusalaste teadmiste tähtsus kasvab kogu mäetööstuses.
Oskustöötajate puhul püsib vajadus heade mehaanika-, elektri-, hooldus-, remondi- ja lukksepatööoskuste järele. Tähtsad on nii masinate ja seadmete tööpõhimõtete tundmine kui ka arusaam tööprotsessist laiemalt. Automatiseeritud seadmete, elektri- ja hübriidajamiga masinate ning digitaalsete seire- ja juhtimislahenduste kasutuse laienedes vajatakse masinate vahetu käsitsemise asemel üha enam nende juhtimise, seadistamise ja töö jälgimise oskusi.
Üldoskustest on kõige olulisemad õppimis- ja kohanemisvõime, analüüsioskus, koostööoskus, tööks vajalik keeleoskus ning juhistest ja nõuetest lähtumine. Mitmekeelse töökeskkonnaga ettevõtetes on eriti tähtis tööülesannete ja ohutusnõuete selge, üheselt mõistetav edasiandmine.
Tööjõu- ja oskuste vajadusega seotud kitsaskohtade leevendamiseks peaks TalTech koostöös tööandjate ja erialaorganisatsioonidega analüüsima, kuivõrd toetavad mäeinseneride ettevalmistuse aluseks olevad bakalaureuse- ja magistritaseme õppekavad süvendatud mäendus- ja geotehniliste teadmiste ja oskuste omandamist. Eraldi tuleks hinnata allmaakaevandamise ja allmaa-markšeideritöö oskuste käsitlemise piisavust, nendega seotud õppeainete paiknemise ja läbimise loogikat ning praktilisema õppe võimalusi. Lõhketööde insenertehniliste oskuste säilitamiseks ja arendamiseks tuleks analüüsida võimalust siduda lõhkamisega seotud õppeained selgemalt geotehnoloogia õpiteega ja muuta need selle õpitee kohustuslikuks osaks.
Turbavaldkonna ekspertteadmiste arendamiseks saab Eesti Turbaliit koostöös kõrgkoolide, teadusasutuste ja ettevõtetega algatada turba väärindamist, tootearendust ja kvaliteedijuhtimist ning turbaalade korrastamist, taastamist, teisest kasutust ja keskkonnaseiret käsitlevate täienduskoolituste väljatöötamise.
Üleminekul eestikeelsele haridusele vajab tähelepanu mäetöölise 4. ja 5. taseme kutseeksamite keeleline kättesaadavus, sealhulgas võimalus sooritada kutseeksamit põhjendatud juhtudel ka vene keeles. Mäetööliste ja mäemeistrite järelkasvu toetamiseks tuleks tagada kutseeksami sooritamise võimalus ka töömaailmas või täienduskoolituse kaudu vajalikud oskused omandanud töötajatele ning kaaluda põhjendatud juhtudel keelelist paindlikkust.
Puurijaid ja puurmeistreid vajatakse nii maavarade uuringutel ja kaevandamisel, puurkaevude rajamisel kui ka ehitusgeoloogilistel ja geotehnilistel töödel. Nende kompetentside säilimist tuleb toetada paindlike, eeskätt töökohapõhiste õppevõimalustega.
Laiapõhjaliste tehniliste teadmiste ja praktiliste oskustega oskustöötajate järelkasvu toetamiseks tuleb tihendada ettevõtete, erialaliitude ja tehnikaerialasid õpetavate kutseõppeasutuste koostööd ning suurendada õppijate praktilist kokkupuudet valdkonna tööprotsesside, masinate ja seadmete ning töökeskkonnaga.
Sissejuhatus
Uuringuaruandes esitatakse OSKA mäetööstuse rakendusuuringu tulemused (mäetööstuse all mõistetakse põlevkivi, ehitusmaavarade ja turba kaevandamist ning kaevandamist abistavaid tegevusi). OSKA tööjõu- ja oskuste vajaduse valdkonnauuringute põhieesmärk on prognoosida, kuidas muutub lähema kümne aasta jooksul valdkonna põhikutsealade (PKA) hõive, tööjõuvajadus ja vajatavad oskused, ning välja selgitada, kas praegune valdkonna koolituspakkumine nii taseme- kui ka täiendusõppes on valdkonna tööjõu- ja oskuste vajadusega kooskõlas. Uuringu tulemusena pakutakse nii koolitus- kui ka tööturu osalistele võimalikke lahendusi, et muutuvatele vajadustele paremini vastata.5 Seega on mäetööstuse uuringu eesmärk selgitada välja, kuidas muutuvad lähema kümne aasta jooksul valdkonna põhikutsealade hõive, tööjõu- ja oskuste vajadus ning esitada ettepanekud6, kuidas vastata paremini tööjõuturu muutuvatele vajadustele. Põhikutseala on valdkonna toimimiseks määrava tähtsusega valdkonnaspetsiifilisi kompetentse eeldav ametialade rühm. Põhikutsealad7 määratleti siinses uuringus koostöös valdkonna esindajatega valdkonna eksperdikogus (VEK).
Uurimisel on kasutatud kvantitatiivseid ja kvalitatiivseid meetodeid. Infoallikad on intervjuud valdkonna ekspertidega, valdkonna statistika (sh TÖR ja EHIS), varem tehtud uuringud, valdkonna strateegilised dokumendid ja arengukavad jms (vt metoodikat lisast 1). Valdkonna tööjõuprognoos, lahendamist vajavad kitsaskohad ning formuleeritud ettepanekud on läbi arutatud ja kooskõlastatud VEK-iga (vt lisa 3).
OSKA mäetööstuse uuring hõlmab Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori (EMTAK)8 jaotusest nelja alategevust, milleks on „Toornafta tootmine“ (B61), kuhu kuulub Eesti kontekstis ainult põlevkivi kaevandamine, „Kivi, liiva ja savi kaevandamine“ (B81), „Turba tootmine“ (B892)9 ja „Kaevandamist abistavad tegevusalad“ (B9). Eelmine, 2017. aastal avaldatud tervikuuring „Tulevikuvaade tööjõu- ja oskuste vajadusele: energeetika ja kaevandamine“ oli alavaldkonniti jagatud kahte plokki. Neist esimene käsitles energeetika ning teine kaevandamise tööjõuprognoosi ja oskuste vajadust. Siinne uuring keskendub üksnes kaevandamise valdkonna tööjõu- ja oskuste vajadusele. Seejuures on varasemast põhjalikumalt süvenetud kaevandamise eri alavaldkondadesse ja nende tulevikusuundadesse, tööjõu- ja oskuste vajadust kujundavatesse teguritesse ning põhikutsealade spetsiifikasse.
Varasema OSKA energeetika ja kaevandamise uuringu ning 2018. aasta seirearutelu järeldustele tuginedes saab esile tõsta, et osa kaevandamise valdkonna tööjõu- ja oskuste vajadusega seotud küsimusi on endist viisi aktuaalsed, kuid nende sisu ja võimalikud lahendused on aja jooksul täpsustunud. Õppijate arv ja huvi maapõue ning geotehnoloogiaga seotud õppe vastu on viimastel aastatel tuntavalt paranenud. Jätkuvalt vajavad tähelepanu mäenduse spetsiifiliste kompetentside hoidmine, praktiliste oskuste arendamine ning ettevõtete ja õppeasutuste koostöö tugevdamine. Samas ei ole väikese ja osaliselt kahaneva hõivega valdkonnas alati põhjendatud käsitleda lahendusena uute eraldiseisvate tasemeõppekavade loomist. Seetõttu on siinses uuringus tähelepanu eeskätt sellel, kuidas hoida valdkonnale vajalikke spetsiifilisi kompetentse olemasolevate õppekavade (ÕK), neis kujunevate õpiteede ja konkreetsete õppevalikute kaudu ning kuidas täiendada neid vajaduse korral paindlike täienduskoolituste, sh mikrokvalifikatsiooniõppe lahendustega. Näiteks turbavaldkonna õppevajadus on varasemates aruteludes olnud esil tasemeõppe spetsialiseerumise küsimusena, kuid siinses uuringus nähakse realistlikuma arengusuunana eri kõrgkoolide, teadusasutuste ja ettevõtete koostöös loodavaid täienduskoolitusi ning vajaduse korral mikrokvalifikatsiooniõpet. Oskustöötajate järelkasvu tagamisel suureneb tööandjate roll, sest kaevandamise valdkonnale on iseloomulik, et vajalikke kutseoskusi omandatakse sageli töö käigus, täienduskoolitustel või töökohapõhises õppes, sh koostöös kutseõppe- ja erakoolitusasutustega.
Mäetööstuse tööjõu- ja oskuste vajaduse uuring tugineb OSKA uuendatud metoodikale (vt lisa 1). Tööhõive käsitlemise aluseks on töötamise registri (TÖR) andmed, mida seostati Eesti hariduse infosüsteemi (EHIS) andmetega. Valdkonna ettevõtluse kirjeldamiseks on kasutatud Statistikaameti andmeid.
Uuringuaruande koostajad tänavad hea koostöö eest uuringu eksperdikogude liikmeid, intervjueerituid, retsensente ja teisi uuringuaruande valmimisele kaasa aidanuid.
1. Põhikutsealade määratlus ja kirjeldused
OSKA uuringutes on tööjõu- ja oskuste vajaduse keskne analüüsiühik põhikutseala. Põhikutseala on mäetööstuse toimimiseks määrava tähtsusega sarnaseid valdkonnaspetsiifilisi kompetentse eeldav ametialade rühm. Ühte põhikutsealasse koondatakse ametialad, mis eeldavad üldjuhul samal haridustasemel ja sarnastel erialadel väljaõpet ning kus töö sisu ja tööülesannete täitmiseks vajalikud oskused on sarnased. Valdkonna põhikutsealade hulka ei hõlmatud ametialasid, mille põhikompetentse ei loetud piisaval määral valdkonnaga seotuks, mille esindajaid on väga vähe või mida analüüsitakse teistes OSKA valdkonnauuringutes10.
Tabelis 1 on esitatud mäetööstuse (B) tegevusalade jaotus alaliigiti EMTAK-i järgi, et anda aimu valdkonna toodangu mitmekesisusest. Lisaks on kaasatud põhikutsealade töötajaid (mäeinsenerid, mäemeistrid, kaevurid ja mäemasinate operaatorid ning lõhkajad) tegevusaladelt, mille kõrvaltegevus on seotud põlevkivi, ehitusmaavarade või turba kaevandamise ning väärindamisega. Põlevkivi kaevandamise puhul on nendeks tegevusaladeks „Puhastatud naftatoodete ja fossiilkütusetoodete tootmine“ (C192), „Elektrienergia tootmine mittetaastuvast energiaallikast“ (D35111) ja „Masinate ja seadmete remont“ (C331). Ehitusmaavarade puhul on täiendavateks tegevusaladeks „Graniidist, marmorist jm looduslikust kivist toodete tootmine“ (C237). Kaevandustegevusele on iseloomulik mäeinseneeria ja lõhkamise kompetentsi sisseostmine, mistõttu on uuringusse kaasatud põhikutseala töötajad tegevusaladelt „Arhitekti- ja inseneritegevused; tehniline katsetamine ja analüüs“ (N71) alamvaldkond „Geoloogilised ja geodeetilised uurimistööd“ (N71122) ja „Ehitusplatside ettevalmistus ja puhastus“ (F43121). Kuna mäeinseneride vajadus üle majanduse ei piirdu üksnes kaevandamise valdkonnaga, on mäeinseneride ettevalmistuse mahu hindamiseks uuringusse kaasatud ka tegevusalad „Avalik haldus ning majandus- ja sotsiaalpoliitika juhtimine“11 (P841) ja „Kõrgharidus“ (Q854).
Tabel 1. Mäetööstuse tegevusalade jaotus EMTAK-i koodi järgi
Tabelis 2 on esitatud põhikutsealade seos ametite klassifikaatoriga (AK)12 ning sellest omakorda TÖR-i andmetel põhinev hõivatute arv. Ametialade järgi on moodustatud põhikutsealad.
Tabel 2. OSKA mäetööstuse valdkonna põhikutsealad ja seosed AK ametirühmadega ning 2025. a hõivatud
*Lõhkaja ja lõhkemeister on reguleeritud kutsealad. Kutseregistris on registreeritud 118 lõhkaja (tase 3) ja 141 lõhkemeistri (tase 5) kehtiva kutsetunnistusega inimest. TÖR-i andmetel põhinev hõivearv kajastab üksnes neid töötajaid, kelle põhitöökoht on registreeritud lõhkaja ametialal. Lõhkajad ja lõhkemeistrid töötavad lisaks teistel põhikutsealadel või eraettevõtjana ning lõhkamisega seotud tegevus võib olla kõrvaltöö. ** Ametialal hõivatud on hõlmatud uuringusse täielikult (100%), mitte ainult kaevandamisega seotud tegevusaladelt. *** Geoloogi ametialal on hõlmatud ainult põlevkivitööstuses ja inseneribüroodes töötavad geoloogid. Juhid kaevandamises
Juht kaevandamises (nt tegevjuht, kaevanduse juht, tootmisjuht või osakonnajuhataja) kavandab, juhib ja koordineerib all- ja/või pealmaakaevanduse tootmistegevust, töökorraldust ning ressursside kasutamist. Sõltuvalt ettevõtte suurusest ja ametikohast juhib ta kogu kaevandamisettevõtet või vastutab tootmisüksuse või -osakonna tegevuse eest. Ta vastutab ettevõtte või juhitava üksuse eesmärkide saavutamise, tegevuse nõuetekohasuse ja ohutuse ning ressursside tõhusa kasutamise eest. Ta teeb koostööd kohalike omavalitsuste ja riigiasutustega ning hoiab end kursis valdkonna tehnoloogiliste ja regulatiivsete arengutega.
Eelistatult on juhil kõrgharidus mäetööstuse, keemia-, materjali-, energia-, tootmis- või tööstustehnoloogia valdkonnas ja mitmeaastane juhtimiskogemus kaevandamis- või tööstusvaldkonnas.
Mäeinsenerid13
Mäeinsenerid tegelevad kaevandamise tehnoloogia ja maapõuega seotud insenertehniliste lahendustega. Nende ülesanne on tagada maavarade ohutu, keskkonnasäästlik ja tõhus kaevandamine ning töötlemine. Nad koostavad kaevandamisprojekte, osalevad maavara geoloogilistes uuringutes ning kavandavad ja projekteerivad kaevandamise tehnilisi ja tehnoloogilisi lahendusi. Nad osalevad kaevandamisega seotud arendustegevuses ning vastutavad kaevandamise tehnoloogiliste protsesside toimimise ja nõuetele vastavuse eest. Mäeinseneride põhikutsealasse kuuluvad ka markšeiderid, kelle töö on kaevetööde mahtude ja maavara varu mõõdistamine kaevandustes ja karjäärides ning mäeeraldise piirides püsimise jälgimine. Mõõdistamise alusel kavandatakse mäetöid ning arvutatakse ja deklareeritakse kaevandatud maavara varu koguseid. Lisaks hõlmab põhikutseala põlevkivitööstuses ja inseneribüroodes töötavaid geolooge, kes tegelevad maavara geoloogiliste uuringute, maavara varu hindamise ning kaevandamisprojektide jaoks vajalike geoloogiliste andmete kogumise ja analüüsimisega.
Selle põhikutseala spetsialistid töötavad nii kaevandamisettevõtetes, inseneri- ja konsultatsioonibüroodes kui ka teadus-, uurimis- ja avaliku sektori asutustes.14 Kaevandamisettevõtted ostavad nende projekteerimis-, nõustamis- ja muid erialateenuseid sageli sisse.
Mäeinsenerina töötamine eeldab kõrgharidust mäenduses, geoloogias või muul maapõuega seotud erialal ning erialast töökogemust. Projekteerimise, arendustegevuse ja suurema vastutusega inseneriülesannete täitmisel on vajalik magistritaseme haridus ning tööülesannetele vastav kutsekvalifikatsioon. Kutsetunnistus annab spetsialiseerumise ulatuses õiguse töötada all- ja pealmaakaevandamise, projekteerimise või markšeiderimõõdistamise vastutava spetsialistina maapõueseaduse tähenduses.15 Markšeiderina töötamiseks võib sobivaks lähteks olla ka geodeesia kõrgharidus, millele lisanduvad mäendusvaldkonna teadmised ja väljaõpe töökohal.
Tööstusinsenerid16
Tööstusinsener kavandab, arendab ja täiustab kaevandamisel kasutatavaid seadmeid, tehnosüsteeme ning tootmisprotsessi toetavaid tehnilisi lahendusi. Tema töö hõlmab mäe- ja töötlemisseadmete, transpordi- ja konveiersüsteemide, purustus- ja sortimisseadmete ning muude tehnosüsteemide töökindluse, tootlikkuse ja energiakasutuse analüüsimist. Ta osaleb seadmete valikul, paigaldamisel ja kasutuselevõtul, automatiseerimis- ja digitaliseerimislahenduste rakendamisel ning hoolduse ja remondi kavandamisel. Tööstusinsener aitab tagada seadmete ohutu, tõhusa ja keskkonnanõuetele vastava töö. Tööstusinsener võib töötada näiteks protsessiinseneri, tootmistehnoloogi, automaatika-, mehaanika-, elektriinseneri või hooldusjuhi ametikohal.
Tööstusinsenerina töötamine eeldab üldjuhul kõrgharidust mehaanika, automaatika, elektrotehnika, energeetika, tööstustehnika või muul valdkonnaga seonduval tehnilisel erialal. Keerukamate arendus- ja projekteerimisülesannete puhul on eelistatud magistritaseme haridus. Kasuks tuleb mäe- või tööstusseadmete ja nende hoolduse, automatiseerimise või tootmisprotsesside arenduskogemus.
Keskkonnaspetsialistid
Keskkonnaspetsialist mäenduses korraldab ja jälgib kaevandamisettevõtte keskkonnategevust ning aitab tagada selle vastavuse keskkonnanõuetele ja lubade tingimustele. Tema töö hõlmab kaevandamise põhja- ja pinnaveele, pinnasele, õhukvaliteedile, müratasemele, vibratsioonile ja elurikkusele avaldatava mõju seiret ning keskkonnaandmete analüüsimist ja aruannete koostamist. Ta osaleb keskkonnalubade ja muude kooskõlastuste taotlemisel, keskkonnamõju hindamises ning jäätmete ja kaevandamisjäätmete käitlemise korraldamises.
Keskkonnaspetsialist kavandab koos teiste spetsialistidega keskkonnamõju vähendavaid meetmeid ning osaleb kaevandatud alade korrastamise ja taastamise kavandamisel. Ta teeb koostööd mäeinseneride, tootmisjuhtide, geoloogide ja teiste spetsialistidega ning suhtleb kohalike omavalitsuste, riigiasutuste, seire- ja konsultatsiooniettevõtete ning vajaduse korral kogukondadega. Ta arendab ettevõtte keskkonnajuhtimissüsteemi, valmistab ette auditeid ning panustab kestlikkusaruandlusse, kliimariskide hindamisse, ringmajanduse põhimõtete rakendamisse ja tootmisohjega seotud dokumentatsiooni koostamisse.
Töö eeldab bakalaureuse- või rakenduskõrgharidusõppes omandatud erialast ettevalmistust keskkonnatehnoloogia ja -juhtimise, keskkonnakorralduse, geoloogia, maapõueressursside või muul valdkonnaga seotud erialal. Vajalik on keskkonnaõiguse, lubade menetlemise ja seirenõuete tundmine.
Mäemeistrid ja töödejuhatajad
Mäemeistrid ja töödejuhatajad korraldavad ning koordineerivad mäetööliste ja mäemasinate operaatorite igapäevast tööd (nt ettevalmistus- ja koristustööd, toodangu laadimine ja vedu) all- ja pealmaakaevandustes, karjäärides ning turbatootmisaladel. Nad jaotavad tööülesandeid, juhendavad töötajaid, jälgivad tööde käiku ja tootmisüksuse töötulemusi ning kontrollivad kvaliteedi-, tööohutus- ja keskkonnanõuete täitmist. Vahetu tööjuhina on neil oluline roll ka töötajate juhendamisel ja mentorluses ning töötajate arengu ja meeskonnatöö toetamisel. Samuti hindavad nad töökohtade ja seadmete valmisolekut ning reageerivad töö käigus tekkivatele kõrvalekalletele.
Allmaakaevandustes kasutatakse vahetu tööjuhi ametinimetusena sageli mäemeistrit. Pealmaakaevandustes ja turbatootmises võivad samalaadseid ülesandeid täita töödejuhatajad, karjääri- või rabameistrid ning mäetööde juhid. Väiksemates karjäärides võib esmase tööjuhi ja kaevandamise vastutava spetsialisti ülesandeid täita mäetehniku kutsega töötaja.
Mäemeistri või töödejuhatajana töötamine eeldab üldjuhul vähemalt kesk- või kutseharidust, erialast töökogemust ning mäetööde tehnoloogia, töökorralduse ja ohutusnõuete tundmist. Sageli jõutakse ametikohale pärast töökogemuse omandamist mäetöölise või mäemasinate operaatorina ning erialase täiendusõppe läbimist. Põlevkivikaevandamise tööandjad peavad mäemeistri ametikohal tähtsaks ka mäetöölise 5. taseme kutset, mis tõendab suurema vastutusega tööks vajalike erialaste teadmiste ja oskuste olemasolu. Mäetehniku kutse eeldab vähemalt kesk- või kutsekeskharidust, erialase täienduskoolituse läbimist ning töökogemust.
Lukksepad ja mehaanikud
Põhikutseala hõlmab kaevandamis- ja töötlemisseadmete lukkseppi, mehaanikuid ja keevitajaid ning ka elektri- ja elektrotehnika valdkonna tehnikuid ja elektrikuid. Need töötajad hooldavad, remondivad ja seadistavad kaevandamisel ning maavara töötlemisel kasutatavaid masinaid, seadmeid ja tehnosüsteeme. Nad tagavad mäe-, liikur- ja karjäärimasinate, konveierite, purustus- ja sortimisseadmete, pumpade, ventilatsiooniseadmete ning mehaaniliste, hüdrauliliste ja elektrisüsteemide töökindluse all- ja pealmaakaevandustes, karjäärides ning turbatootmisaladel. Allmaakaevandustes rajavad ja kohandavad nad ka ohutuks tööks vajalikku tehnilist taristut, sealhulgas elektri- ja muid tehnosüsteeme, mida tuleb kaevandamise edenemisel ümber paigutada ja täiendada. Nad kontrollivad seadmete tehnilist seisukorda, tuvastavad rikkeid, vahetavad ja parandavad kulunud osi ning teevad ennetavaid hooldus- ja remonditöid. Automatiseerimise suurenedes hõlmab töö üha enam ka digitaalsete juhtimis- ja seiresüsteemide jälgimist, seadistamist ning nende abil rikete ja kõrvalekallete tuvastamist.
Levinumad ametinimetused on lukksepp, seadme- või remondilukksepp, allmaalukksepp, mehaanik, hooldusmehaanik, diagnostik, mäe- või liikurmasinate tehnik-mehaanik, keevitaja, kaevanduselektrik, elektriseadmete mehaanik või paigaldaja ning elektrotehnik.
Põhikutsealal töötamine eeldab üldjuhul kutseharidust mehaanika, metallitöö, mehhatroonika, masinaehituse, liikurmasinate hoolduse, elektri või elektrotehnika erialal. Tööle võib asuda ka muu tehnilise kutsehariduse ja ettevõttesisese väljaõppe kaudu. Allmaalukksepa- ja elektritööde tegemine eeldab kaevanduse töökeskkonda ja ohutusnõudeid käsitleva täienduskoolituse läbimist; elektritööde tegemiseks peab töötajal olema vajalik elektrialane ettevalmistus ja pädevus.
Lõhkajad
Lõhkajad ja lõhkemeistrid teevad lõhketöid kaevandustes, karjäärides ja muudel objektidel, kus lõhkamise abil purustatakse ja kobestatakse materjale, eemaldatakse kivimit või muud materjali või ühendatakse materjale lõhkekeevituse teel. Lõhkaja valmistab lõhkemeistri juhendamisel ette lõhkamisobjekti ja ohuala, käsitseb lõhkematerjale, laeb lõhkeaugud ning monteerib lõhkevõrgu. Ta vastutab tema kasutuses oleva lõhkematerjali nõuetekohase hoidmise, arvestuse ja kasutamise eest. Lõhkemeister kavandab ja juhib lõhketöid ning vastutab nende ohutu ja nõuetekohase teostamise eest. Ta määrab töö tehnilise lahenduse, juhendab lõhkajaid, kontrollib töökoha ja lõhkevõrgu valmisolekut ning hindab lõhkamise tulemust. Samuti vastutab ta lõhkematerjali varumise, transpordi, arvestuse ja sihipärase kasutamise eest.
Lõhkajad võivad spetsialiseeruda allmaa-, pealmaa- või veealustele lõhketöödele, lõhkemeistrid võivad lisaks teha erilõhketöid. Kaevandustes ei ole lõhkaja alati eraldi ametikoht. Lõhketöid võivad asjakohase väljaõppe ja kutsega teha ka läbindajad, allmaa koristustöölised või teised mäetöölised. Lõhketöid ostetakse sageli teenusena sisse, eelkõige karjäärides ja väiksemates kaevandamisettevõtetes (aastane toodangumaht alla 1 mln t või 1 mln m³).
Lõhkaja ja lõhkemeister on reguleeritud kutsealad, millel töötamine eeldab asjaomase kutse olemasolu. Lõhkajana töötamine eeldab vähemalt põhiharidust, erialase koolituse ja tööpraktika läbimist ning 3. taseme lõhkaja kutset. Lõhkemeistrina töötamine eeldab vähemalt keskharidust, erialast väljaõpet, praktilist töökogemust ja 5. taseme lõhkemeistri kutset.17
Lõhkematerjali käitlemiseks on kohustuslik omada tegevusluba, mis eeldab nõuetele vastava lõhkematerjali käitlemise korraldaja olemasolu.18 Käitlemise korraldaja on ettevõttes vastutav isik, kelle ülesanne on tagada lõhkematerjali ohutu käitlemine, sealhulgas nõuetekohane hoidmine, vedu, jälgitavus ja käitlemisega seotud riskide maandamine; juhendada lõhkematerjali vahetuid käitlejaid ning koordineerida nende tegevust. Käitlemise korraldajal peab olema pädevustunnistus, mille väljastab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, või vähemalt 6. taseme kutsetunnistus, mis võimaldab käidelda lõhkematerjali. Praktikas võib käitlemise korraldaja ülesandeid sageli täita ka lõhkemeister.
Kaevurid ja mäemasinate operaatorid
Kaevurid ja mäemasinate operaatorid teevad maavara väljamise, kaevise teisaldamise ja töötlemisega seotud töid all- ja pealmaakaevandustes, karjäärides, rikastusvabrikutes19 ning turbatootmisaladel. Nad kasutavad selleks mäe-, puurimis-, laadimis-, koristus- ja muid eriotstarbelisi masinaid ning seadmeid. Sõltuvalt kaevandamisviisist hõlmavad nende tööülesanded mäemassiivi puurimist, katendi eemaldamist, kaeveõõnte rajamist ja toestamist, lõhketööde ettevalmistamist, maavara väljamist, kaevise laadimist ja teisaldamist ning purustus-, sortimis- ja laadimisseadmete käitamist. Täiendava ettevalmistusega kaevurid ja mäemasinate operaatorid teevad allmaakaevandustes ka tööks vajaliku taristu paigaldus- ja abitöid, sealhulgas paigaldavad valgustusseadmeid, toitekaableid, veekõrvalduspumpasid, tuulutustorusid ja tõkkeid. Turba kaevandamisel hõlmab töö turba väljamist, kogumist, teisaldamist ja laadimist ning tootmisväljakute ja kuivendussüsteemide hooldamist.
Levinumad ametinimetused on kaevur, mäetööline, läbindaja, allmaa koristustööline, karjääritööline, puurmasina operaator, ekskavaatorijuht, frontaallaadurijuht, turbatootmismasina operaator ning muud mäe-, laadimis- ja koristusmasinate operaatorid.
Põhikutsealal töötamine eeldab üldjuhul kutseharidust, erialast täiendusõpet või väljaõpet töökohal. Mäetöölise kutse tõendab valmisolekut töötada sõltuvalt spetsialiseerumisest kas allmaaläbindus- ja -koristustöödel või pealmaakaevanduses ja karjääris. Mäetöölised, kelle tööülesannete hulka kuuluvad allmaa elektri- või lukksepatööd, peavad läbima asjakohase täienduskoolituse.
Sõidukijuhid kaevandamises
Sõidukijuhid veavad ja teisaldavad kaevandustes, karjäärides ning turbatootmisaladel kaevist (nt põlevkivi, lubjakivi, liiva ja kruusa, turvast), katendit, valmistoodangut ja muud materjali. Nad juhivad veoautosid, kallureid, traktoreid, vedukeid ja muid eriotstarbelisi sõidukeid ning teevad sõidukite igapäevast tehnilist kontrolli ja lihtsamaid hooldustöid. Töö hõlmab ka koorma nõuetekohast laadimist või laadimise jälgimist, kinnitamist ja mahalaadimist ning ohutut liiklemist kaevandamisala teedel ja tööterritooriumil. Põhikutsealasse kuuluvad lisaks tõstuki- ja tõsteseadmete juhid, kes laadivad, teisaldavad ja paigutavad materjale ning toodangut.
Põhikutsealal töötamine eeldab juhitavale sõidukile või masinale vastava kategooria juhtimisõigust (traktori- ja liikurmasinajuhtidel üldjuhul T-kategooria) ning tööülesannetele vastavat väljaõpet. Oluline on tunda veoste käitlemise, sõidukite ja tõsteseadmete ohutu kasutamise ning kaevandamisalal liiklemise nõudeid.
2. Tööjõu- ja oskuste vajadust mõjutavad trendid
Järgmistes alapeatükkides käsitletakse üleilmseid trende ja valdkonnaspetsiifilisi suundumusi, mis mõjutavad kaevandamise arengut ning kujundavad Eesti ettevõtete tegevuskeskkonda, tehnoloogilisi valikuid ja tööjõu- ja oskuste vajadust. Eesti kontekstis avaldavad valdkonnale olulist mõju kliima- ja energiapoliitika, energiajulgeoleku ja varustuskindluse tagamine, keskkonnanõuete muutumine, tehnoloogia areng ning ühiskonna ja kogukondade ootused maapõueressursside vastutustundlikule kasutamisele. Ühtlasi on toodud viited tähtsamatele valdkonnaga seotud regulatsioonidele ja arengudokumentidele.
2.1. Energia- ja kliimapoliitika ning varustuskindluse tagamine
Maavarade kaevandamine ja kasutamine on Euroopa Liidus (EL) valdavalt reguleeritud liikmesriigi tasandil. Küll aga loob EL-i energia-, kliima- ja tööstuspoliitika laiema strateegilise raamistiku, mis mõjutab maavarade nõudlust, kasutusvõimalusi ja kaevandamise majanduslikku tasuvust. EL on seadnud eesmärgiks saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus (Euroopa Komisjon, 2019) ning vähendada kasvuhoonegaaside netoheidet 2030. aastaks vähemalt 55% võrreldes 1990. aastaga. Nende eesmärkide saavutamiseks vastu võetud õigusaktide pakett „Eesmärk 55“ (Euroopa Komisjon, 2021) hõlmab muu hulgas heitkogustega kauplemise süsteemi (EU ETS) reformi, taastuvenergia kasutamise suurendamist, energiatõhususe parandamist, transpordi kliimamõju vähendamist ning maakasutussektori heite vähendamise ja süsiniku sidumise eesmärke. 2025. aastal avaldatud puhta tööstuse kokkulepe (Euroopa Komisjon, 2025) seob tööstuse süsinikuheite vähendamise senisest tugevamalt konkurentsivõime, taskukohase energia, ressursitõhususe ja ringmajandusega.
Üldist kliimapoliitilist raamistikku Eestis täpsustab kavandatav kliimakindla majanduse seadus20, mille menetlus ei ole veel lõppenud ning mille mõju kaevandamise eri alavaldkondadele sõltub seaduses sätestatavatest eesmärkidest, meetmetest ja nende rakendamisest (ERR, 10.07.2026). Eelnõu varasemates versioonides kavandatud sektoripõhiste kasvuhoonegaaside heite vähendamise eesmärkide asemel nähakse praeguses eelnõus ette riigiülesed eesmärgid. Sektorite arengusuundi ja meetmeid käsitletakse täpsemalt valdkondlikes teekaartides. Kaevandamise valdkonda puudutavad eelkõige tööstuse21 ja turbakasutuse22 teekaardid, kus käsitletakse muu hulgas põlevkiviõlitööstuse heite vähendamise ja tehnoloogilise arengu võimalusi, kriitiliste toormete väärtusahelate arendamist ning turba keskkonnahoidlikumat kaevandamist ja väärindamist.
Eesti maapõuevaldkonna pikaajalised põhimõtted on määratud 2017. aastal vastu võetud dokumendis „Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050“23. Selle kohaselt tuleb maapõue ja seal leiduvaid loodusvarasid kasutada Eesti ühiskonnale võimalikult suurt väärtust looval viisil, arvestades seejuures keskkonna-, sotsiaalseid, majanduslikke, geoloogilisi ja julgeolekuaspekte. Maapõue uurimise, kaitsmise ja kasutamise õigusraamistiku sätestab maapõueseadus24. Seadus reguleerib muu hulgas geoloogilisi uuringuid, maavarade arvele võtmist, kaevandamislubade andmist, kaevandamist ning kaevandatud alade korrastamist.
Üleilmsete geopoliitiliste pingete kasvamise taustal seostub kaevandatavate maavarade kättesaadavus tugevalt ka EL-i strateegiliste sõltuvuste vähendamise eesmärkide ning varustuskindluse tagamisega (Euroopa Komisjon ja Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja, 2023). Kohalike ressursside olemasolu ja kättesaadavus ning lühemate ja kindlamate tarneahelate kujundamine aitavad vähendada sõltuvust impordist ja tarnehäiretest tulenevaid riske. Eesti kontekstis puudutab see eelkõige põlevkivi võimalikku rolli energiajulgeoleku reservina ning ehitusmaavarade kättesaadavust strateegilise transpordi-, energia- ja kaitsetaristu rajamiseks.
2.1.1. Mõju põlevkivi kaevandamisele
Energia- ja kliimapoliitika mõjutab Eesti kaevandamise alavaldkondadest kõige otsesemalt põlevkivi kaevandamist. Põlevkivi kasutamise edasist suunda kujundab 2026. aasta jaanuaris kinnitatud energiamajanduse arengukava aastani 2035 (ENMAK 2035)25. Arengukava näeb ette taastuvenergia, salvestuslahenduste ja uute juhitavate tootmisvõimsuste arendamise. Põlevkivi otsepõletamine elektri tootmiseks lõpetatakse järk-järgult 2035. aastaks. Pärast 2035. aastat võib põlevkivi elektritootmiseks kasutada vaid erandjuhul, kui muud lahendused ei taga varustuskindlust ning üksnes strateegilise reservina väljaspool elektriturgu. Põlevkivist elektri tootmise konkurentsivõimet on oluliselt vähendanud ka EU ETS-is26 kujunev CO₂ hind. ENMAK 2035 taustaanalüüsi kohaselt ei ole ainult põlevkivi kasutavad elektrijaamad valdavalt konkurentsivõimelised ning pääsevad elektriturule vähestel tundidel. Samal ajal on olemasolevad põlevkivielektrijaamade võimsused olnud vajalikud elektrisüsteemi juhitava võimsuse tagamiseks ja talvise tiputarbimise katmiseks. Neid asjaolusid arvestades sõltub põlevkivielektri edasine roll CO₂ hinnast, elektrituru olukorrast ning sellest, kui kiiresti valmivad seda asendavad juhitavad tootmis- ja salvestusvõimsused.
Põlevkivi kasutamine õli- ja keemiatööstuse toormena võib jätkuda ka pärast 2035. aastat, kuid selle väljavaated sõltuvad maailmaturu nõudlusest, CO₂ heite hinnast ja laevanduse kliimanõuete karmistumisest. Selleks, et vähendada tootmise ülekandumise ohtu leebemate kliimanõuetega riikidesse, on põlevkiviõli tootjad saanud suure osa heitkoguse kvootidest tasuta. EU ETS-i senine kava nägi ette tasuta kvootide mahu järkjärgulist vähendamist, et motiveerida ettevõtteid heidet vähendama ja investeerima väiksema heitega tehnoloogiatesse. 2026. aastal tööstuse konkurentsivõime toetamiseks esitatud muudatusettepanekute27 kohaselt tasuta kvootide mahu vähendamine jätkuks, ehkki algul kavandatust aeglasemas tempos. Põlevkiviõli tootjate hinnangul suurendaks tasuta kvootide osakaalu märkimisväärne vähenemine tootmiskulusid ning mõjutaks tootmise konkurentsivõimet ja investeerimisvõimalusi (ERR, 20.07.2026). 2026. aasta augustis hindasid Eesti Energia ja VKG juhid, et Euroopa Komisjoni kavandatud muudatuste jõustumisel ilma Eestile sobiva erandita võib põlevkiviõli tootmine muutuda juba aastatel 2031–2033 konkurentsivõimetuks. Tegemist on siiski menetluses oleva ettepaneku ja ettevõtete riskihinnanguga, mitte jõustunud regulatsiooniga (ERR, 25.08.2026). Samal ajal suunavad FuelEU Maritime’i nõuded (Euroopa Parlament ja Nõukogu, 2023), meretranspordi kaasamine EU ETS-i ning Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni kavandatavad meetmed (IMO, 2023) laevandust väiksema heitega kütuste kasutamisele, mis pikemas vaates piirab suure CO₂-mahukusega laevakütuste nõudlust. (Vt ka Tilk & Kruusmaa, 2026.)
Põlevkivi kasutuse raskuskese on juba nihkunud elektritootmiselt õlitootmisele. Rohetiigri maakasutuse teekaardis (2025)28 toodud hinnangu järgi kasutati 2023. aastal ligikaudu 85% kaevandatud põlevkivist õlitootmiseks ja 15% elektritootmiseks. Põlevkivi kaevandamise mahud sõltuvad järjest enam põlevkiviõli ja keemiatööstuse, mitte elektritootmise vajadusest. 2025. aastal kaevandati Eestis ligikaudu 8,02 miljonit tonni põlevkivi, võrreldes 8,55 miljoni tonniga 2024. aastal. Kaevemaht vähenes kolmandat aastat järjest. Esimest korda tõusis suurimaks põlevkivikaevandajaks VKG29. Ettevõtete kaevandusmahtude jaotuse muutus viitab ühtlasi nihkele põlevkivi kasutussuundades.
Eeltoodud suundumust peegeldab ka Uus-Kiviõli kaevandamisõiguse koondumine VKG-le. Enefit Industry OÜ võõrandas 2025. aasta lõpus Uus-Kiviõli keskkonnaloa koos kaevandamisõigusega VKG-le, kes saab nüüd arendada kaevevälja tervikuna oma õli- ja keemiatööstuse toormevajadusest lähtudes (ERR, 16.04.2026; ERR, 23.04.2026). Samal ajal koondab Enefit Industry kaevandamistegevuse Estonia kaevandusse ja sulgeb Narva karjääri (Tööstusuudised, 31.03.2026). Ettevõtte põlevkivivajadust hakkab seejuures kujundama ka 2026. aasta aprillis esimese toodangu andnud ja augustis avatud Enefit 280-2 õlitehas, mille aastane tootmisvõimsus on 268 000 tonni põlevkiviõli (ERR, 27.08.2026).
2.1.2. Mõju turba kaevandamisele
Turba kaevandamist mõjutab otseselt EL-i maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse määrus ehk LULUCF-määrus (Euroopa Parlament ja Nõukogu, 2018), millega kehtestatakse liikmesriikidele maakasutussektori kasvuhoonegaaside heite vähendamise ja süsiniku sidumise eesmärgid. Turba kaevandamise ja tootmisega seotud heitkoguseid kajastatakse selles raamistikus majandatavate märgalade kategoorias. Riiklikus kasvuhoonegaaside inventuuris30 koosneb turbatootmise arvestuslik heide kaevandatud aiandusturba kogusega seotud heitest ning turbatootmisalade pindalapõhisest heitest.
2026. aastal vastu võetud turbakasutuse teekaardi31 kohaselt moodustas aiandusturba kaevandamisega kaasnev heide 2023. aastal ligikaudu 8% Eesti kogu kasvuhoonegaaside heitest. Aastate 2018–2022 keskmine heide oli ligi 912 000 tonni CO₂ ekvivalenti aastas ning seda käsitletakse teekaardis edasise heite vähendamise baastasemena. Aiandusturba heide ei tohiks kasvada üle selle taseme ning peab järk-järgult vähenema aastani 2050. Heite vähendamise peamiste tegevussuundadena nähakse turbakasutuse teekaardis ette ammendatud ja mahajäetud turbaalade taastamist, märgalaviljelust või konserveerimist, kaevandamise keskkonnamõju vähendamist ning turba suuremat väärindamist.
Samal ajal on peetud arutelu turba kaevandamise arvestusliku kliimamõju metoodika üle. Eesti Turbaliidu tellitud uuringute põhjal leiti, et Eesti turba süsinikusisaldus oli varasemas arvestuses hinnatud liiga kõrgeks. Sektori hinnangul vajab täiendavat uurimist ka see, kui suur osa turbatoodetes sisalduvast süsinikust jõuab kasutamise järel tegelikult atmosfääri ning kui suur osa jääb mulda või toodetesse seotuks. (Tööstusuudised, 13.06.2024) Seetõttu on ka teekaardis seatud kesksele kohale riigisiseste mõõtmisandmete, heitetegurite, statistika ja seiresüsteemi täiustamine. Metoodika täpsustamine ei ole iseenesest heite vähendamise meede, aga see parandab heite tegeliku suuruse hindamist ning aitab suunata meetmeid sinna, kus nende mõju on suurim.
Kliimapoliitikast tulenevate heite vähendamise eesmärkide kõrval reguleerib turba kaevandamise võimalikku mahtu riiklikult kehtestatud kaevandamise aastamäär. Maapõueseaduse32 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus turba kaevandamise aastamäära maakondade kaupa. Kehtiva määruse33 järgi on aastamäär Eestis kokku 2,85 miljonit tonni, samas on tegelik kaevandamismaht olnud viimastel aastatel ligikaudu 0,85–0,9 miljonit tonni aastas34.
Kliimapoliitilise surve kõrval toetab turbavaldkonna arengut üleilmne kasvusubstraatide nõudluse suurenemine. Wageningeni Ülikooli ja Teaduskeskuse ning Flandria põllumajandus-, kalandus- ja toidu-uuringute instituudi 2026. aasta uuringu järgi võib kasvusubstraatide üleilmne vajadus suureneda 2050. aastaks ligikaudu 250–290% (Nguyen et al., 2026). Kasvu veavad muu hulgas kutselise aianduse, taimede ettekasvatuse, puukoolide, katmikalaviljeluse ja seenekasvatuse laienemine, eriti Hiinas ning teistel Aasia, Lõuna-Ameerika ja Aafrika riikide kiiresti kasvavatel turgudel. Kasvusubstraadid võimaldavad vett ja toitaineid tõhusamalt kasutada ning kasvutingimusi paremini kontrollida. Kasvusubstraatides püütakse turvast üha enam osaliselt asendada teiste materjalidega, näiteks puidukiu, töödeldud puukoore, kookoskiu, komposti ja muude orgaaniliste materjalidega. Uuringu järgi ei pruugi neid tooraineid siiski olla kasvava üleilmse nõudluse katmiseks piisavas koguses ega sobiva kvaliteediga, mistõttu turba kasutusmaht tõenäoliselt püsib 2050. aastani praegusega võrreldavas suurusjärgus.
Eesti on rahvusvahelisel turul märkimisväärne turbatoodete eksportija. TalTechi analüüsi (Hein-Sula et al., 2024) järgi eksportis Eesti 2023. aastal 1,279 miljonit tonni turvast, mis moodustas ligikaudu 15% maailma turbaekspordist. Balti riikide ühine osakaal ulatus 44%-ni. 2025. aastal oli Eesti suuruselt neljas turbaeksportija maailmas ning andis ligi 11% maailma turbaekspordi väärtusest. Balti riikide osakaal maailma turbaekspordi väärtusest ulatus kokku ligi 38%-ni.35 Eesti turbatoodangust eksporditakse igal aastal üle 90%. Peamised sihtturud asuvad Euroopa Liidus, eelkõige Hollandis, Saksamaal, Belgias ja Prantsusmaal, kuid järjest kaalukamaks muutuvad ka väljaspool EL-i asuvad turud, näiteks Hiina.
2.1.3. Mõju ehitusmaavarade kaevandamisele
Energia- ja kliimapoliitika mõju ehitusmaavarade kaevandamisele avaldub peamiselt avalike investeeringute, taristuehituse ja kohaliku varustuskindluse kaudu. Liiva, kruusa ning lubja- ja dolokivi nõudlus sõltub suuresti teede, raudteede, hoonete ning energia- ja muu taristu rajamise mahust. Kuna ehitusmaavarad on kaalult rasked ja mahukad ning nende vedu pika vahemaa taha suurendab kiiresti nii kulusid kui ka keskkonnamõju, on sobivate kohalike maardlate kättesaadavus riigi taristu ja ehitussektori varustuskindluse seisukohalt oluline.
Riik hindab ehitusmaavarade varustuskindlust maakondade kaupa, arvestades prognoositavat vajadust ja kaevandamislubadega kaetud kaevandatavat varu.36 Hindamine toimub maavara liikide ja kvaliteediklasside kaupa. Kui kaevandatava varu jääk rahuldab maakonna vajadust liiva ja kruusa puhul enam kui kümneks ning lubja- ja dolokivi puhul enam kui 15 aastaks, võib riigi huvi uue kaevandamisloa andmiseks varustuskindluse aspektist puududa. Harju maakonnas jätkub kõrgema kvaliteediga ehituslubjakivi kaevandatavat varu hinnanguliselt vaid kümneks aastaks. Seetõttu otsitakse Harju maakonna maavarade teemaplaneeringu37 raames uusi sobivaid kaevandamisalasid, et tagada varustuskindlus aastani 2050 ja võimaluse korral pikemalt. Planeeringute ja loamenetluste pikk kestus raskendab samal ajal ehitusmaterjalide tootjatel strateegiliste investeeringute ja tootmismahtude kavandamist ning suurendab ebakindlust ehitusmaterjalide tarnekindluse ja hinnastabiilsuse suhtes kogu väärtusahelas.
Ehitusmaavarade nõudlust kujundavad suurel määral avaliku sektori taristuinvesteeringud (peamiselt riigi ja EL-i vahenditest). Valdav osa Eestis tarbitavast killustikust, liivast ja kruusast kasutatakse teede, raudteede, sadamate ja muu taristu rajamisel. Avaliku sektori osakaaluks ehitusmaavarade tarbimises hinnatakse ligikaudu 70–80%. Viimastel aastatel on aga näiteks riigiteede ehituse ja säilitamise rahastamine jäänud hinnatud vajadusest märgatavalt väiksemaks. Riigiteede teehoiukava kohaselt aastatel 2026–2029 rahastamine varasemaga võrreldes siiski suureneb (Transpordiamet, 2026). Kasv tuleneb eeskätt valitsuse 2025. aasta otsusest suunata teehoidu nelja aasta jooksul 340 miljonit lisaeurot. Sellest hoolimata jääb teedevõrgu säilitamiseks kavandatud keskmine aastane rahastus (137,1 miljonit eurot) hinnatud vajadusest (217,5 miljonit eurot) endiselt väiksemaks. Teedevõrgu säilitamise kumulatiivseks mahajäämuseks hinnatakse 772 miljonit eurot ning eriti suur on rahastamispuudujääk teede rekonstrueerimisel.
Kuigi riigiteede ehituse ja säilitamise rahastamine jääb hinnatud vajadusest väiksemaks, suurendavad ehitusmaavarade nõudlust lähiaastatel suuremahulised taristuprojektid, eelkõige Rail Balticu rajamine. Rail Balticu ehitusmaavarade varustuskindluse uuringu järgi moodustavad projekti materjalivajadusest suurima osa raudtee muldkeha ja kaitsekihi täitematerjalid ning enamikku vajalikest ehitusmaavaradest on võimalik hankida Eestist (Skepast&Puhkim OÜ, 2017). Rail Balticu Eesti trassiosa muldkeha rajamiseks prognoositi ligikaudu 7,42 miljonit kuupmeetrit täitepinnast, millele lisandub juurdepääsuteede vajadus. Ekspertide hinnangul ei tähenda see siiski tingimata uute karjääride avamist. Projekti elluviimisel on püütud kasutada ka võimalikult palju kohapeal väljakaevatud pinnast ning nõuetele vastavat taaskasutatud materjali (Rail Baltic Estonia, 2023; vt ka Rail Baltic Estonia38).
2.2. Keskkonnanõuded ja koostöö kogukondadega
Kaevandamise võimalikkust mõjutavad maavara olemasolu ja majandusliku tasuvuse kõrval üha enam keskkonnamõjude põhjalik hindamine, kaevandamisloa ja planeerimismenetluste kestus ja ennustatavus39, koostöö kohalike omavalitsuste ja kogukondadega ning ettevõtete võime oma tegevuse mõju pidevalt seirata ja leevendada.
2.2.1. Keskkonnanõuete ja projektide keerukuse kasv ning õigus- ja menetluskeskkonna ennustatavus
Valdkonna ekspertide sõnul muutub kaevandamisprojektide ettevalmistamine järjest põhjalikumaks ja alaspetsiifilisemaks. Ettevõtetelt ja projekteerijatelt oodatakse võimalike keskkonna- ja sotsiaalsete mõjude varasemast täpsemat hindamist, alternatiivsete lahenduste võrdlemist ning riskide ennetavat maandamist. Üldistele tüüplahendustele või varasematele analoogprojektidele tuginemisest sageli enam ei piisa, sest järjest põhjalikumalt tuleb arvestada konkreetse ala geoloogilisi ja hüdrogeoloogilisi tingimusi, looduskeskkonda, maakasutust, asustust ning eri mõjude võimalikku koosmõju. Projektide ettevalmistamisel tuleb arvestada ka strateegilistes arengudokumentides seatud eesmärkide ja muude avalike huvidega, mis võivad mõjutada loamenetluses tehtavaid otsuseid. See suurendab projektide ettevalmistamise mahtu ning vajadust eri valdkondade ekspertide koostöö ja hea õigus- ja menetluskeskkonna tundmise järele.
Kaevandamise arendamist mõjutavad ühtlasi keskkonna-, uuringu- ja kaevandamislubade menetluste kestus ja prognoositavus ning ruumilise planeerimise ja keskkonnamõju hindamise protsesside omavaheline seotus. Ettevõtjate jaoks on sageli probleemiks regulatiivse raamistiku muutlikkus ning ebakindlus selles, kui kaua loa- ja planeerimismenetlused tegelikult kestavad. Kuna kaevanduste ja karjääride arendamine eeldab pikaajalisi investeeringuid, võivad menetluste venimine, nõuete muutumine ja ebaselgus maa edasise kasutamise võimalustes lükata edasi investeerimisotsuseid ning raskendada tootmismahtude ja tööjõuvajaduse kavandamist.
Kirjeldatud kitsaskohti käsitletakse ka maapõueseaduse muudatuste ettevalmistamisel. Kliimaministeerium alustas 2023. aastal seaduse muudatuste väljatöötamiskavatsuse koostamist, mille käigus vaadatakse muu hulgas üle lubade andmise, ruumilise planeerimise ja kaevandatud maa korrastamise regulatsioon ning analüüsitakse maavarade kasutusse andmise korraldust.40 Kavandatavate muudatuste lõplik sisu ja ajakava on veel kujunemas.
Eeltoodu suurendab nõudlust spetsialistide järele, kellel on peale mäendus- ja geoloogiateadmiste ka teadmised keskkonnamõju hindamisest, hüdrogeoloogiast, ruumiandmete analüüsist, kaevandamisega seotud loa- ja planeerimismenetlustest ning oskus teha koostööd ja suhelda eri osalistega. Sellise kompetentsiga spetsialiste vajatakse lisaks kaevandamisettevõtetele üha enam ka inseneri- ja konsultatsioonibüroodes ning avalikus sektoris. Eriti tugevalt avaldub see uute ehitusmaavarade karjääride kavandamisel, kus kaevandamine toimub sageli asustuse ja muu maakasutuse läheduses, kuid konkreetse ala tingimustest lähtuvat põhjalikku riskihindamist nõuavad ka põlevkivikaevanduste laiendamine ning turba kaevandamise mõju hindamine veerežiimile ja piirnevatele kooslustele.
Regulatiivne ebakindlus võib mõjutada ettevõtete arendusplaane ka juba enne konkreetse kaevandamisloa taotlemist. Näiteks vähendati kliimaministri 2024. aasta määrusega märkimisväärselt nii kaevandamisega rikutud ja mahajäetud turbaalade kui ka kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekirja (sh kaevandamiseks sobivate alade nimekirjast eemaldati 229 ala ning nimekirja jäi 83 turbaala või maardlat)41. Turbaalade nimekirjade otsused ei ole siiski veel lõplikud ning nende ülevaatamine jätkub.42,43 Kuna kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekiri määrab alad, kus on võimalik kaevandamisloa taotlemist üldse kaaluda, mõjutavad sellised muudatused valdkonna pikaajaliste arendusvõimaluste ja investeeringute kavandamise kindlust.
Ettevõtjate kulusid ja investeerimisotsuseid mõjutavad ka maavara kaevandamisõiguse tasud. Ehitusmaavarade ja vähelagunenud turba praegune tasusüsteem kujundati 2016. aastal kümneaastase perspektiiviga ning 2025. aastast kehtivaid tasumäärasid otsustati pikendada muutmata kujul veel kuni 2027. aasta lõpuni (Vabariigi Valitsus, 2025; Delfi, 05.08.2026). Pikemas vaates on kavas kehtestada uued tasumäärad kuni kümneks aastaks ja neid järk-järgult tõsta. Uute tasude kujundamisel soovitakse senisest enam arvestada maavara varu, kvaliteeti ja defitsiitsust, kasutamise keskkonnamõju ning loodavat väärtust. Muu hulgas soovitakse tasumäärade tõstmisega vältida maavarade rahalise väärtuse vähenemist ajas. Seoses tasusüsteemi kavandatava muutmisega on arutatud ka kohaliku kasu suurendamist, sealhulgas võimalust suunata suurem osa kaevandamisõiguse tasust KOV-idele ja osa sellest kaevanduste läheduses elavatele inimestele. Kuna uued tasumäärad võivad ületada keskkonnatasude seaduses praegu sätestatud ülemmäärasid, eeldab uue süsteemi rakendamine esmalt seaduse muutmist. Turbavaldkonna esindajad on rõhutanud, et tasumäärade kavandatud mitmekordne tõus mõjutaks otseselt Eesti tootjate rahvusvahelist konkurentsivõimet, kuna samadel eksporditurgudel konkureeritakse näiteks ka Läti ja Leedu turbatootjatega (ERR, 17.12.2025). Kuni uute tasumäärade ja maksustamispõhimõtete selgumiseni püsib ettevõtjate jaoks ebakindlus kaevandamise tulevastes kuludes ja investeeringute tasuvuses.
2.2.2. Kohalike omavalitsuste ja kogukondade kaasamine ning kohaliku kasu küsimus
Kaevandamisprojektide elluviimisel muutub järjest määravamaks kohalike omavalitsuste (KOV-ide) ja kogukondade valmisolek kavandatavat tegevust aktsepteerida. Rahvusvahelises kaevandamispraktikas käsitletakse sidusrühmade varajast ja järjepidevat kaasamist, kohaliku konteksti arvestamist ning kogukondade sotsiaalmajandusliku mõju juhtimist vastutustundliku kaevandamise olulise osana. Rahvusvahelise Mäendus- ja Metallinõukogu ICMM-i põhimõtete järgi44 peab ettevõtjate suhtlus kohalike sidusrühmadega lähtuma konkreetse piirkonna oludest ning hõlmama toimivaid mehhanisme küsimuste ja kaebuste käsitlemiseks.
Eesti kontekstis on KOV-idel kaevandamisloa menetluses tähtis roll. Maapõueseaduse45 kohaselt keeldutakse kaevandamisloa andmisest, kui KOV ei ole loa andmisega nõus. Erandina saab luba anda Vabariigi Valitsuse nõusolekul, kui selleks on ülekaalukas riigi huvi. Kohaliku vastuseisu kujunemist mõjutab sageli see, et kaevandamisega seotud häiringud avalduvad vahetult tegevuspiirkonnas, samal ajal kui kaevandatud maavara kasutamisest saadav kasu võib realiseeruda mujal. Eriti ehitusmaavarade kaevandamisel puutuvad kohalikud elanikud kokku raskeveokite liikluse, müra, tolmu, vibratsiooni ja maastiku muutumisega, ent materjali kasutatakse kaugemal paiknevate teede ja muu taristu rajamiseks. Ettevõtjate seisukohalt muutuvad seetõttu järjest olulisemaks varajane kaasamine, tegevuse mõjude arusaadav selgitamine, kokkulepped kohalike teede kasutamise ja korrashoiu kohta ning see, millist nähtavat kasu saab kaevandamisest kohalik piirkond.
Suhtlus KOV-ide, maaomanike ja kogukondadega suurendab juhtide ja spetsialistide töös heade suhtlus- ja läbirääkimisoskuste tähtsust. Lisaks tehnilistele ja keskkonnaküsimustele tuleb neil osata selgitada projekti mõju eri osalistele, pidada läbirääkimisi ning ennetada võimalikke konflikte. Rahvusvahelises käsitluses seostatakse seda sageli ka nn sotsiaalse tegevusloa hoidmisega (Moffat & Zhang, 2014; Morrison & Das, 2020) – formaalsete lubade kõrval on projekti pikaajaliseks toimimiseks vajalik kohaliku kogukonna usaldus ja aktsepteerimine.
2.2.3. Keskkonnaseire areng ja mõjude läbipaistvus
Keskkonnamõjude seires suureneb täpsemate, digitaalsete ja üha enam pidevat andmekogumist võimaldavate lahenduste kasutamine. Kaevandamisettevõtted jälgivad muu hulgas mõju põhja- ja pinnaveele, õhukvaliteedile, mürale, vibratsioonile ja maapinna stabiilsusele. Seireandmeid kasutatakse nii keskkonnanõuete täitmise tõendamiseks kui ka tegevuse jooksvaks kohandamiseks ja võimalike kõrvalekallete varaseks avastamiseks. Digitaliseerimine avardab võimalusi koguda ja analüüsida keskkonnaandmeid senisest kiiremini ning siduda eri allikatest pärinevat teavet. Automaatsete mõõteseadmete, kaugseire, ruumiandmete ja digitaalse seire abil on võimalik jälgida muutusi suurematel aladel ning pikema aja jooksul. Rahvusvaheliselt kasutatakse kaevandamise keskkonnamõjude jälgimisel järjest enam satelliidiandmeid, mis võimaldavad tuvastada näiteks maapinna muutusi ning hinnata vee- ja looduskeskkonna seisundit senisest ulatuslikumatel aladel (Copernicus Land Monitoring Service46).
Seireandmetel on suur roll ka suhtluses järelevalveasutuste, KOV-ide ja kohalike kogukondadega. Hästi dokumenteeritud ja arusaadavalt esitatud seireandmed aitavad selgitada tegevuse tegelikku mõju, hinnata leevendusmeetmete tulemuslikkust ning toetada eri osaliste hinnanguid objektiivse teabega. Tööjõu ja oskuste vaates suurendab see vajadust arendada keskkonna-, mäendus- ja tehniliste spetsialistide digioskusi ning andmeanalüüsi võimekust. Üha olulisem on osata kasutada seire- ja ruumiandmeid, tõlgendada mõõtetulemusi, siduda eri andmeallikaid ning esitada tulemusi arusaadavalt nii järelevalveasutustele kui ka teistele sidusrühmadele.
2.2.4. Kaevandamisjärgne korrastamine ja maa edasine kasutus
Rahvusvahelises käsitluses ei vaadelda kaevanduse sulgemist enam üksnes tegevuse lõpus tehtava tehnilise korrastamisena, vaid pikaajalise protsessina, mis hõlmab keskkonnariskide maandamist, sulgemisjärgset seiret ning maa edasise kasutuse kavandamist koostöös kohalike sidusrühmadega. ICMM-i 2025. aastal uuendatud kaevanduste sulgemise juhend rõhutab, et sulgemise ja kaevandamisjärgse maakasutuse kavandamine peab algama juba kaevanduse elutsükli varases etapis ning seda tuleb tegevuse käigus regulaarselt ajakohastada.
Eestis kohustab maapõueseadus kaevandamisloa omajat kaevandatud maa korrastama tehnoloogia seisukohalt otstarbekal ajal ning korrastamiskohustus säilib ka pärast loa kehtivuse lõppemist või kehtetuks tunnistamist. Kaevandatud maa korrastatakse korrastamisprojekti kohaselt, mille koostamise korraldab kaevandamisloa omaja, lähtudes Keskkonnaameti esitatud korrastamistingimustest. Korrastamistingimuste esitamisel arvestatakse muu hulgas keskkonnamõju hindamise soovitusi ja kaevandamisloale kantud korrastamise suunda.47 Kaevandamisjärgse maa kasutus sõltub ala iseloomust ja kohalikest vajadustest: endisi kaevandusalasid saab kujundada näiteks veekogudeks, loodus- ja puhkealadeks, metsa- või põllumajandusmaaks ning sobivatel juhtudel kasutada uue ettevõtluse või energiatootmise tarbeks.
Eestis on kaevandamisjärgse korrastamise ja maa edasise kasutuse teema tõusnud järjest enam esile nii pikaajaliselt kasutuses olnud kaevandusalade sulgemise kui ka keskkonna- ja kliimaeesmärkidest tuleneva vajaduse tõttu taastada ammendatud ja varem kahjustatud alasid. Suure kaevandamisala sulgemine ja korrastamine on pikaajaline protsess ning nõuab ka pärast kaevandamise lõppemist tööjõudu ja erialaseid teadmisi. Näiteks Narva põlevkivikarjääri sulgemis- ja korrastamistööd kestavad kavakohaselt veel mitu aastat (ERR, 31.03.2026). Turba puhul on 2026. aasta turbakasutuse teekaardis oluliste tegevussuundadena nimetatud ammendatud turbaalade taastamist ning mahajäetud turbaalade ja jääksoode korrastamist märgaladeks, metsastamist või märgalaviljeluseks kasutamist.48
Valdkonna ekspertide hinnangul kasvab kaevandamisjärgse korrastamise tähtsus koos ootusega, et ala tulevane kasutus kavandatakse võimalikult varakult ja osana kaevanduse kogu elutsüklist. Seetõttu muutub tähtsamaks ka maaomaniku, KOV-i, keskkonnaasutuste ja ettevõtte varajane koostöö ala tulevase kasutuse kavandamisel. Korrastamise lahendus mõjutab juba kaevandamise ajal tehtavaid tehnilisi valikuid ning korrastamise kavandamine ja korrastamisprojekti koostamine võivad eeldada geoloogia-, hüdrogeoloogia-, keskkonna- ja maastikukujunduse teadmiste kõrval ka ruumilise planeerimise ja projektijuhtimise oskusi. Suur osa korrastamisega seotud projekteerimistööst tehakse inseneri- ja konsultatsioonibüroodes, mistõttu vajatakse neid oskusi suuresti ka väljaspool kaevandamisettevõtteid.
2.3. Tehnoloogiline areng ning maavarade väärindamine
Mäetööstust on rahvusvaheliselt peetud pigem traditsiooniliseks ja tehnoloogilise innovatsiooni poolest konservatiivseks tööstusharuks, kus uuendused on olnud valdavalt järkjärgulised, protsessikesksed ja suunatud kulude vähendamisele. Viimastel aastatel on tehnoloogiline areng siiski kiirenenud ning suuremat mõju avaldavad automatiseerimine, tehisintellekt (AI) ja masinõpe, autonoomsed masinad, droonipõhine mõõdistamine ning andmepõhine ennetav hooldus ja kaevandamisprotsesside optimeerimine. Tehnoloogilisi uuendusi seostatakse üha enam ka tööohutuse parandamise, keskkonnamõju vähendamise ja ressursikasutuse tõhustamisega. (Aguilar, 2025) Uute lahenduste kasutuselevõtu ulatus ja ajahorisont on siiski erinev: digitaalne seire, andmepõhine tootmisjuhtimine ja hoolduslahendused on juba kasutusel, samal ajal kui autonoomsete masinate laiem rakendamine jääb pigem pikema perspektiivi võimaluseks.
2.3.1. Kaevandamistehnoloogia automatiseerimine ja digitaliseerimine
Eesti kaevandamise tehnoloogiline areng toimub mõnevõrra teistsuguses kontekstis kui näiteks suurtes rahvusvahelistes metalli- ja söekaevandustes. Eesti ainus suuremahuline allmaakaevandamine on seotud põlevkiviga ning siin kasutatavad tehnoloogilised lahendused lähtuvad kohaliku põlevkivikihi49 geoloogilistest ja mäetehnilistest tingimustest. Peamiseks allmaakaevandamise süsteemiks on kujunenud kamberkaevandamine50, kus põlevkivi väljatakse valdavalt puur-lõhketöödega.51 Sobivates geoloogilistes tingimustes on võimalik kasutada ka mehaanilist väljamist ehk kombainkaevandamist. Tehnoloogilise arengu põhisuund ei seisne seetõttu niivõrd täiesti uute kaevandamismeetodite kasutuselevõtus, kuivõrd olemasolevate protsesside automatiseerimises, seadmete töökindluse parandamises ning tootmis- ja seireandmete järjest ulatuslikumas digitaliseerimises.
Allmaakaevandustes on areng suunatud eelkõige kaevandamis- ja tööprotsesside suuremale automatiseerimisele ning seadmete töö jälgimisele digitaalse andmekogumise abil. Automatiseerimine võimaldab vähendada käsitsi tehtavate tööoperatsioonide osakaalu, parandada tööohutust ning kasutada seadmeid ja tööjõudu tõhusamalt. Üheks näiteks on rajatav Uus-Kiviõli kaevandus, mille arendamisel on VKG tõstnud ühe eesmärgina esile senisest kõrgema automatiseerituse taseme saavutamist. Tootmise efektiivsust toetab ka kaevanduse töökorralduse ja logistika optimeerimine, sealhulgas lühemate veoteede ja konveieriliinide kavandamine (ERR, 23.04.2026). Tehnoloogilise arengu laiemas vaates loob digitaalsete tootmisandmete kogumine ja analüüs paremad võimalused seadmete seisundi jälgimiseks ning ennetavaks hoolduseks.
Pealmaakaevandamisel ja karjäärides puudutab tehnoloogiline areng eelkõige mäe- ja transpordimasinate energiatõhusust, automatiseerimist ning töökindluse parandamist. Rahvusvahelises kaevandussektoris on üheks oluliseks arengusuunaks masinapargi elektrifitseerimine ning akuelektriliste ja teiste väiksema heitmega lahenduste kasutuselevõtt (Global Mining Guidelines Group, 2024; ICMM, 2024). Ka Eesti ettevõtjad näevad traditsiooniliste diiselmasinate kõrval perspektiivi kasutada hübriid- ja elektrilisi masinaid, mis võimaldavad vähendada kütusekulu, heidet ja müra. Samal ajal on masinate töökindlus paranenud ning hoolduses liigub tähelepanu järjest enam rikete kõrvaldamiselt ennetava ja seisundipõhise hoolduse suunas. Suletud ja kontrollitud tööaladel loob tehnoloogia areng pikemas vaates võimalusi ka mehitamata või autonoomsete veokite ja töömasinate kasutamiseks. Eesti turbatootjate hinnangul võiks selliseid lahendusi tulevikus rakendada näiteks turbatootmisaladel, kuid nende laiem kasutuselevõtt ei ole lähima kümne aasta jooksul siiski tõenäoline.
Ühe kõige nähtavama tehnoloogilise muutuse on läbi teinud pealmaakaevanduste markšeideritöö. Droonide ja fotogramm-meetria52 kasutamine võimaldab mõõdistada karjääre ja materjalipuistanguid53 senisest kiiremini ning koguda lühikese ajaga suurel hulgal täpseid ruumiandmeid. Rahvusvaheliselt kasutatakse samu lahendusi ka kaevandatud materjali ja puistangute mahtude arvutamisel, maapinna muutuste jälgimisel ja nõlvade stabiilsuse hindamisel. (Kovanič et al., 2023; Yiğit & Şenol, 2025) Mõõdistustehnoloogia lahenduste areng jätkub ka uute LiDAR54-lahenduste ja siseruumides kasutatavate positsioneerimissüsteemide suunas, mis võivad tulevikus laiendada täpse ruumiandmete kogumise võimalusi ka kohtades, kus satelliitnavigatsioon või droonimõõdistus ei ole hästi rakendatav (Alsayed & Nabawy, 2023). Mõõdistustulemuste automaatne töötlemine lihtsustab kaevandatud mahtude arvutamist, varude jälgimist ja kaevetööde planeerimist. Tehisintellekti ja automatiseeritud andmeanalüüsi areng võib tulevikus veelgi vähendada rutiinsete arvutuste osakaalu ning suurendab vajadust andmete kvaliteedi hindamise, tulemuste tõlgendamise ja andmepõhise otsustamise oskuste järele. Nüüdisaegsete mõõdistus- ja andmetöötluslahenduste, droonide ja 3D-skaneerimise laiem kasutamine võimaldab markšeideritööd tõhustada ja vähendada selle tööjõumahukust.
Lisaks mõõdistamisele mõjutab digitaliseerimine järjest enam kogu kaevandamisprotsessi juhtimist. Järjest suurem osa tootmis-, seadme- ja seireandmetest muutub pidevalt kättesaadavaks ja omavahel seostatavaks. Näiteks võimaldavad karjäärides ja kaevandustes kasutatavad masinate pardakaalusüsteemid mõõta kopas või veokis oleva materjali massi reaalajas, vähendada üle- ja alakoormamist ning koguda automaatselt andmeid tootmismahtude ja logistika kohta. Vedude korraldamisel kasutatakse ka elektroonilisi veoselehti (nt Waybiller55), mis võimaldavad koondada kaalu- ja veoseandmeid automaatselt ning annavad vedajale, tellijale ja kliendile ülevaate veoste liikumisest, kogustest, veokite täismassist ja vedudega seotud kuludest. Tootmisandmete analüüs aitab omakorda hinnata seadmete koormust ja seisundit, ennetada rikkeid ning optimeerida töökorraldust ja veoringe. Selline andmepõhisem juhtimine suurendab vajadust osata eri andmeallikaid ühendada, tulemusi tõlgendada ja kasutada neid operatiivsete ning tehniliste otsuste tegemisel.
2.3.2. Lõhketööde tehnoloogiline areng
Lõhketöid kasutatakse nii maavarade kaevandamisel kui ka järjest enam taristu- ja ehitusobjektide rajamisel. Valdkonna tehnoloogiline areng on suunatud eelkõige lõhkamise täpsuse ja juhitavuse suurendamisele, vibratsiooni, õhulööklaine ja muude ümbritsevat keskkonda mõjutavate tegurite vähendamisele ning tööohutuse parandamisele. Rahvusvaheliste arengusuundadena on esile tõusnud lõhketööde digitaliseerimine, puurimis- ja kivimiandmete kasutamine lõhkeparameetrite kohandamisel ning andmepõhiste mudelite rakendamine lõhkamistulemuste prognoosimisel (EFEE, 2021–2026).
Täpsemad digitaalsed projekteerimis- ja modelleerimisvahendid võimaldavad lõhketööde mõju paremini prognoosida ning kohandada lahendusi konkreetse asukoha, kivimi omaduste ja läheduses paiknevate tundlike objektidega. Üha enam seotakse omavahel ka lõhketööde kavandamisel, puurimisel, lõhkamisel ja tulemuste hindamisel kogutavaid andmeid, mis võimaldab kasutada varasemate lõhkamiste tulemusi järgmiste tööde kavandamisel. Tehisintellekti ja masinõppe areng loob järjest paremaid võimalusi kasutada varasemate lõhkamiste ja kivimi omaduste kohta kogutud andmeid lõhketulemuste prognoosimiseks ning lõhkeparameetrite optimeerimiseks. AI-põhiseid lahendusi arendatakse muu hulgas kivimi purustusastme ja maapinnavibratsiooni ennustamiseks ning lõhkamistulemuste automaatseks hindamiseks (Sui et al., 2025; Tao et al., 2025; Qiu et al., 2022). Digitaalne modelleerimine toetab üha enam ka tööohutust, võimaldades senisest täpsemalt ja detailsemalt hinnata näiteks kivimite võimaliku paiskumise ulatust ning määrata selle põhjal ohualasid.
Valdkonnas üheks olulisemaks arengusuunaks on elektrooniliste detonaatorite56 kasutamine. Programmeeritavad elektroonilised detonaatorid võimaldavad lõhkelaengute rakendumise aega väga täpselt juhtida ning kavandada keerukamaid viiteskeeme. Täpsem ajastus aitab parandada lõhkamistulemuse kontrollitavust ning võimaldab paremini juhtida maapinna vibratsiooni ja õhulööklaine mõju. Sellised lahendused on eriti suure tähtsusega töödel, mida tehakse asustuse, hoonete või muu tundliku taristu läheduses. Elektroonilised lõhkamissüsteemid parandavad ka tööohutust, võimaldades enne lõhkamist kontrollida detonaatorite ühendusi ja süsteemi toimivust ning algatada lõhkamist ohutust kaugusest. Rahvusvaheliselt kasutatakse elektroonilisi lõhkamissüsteeme nii pealmaa- ja allmaakaevandustes kui ka näiteks ehituses.
Lõhketööde keskkonnamõju vähendamiseks arendatakse nii lõhkeaineid kui ka detonaatoreid ja muid lõhkamisvahendeid. Näiteks on turule jõudnud pliivabad detonaatorid, mille eesmärk on vähendada plii ja pliiühendite kasutamisega seotud keskkonna- ja terviseriske. Samuti arendatakse vesiniku baasil emulsioonlõhkeaineid ja muid lõhkamislahendusi, mille puhul pööratakse suuremat tähelepanu kahjulike lõhkamisgaaside, sealhulgas lämmastikoksiidide tekke vähendamisele. Vesiniku baasil emulsioonlõhkeainete eeliseks peetakse muu hulgas head veekindlust, ohutust ja mitme tavapärase lõhkeainega võrreldes väiksemat keskkonnamõju ning nende koostist on võimalik kohandada heitmete vähendamiseks (Maranda et al., 2025). Uusi mittedetoneerivaid pürotehnilisi kivipurustuslahendusi, mis vähendavad vibratsiooni ja kivimi soovimatut pragunemist, kasutatakse näiteks ka looduskivi väljamisel, kus on vaja säilitada kivimi terviklikkus. Uuemad lahendused on tavapärastest siiski sageli märgatavalt kallimad ning nende kasutuselevõtt sõltub töö iseloomust ja majanduslikust otstarbekusest. Samas näitavad need edasiarendused selgelt, et lõhketööde tehnoloogia lahendused on järjest väiksema keskkonnamõjuga.
Valdkonna ekspertide hinnangul suureneb lõhketööde kasutamine ka keerukates ja eritingimusi nõudvates töödes. Erilõhketööde hulka kuuluvad näiteks ehitiste purustamine ja langetamine ning metalli töötlemise ja purustamisega seotud tööd, sealhulgas elektriülekandeliinide juhtmete ühendamine57. Selliste tööde puhul, eriti asustatud piirkonnas või tundlike rajatiste läheduses, on lõhkamise mõju täpne prognoosimine ja mõõtmine iseäranis oluline. Mõjude paremaks jälgimiseks kasutatakse üha enam digitaalseid seiresüsteeme, mis võimaldavad jälgida maapinna vibratsiooni ja lõhkamisega kaasnevat õhulööklainet, edastada automaatseid hoiatusi ning koondada mõõteandmeid edasiseks analüüsiks. Arendatakse ka radaripõhiseid kaugseirelahendusi58, mis võimaldavad mõõta lõhkamisest põhjustatud maapinna vibratsiooni distantsilt ja suuremal alal.
2.3.3. Maavarade väärindamine ja uute maapõueressursside kasutuselevõtu võimalused
Tehnoloogiline areng puudutab lisaks maavara kaevandamise viisidele ka seda, kuidas kaevandatud või potentsiaalselt kasutusele võetavaid maavarasid väärindada ja milliseid uusi kasutusvõimalusi neile leida. Eesti kontekstis tähendab see ühelt poolt juba kaevandatavate maavarade, eeskätt turba suuremat kohapealset väärindamist ning teiselt poolt uute maapõueressursside, samuti põlevkivi võimalike täiendavate kasutus- ja väärindamisviiside uurimist. Uute ressursside kasutuselevõtt ja kaevandamine sõltuvad peale tehnoloogilise teostatavuse ka majanduslikust tasuvusest, keskkonnamõjust ja turunõudlusest.
2.3.3.1. Turba suurem väärindamine
Turbavaldkonnas on üks tähtsamaid arengusuundi kaevandatud turba suurem kohapealne väärindamine. Valdav osa Eesti turbast kasutatakse aianduses ning eksporditakse, kuid toote väärtus sõltub suuresti töötlemisastmest. Turba väärindamise ahel ulatub töötlemata freesturbast baassubstraatide ja kasutusvalmis kasvusubstraatideni, mille valmistamisel turvast fraktsioneeritakse, neutraliseeritakse ning segatakse teiste komponentide ja lisaainetega. TalTechi 2024. aasta analüüsi (Hein-Sula et al., 2024) järgi oli 2022. aastal kasvu- või vähemalt baassubstraadiks väärindatud 42,6% Eestis kaevandatud turbast ning väärindatud turba osakaal on aasta-aastalt suurenenud. Eesti Turbaliidu (ETL) liikmete 2025. aasta andmetel moodustas töödeldud või väärindatud turvas juba ligikaudu 75% toodangust. TalTechi analüüsis nähakse võimalust tuua senisest suurem osa kasvusubstraatide tootmisest ja sellega loodavast lisandväärtusest Eestisse. Sama arengusuunda rõhutab ka turbakasutuse teekaart59, kus üks keskseid eesmärke on turba maksimaalne väärindamine suurema lisandväärtusega toodeteks ning investeeringute suunamine väärindamistehaste ja suurema lisandväärtusega kasvusubstraatide tootmisse.
Kasvusubstraatide arendamisel kasutatakse turba kõrval üha enam ka teisi materjale. Turba osaliseks asendamiseks kasutatakse näiteks puidukiudu, pilliroogu, komposti, kookoskiudu ja biosütt. Eesti ettevõtete jaoks on üheks perspektiivseks suunaks just kohaliku puidukiu lisamine turbapõhistesse kasvusubstraatidesse, mis võimaldab vähendada turba osakaalu lõpptootes ja mitmekesistada toodete koostist. Näiteks HansaPeat60 töötleb Eestis aiandusturvast ja toodab kasvusubstraatides kasutatavat puidukiudu, Mikskaar61 kasutab puidukiudu turbapõhistes kasvusubstraatides ning Kekkilä-BVB62 on asunud koostöös Tartus tegutseva Woodfiber OÜ-ga tugevdama kohaliku puidukiu tarneahelat. Professionaalses aianduses jääb turbapõhine kasvusubstraat siiski ka lähiajal esmatähtsaks, sest piisava kättesaadavuse, sobiva kvaliteedi ja konkurentsivõimelise hinnaga täielikku asendust sellele praegu ei ole.
Kasvusubstraatide kõrval uuritakse turba suurema lisandväärtusega füüsikalis-keemilise väärindamise võimalusi. Üheks juba rakendust leidnud suunaks on turbas sisalduvate humiinainete kasutamine taimekasvatuses biostimulaatorite, mullaparandajate ja orgaaniliste väetiste tootmiseks. Eestis on selliste toodete näideteks turbast saadud humiin- ja fulvohapetel põhinev Soomaa biostimulant63 ning turbapõhine TURPSi humaatväetis ja mullaparandaja64. TalTechi analüüs (Hein-Sula et al., 2024) toob teiste perspektiivsete arendussuundadena esile söematerjalide, sealhulgas aktiivsöe ning poorsete süsinikmaterjalide (mikro-, meso- ja nanosüsiniku) tootmise, samuti turba kasutamise filtersüsteemides, ehitusmaterjalides ning meditsiini-, kosmeetika- ja taastusravitoodete toormena. Eriti suure lisandväärtusega võimalusi nähakse süsinikmaterjalides, mida võiks tulevikus kasutada näiteks energiasalvestuses, elektroonikas ja biomeditsiinitehnikas. Need kasutusalad on praegu valdavalt teadus- ja arendustegevuse tasandil, kuid näitavad võimalust liikuda mahupõhiselt turba ekspordilt üle väiksematele kogustele ja suurema lisandväärtusega toodetele.
2.3.3.2. Kriitilised toormed ja fosforiidi kasutuselevõtu võimalused
Uute maapõueressursside uurimise tähtsust suurendab EL-i soov vähendada sõltuvust kriitiliste ja strateegiliste toormete impordist ning tugevdada EL-i enda kaevandamis-, töötlemis- ja ringlussevõtmise võimekust. 2024. aastal jõustunud EL-i kriitiliste toormete määrus (Euroopa Parlament ja Nõukogu, 2024) eristab kriitilisi ja strateegilisi toormeid ning näeb ette meetmed nende varustuskindluse suurendamiseks. Kriitiliste toormete hulka kuuluvad muu hulgas fosfaatkivim ja fosfor.
Eesti jaoks seostub kriitiliste toormete teema fosforiidi ja sellega kaasnevate ressursside uurimisega65. Eestis paiknevad EL-i suurimad teadaolevad fosforiidivarud. Fosforiiti kasutatakse eelkõige fosforväetiste toorainena, mistõttu on selle kättesaadavus põllumajanduse ja toidutootmise seisukohalt oluline. Lisaks fosforile sisaldab Eesti fosforiit haruldasi muldmetalle, mis võivad pakkuda tulevikus täiendavaid väärindamisvõimalusi. Eesti Geoloogiateenistus lõpetas juunis 2026 aastatel 2023–2026 kestnud fosforiidi ja kaasnevate ressursside põhjaliku uuringu (Purga et al., 2026), milles hinnati esimest korda terviklikult fosforiidi tööstusliku väärindamise tehnilisi võimalusi, keskkonnamõju ja majanduslikku tasuvust. Uuring kinnitas, et Eesti fosforiidist on tehnoloogiliselt võimalik toota kvaliteetseid väetiste ja keemiatööstuse tooraineid, kuid Aru-Lõuna uuringualal ja sarnastes geoloogilistes tingimustes ei ole pealmaakaevandamine ja töötlemine praeguse turuolukorra juures majanduslikult põhjendatud. Seetõttu käsitletakse selle ala fosforiidivaru eeskätt strateegilise varuna, mille kasutuselevõtt võib muutuda põhjendatuks turu- või geopoliitilise olukorra muutudes.66
Kriitiliste toormete määrus mõjutab võimalike maavarade kasutuselevõtu kõrval ka kriitiliste toormete projektide menetlemist ja geoloogilist uurimist. Määrus seab liikmesriikidele muu hulgas kohustuse luua ühtsed kontaktpunktid loamenetluste koordineerimiseks, järgida strateegiliste projektide menetlustähtaegu ning koostada kriitiliste toormete riiklikke uuringuprogramme. See suurendab geoloogiliste uuringute, maapõueandmete analüüsi ning loa- ja projektimenetluste alaste kompetentside tähtsust.
2.3.3.3. Paldiski gneissi kasutuspotentsiaal ehitusmaterjalina
Ehitusmaavarade turgu võib tulevikus mõjutada ka teiste suurte taristuprojektide rajamisel tekkiva kivimaterjali kasutuselevõtt. Näiteks Paldiski maa-aluse pumphüdroelektrijaama67 rajamisel võib maapinnale jõuda suur kogus kristalse aluskorra kivimit ehk gneissi, mida on uuritud võimaliku ehitusmaterjalina. TalTechi (2025) uuringu järgi on Paldiski gneissil head tugevus- ja külmakindlusomadused ning see sobib potentsiaalselt kasutamiseks näiteks teedeehituses. Suure koguse täiendava kivimaterjali turule jõudmine võib vähendada vajadust osa tavapäraste ehitusmaavarade kaevandamise järele ning mõjutada seeläbi ka olemasolevate karjääride turuolukorda. Tegelik mõju sõltub siiski projekti reaalsest elluviimisest ja selle ajastusest ning turule jõudva materjali kogusest, kvaliteedist, kasutusvõimalustest ja hinnast. Gneisskillustiku mõju olemasolevale ehitusmaterjalide turule sõltub eelkõige sellest, kas seda on võimalik pakkuda kohaliku paekillustiku ja imporditava graniitkillustikuga võrreldava hinnaga.
2.3.3.4. Põlevkivi keemilise väärindamise potentsiaal
Suurema väärindamise küsimus puudutab ka põlevkivi. Põlevkivi ehk kukersiidi kasutamise raskuskeskme nihkumisel elektritootmiselt õli- ja keemiatööstusele suureneb huvi kukersiidi võimalikult täieliku ja suurema lisandväärtusega kasutamise vastu. Lisaks põlevkiviõlile uuritakse võimalusi kasutada põlevkivi orgaanilist osa ehk kerogeeni keemiatööstuse lähteainena ning toota sellest suurema lisandväärtusega kemikaale ja materjalide lähteaineid. Üheks näiteks on TalTechis arendatud Kerox-protsess, mille abil on võimalik väärindada kerogeeni otse keemilisteks ühenditeks, sealhulgas dikarboksüülhapeteks ja aromaatseteks ühenditeks (Rohegeenius, 2024). Selliste tehnoloogialahenduste areng võib pikemas vaates suurendada põlevkivi rolli keemia- ja materjalitööstuse toorainena, kuid nende jõudmine tööstusliku rakendamiseni sõltub tehnoloogia skaleeritavusest, investeeringutest, turunõudlusest ja keskkonnamõju terviklikust hindamisest. Kaevandamise vaates tähendab see, et põlevkivi tulevane kasutus ja nõudlus võivad senisest enam sõltuda ka keemiatööstuse tehnoloogilisest arengust ning uute toodete turupotentsiaalist. (Vt ka Tilk & Kruusmaa, 2026.)
2.4. Ringmajanduse areng
Ringmajanduse põhimõtete rakendamine mõjutab kaevandamisvaldkonda eelkõige kahe suuna kaudu: ühelt poolt püütakse kaevandamisel ja maavarade töötlemisel tekkivatele kõrvalsaadustele ja jäätmetele leida uusi kasutusvõimalusi ning teiselt poolt suurendada juba kaevandatud materjali kasutamise tõhusust. See vähendab nii jäätmete ladestamise vajadust kui ka nõudlust esmase maavara kaevandamise järele. Eestis on ringmajanduse areng kõige selgemini esile tõusnud põlevkivi kaevandamises ja töötlemises, kus otsitakse rakendusi nii põlevkivi rikastamisest tekkivale aherainele kui ka töötlemisest tekkivale tuhale. Järjest enam pööratakse materjalide taaskasutusele ja ressursitõhususele tähelepanu ka ehitusmaavarade valdkonnas.
2.4.1. Põlevkivi kaevandamis- ja töötlemisjääkide väärindamine
Põlevkivi kaevandamisel ja rikastamisel tekkinud aherainet on Ida-Virumaal aastakümnete jooksul ladestatud suures koguses, kuid üha enam leitakse sellele kasutust ehitusmaterjali ja muu mineraalse toormena. Üheks värskemaks suuremahuliseks kasutusnäiteks on põlevkivi aherainest toodetud täitematerjali kasutamine Rail Balticu rajamisel. Tootsi-Pärnu lõigu ehitusel kasutatakse Ida-Virumaa kaevanduste aherainest valmistatud materjali raudtee muldkehas ja juurdepääsuteedel, asendades sellega vähemalt osaliselt uutest maardlatest kaevandatavat liiva, kruusa ja killustikku (Enefit, 2026).
Kaevandamise teisese toorme kasutamine taristu ehitusel aitab vähendada ehituse keskkonnajalajälge ja suurendada juba kaevandatud materjalide lisandväärtust. Lisaks vähendab aheraine kasutamine ehitusmaavarana vajadust uue maavara kaevandamise järele. Teisese toorme kasutamist taristu ehitusel võivad edaspidi senisest enam toetada ka keskkonnahoidlikud teedeehituse hankekriteeriumid, milles on ühe hindamiskriteeriumina ette nähtud ringlussevõetud materjali ja teisese toorme osakaalu arvestamine.68
Aherainele otsitakse ka uusi ja suurema lisandväärtusega rakendusi. Näiteks arendab Trisector OÜ69 kaevandusjäätmete väärindamise tehnoloogiat, mille abil töödeldakse Estonia kaevanduse alale aastakümnete jooksul ladestatud aherainet uueks mineraalseks tooraineks. Ettevõtte tehnoloogia võimaldab toota aherainest tööstuslikke mineraale ja funktsionaalseid täiteaineid, mida saab kasutada muu hulgas paberi-, värvi-, hermeetiku- ja plastitööstuses ning ehituses ja teedeehituses.
Teine ringmajanduslik arengusuund on põlevkivituha kasutamine teisese toorainena. Tuhka tekib nii energiatootmisel kui ka põlevkiviõli tootmisega seotud protsessides ning selle omadused sõltuvad kasutatud tehnoloogiast. Põlevkivituha kasutamine tsemendi koostisosana on Eestis juba pika ajalooga – esimene partii põlevkivituhk-portlandtsementi valmis 1963. aastal ning põlevkivituhktsementi kasutati näiteks Tallinna teletorni ehitamisel70. Ka tänapäeval kuulub AS Heidelberg Materials Kunda tootevalikusse põlevkivituhka sisaldav komposiittsement. Põlevkivituhka sisaldavate tsementide retsepte on energiatootmise tehnoloogia muutustega kaasas käimiseks ka ajakohastatud. Näiteks pärast Narva elektrijaamade üleminekut tolmpõletuselt keevkihtpõletusele sertifitseeriti keevkihtkatelde tuhk tsemendi koostisosana ning võeti kasutusele uus väiksema süsinikujalajäljega komposiittsement (Heidelberg Materials Kunda, 2020).
Põlevkivituha suurema lisandväärtusega kasutamise näitena arendab R-S OSA Service OÜ tehnoloogiat, mille abil toodetakse ladestatud põlevkivituhast kõrge puhtusastmega sadestatud kaltsiumkarbonaati. Narva Kulgu tööstusparki rajatava demotehase eesmärk on viia labori- ja esmakatsetes arendatud tehnoloogia tööstuslikule skaalale. Ettevõte planeerib demotehases tööd alustada 2026. aastal (R-S OSA Service, 2025). Kaltsiumkarbonaati kasutatakse muu hulgas toidu-, farmaatsia-, värvi-, plasti- ja paberitööstuses ning selle tootmine põlevkivituhast võimaldab vähendada vajadust loodusliku mineraaltoorme kaevandamise järele. Väärindamisprotsessi kõrvalsaadustena tekivad lisaks lubi ja silikaadirikas täiteaine, millel on samuti tööstuses kasutusvõimalusi. Tulevikus võib väärindamise tulemusel olla võimalik eraldada ka selliseid elemente nagu alumiinium, raud, tsink ja räni (Civitta, 2024).
Põlevkivituhale otsitakse uusi kasutusvõimalusi ka 3D-prinditavates ehitusmaterjalides. Rahvusvahelised uuringud näitavad, et põlevkivituhka saab kasutada 3D-prinditava betooni ja teiste tsemendipõhiste materjalide koostises, kus see võib osaliselt asendada tavapäraseid sideaineid ja vähendada esmase toorme kasutust (Sapata et al., 2026; Hanžič et al., 2025). Valdkonna ekspertide hinnangul võib 3D-printimine kujuneda üheks tuha suurema lisandväärtusega kasutussuunaks.
Ringmajanduslikke lahendusi otsitakse ka põlevkivi töötlemise sisendite poolel. Esmase põlevkivi vajadust võiks vähendada jäätmete kasutamine põlevkivi pürolüüsiprotsessis. Eestis on uuritud muu hulgas plasti- ja kummijäätmete koospürolüüsi põlevkiviga, kuid seni ei ole need lahendused jõudnud laialdase tööstusliku rakenduseni. (Vt ka Tilk & Kruusmaa, 2026.)
2.4.2. Ehitusmaavarade ressursitõhus kasutamine ja teiseste materjalide ringlus
Ehitusmaavarade valdkonnas on ringmajandusliku lähenemise üheks oluliseks eesmärgiks kasutada ära võimalikult suur osa juba väljatud materjalist. Karjäärides võimaldavad materjali pesemine, täpsem sõelumine ja fraktsioneerimine parandada toodangu kvaliteeti ning saada kasutuskõlblikke tooteid ka peenematest või madalama kvaliteediga fraktsioonidest, mis varem võisid jääda kõrvalsaaduseks. Euroopas on ligikaudu 26 000 ehitusmaavarade kaevandamiskohta ning ligi 60% neist kasutab tootmisprotsessis materjali pesemist. Järjest suuremat tähelepanu pööratakse seejuures ka protsessivee puhastamisele ja korduvale kasutamisele (Tost & Ammerer, 2022).
Ringmajanduslikku ressursikasutust toetab ka teiseste täitematerjalide tootmine eeskätt ehitus- ja lammutusjäätmetest. Ringlusse võetud ehitus- ja lammutusmaterjale, näiteks purustatud betooni ja asfalti, saab sobivate omaduste ja nõuetele vastavuse korral kasutada teede ja muude rajatiste ehitamisel sidumata segudes ja täitena ning ringlussevõetud asfalti ka uue asfaltsegu tootmisel. See võimaldab teatud kasutuskohtades vähendada vajadust uue liiva, kruusa ja killustiku kaevandamise järele ning aitab hoida materjale pikemalt ringluses.71 Riigi jäätmekava72 kohaselt nähakse taristuehituses ette 5% ringlusse võetud materjali kasutamist kohtades, kus kvaliteedinõuded seda võimaldavad. Teiseste materjalide kasutusvõimalused on siiski piiratud materjalide kättesaadavuse, kvaliteedi ja transpordikulu tõttu.
Ka kaevandusalade võimalikult mitmekülgne kasutamine võib olla osa ressursitõhusamast lähenemisest. Näiteks saab rajada päikeseparke nii tegutsevate karjääride juurde73 kui ka varem kaevandamise või materjali ladestamise kasutuses olnud aladele74.
Üheks uuemaks ringmajandusega seotud arengusuunaks on ka nn biokaevandamine, mille puhul kasutatakse mikroorganisme väärtuslike metallide eraldamiseks madala metallisisaldusega toormest, tööstusjääkidest ja metalle sisaldavatest jäätmetest. Eestis on näiteks Tartu ettevõte BiotaTec asunud uurima, kuidas mikroobide abil eraldada metalle kasutatud elektroonikaseadmetest (Hellerma, 2022). Sedalaadi lahendused võivad tulevikus aidata võtta kasutusele materjali, mida seni on käsitletud jäätmena.
2.5. Rahvastiku vananemine, piirkondlik tööjõuvajadus ning muutused töökultuuris ja tööga seotud ootustes
Eesti rahvastiku vananemine ja tööealise elanikkonna osakaalu vähenemine mõjutavad järjest enam ka ettevõtete võimalusi vajalikku tööjõudu leida. 2026. aasta alguses moodustasid 18–64-aastased 59,9% ning 65-aastased ja vanemad 21,4% Eesti elanikkonnast. Samal ajal jätkus vanemaealiste osakaalu kasv ning alla 18-aastaste noorte ja laste osakaalu vähenemine. (Statistikaamet, 2026). Demograafilised muutused suurendavad vajadust hoida inimesi tööelus kauem, toetada eri vanuses töötajate oskuste arendamist ning kujundada töökorraldust, mis võimaldab töötajatel muutuva tehnoloogia ja muutuvate töötingimustega kohaneda. Tööandjatel tuleb ühtaegu panustada nii järelkasvu kujundamisse kui ka olemasolevate töötajate töövõime ja oskuste säilitamisse.
Kaevandamise tööjõuvajadust mõjutab tugevalt valdkonna regionaalne paiknemine. Põlevkivikaevandamine on koondunud Ida-Virumaale, kus Eesti keskmisega võrreldes ealt vanem tööjõud ja elanikkonna vähenemine muudavad järelkasvu leidmise keeruliseks. (Vt ka Lassur, Viia & Karo, 2026.) Turba kaevandamine paikneb valdavalt maapiirkondades ning ka ehitusmaavarade karjäärid asuvad hajusalt üle Eesti. Seetõttu sõltub tööjõu kättesaadavus lisaks üldisele tööjõupakkumisele ka inimeste valmisolekust töötada suurematest keskustest eemal või liikuda töö tõttu teise piirkonda. Noorte ja kõrgharitud spetsialistide Ida-Virumaale tööle värbamine on keeruline, sest paljud noored eelistavad õppida, elada ja töötada suuremates linnades. Värbamist võib raskendada ka vene keele laialdane kasutus töökeskkonnas, eriti väljastpoolt Ida-Virumaad tulevate noorte puhul, kelle senine õpi- ja elukeskkond on olnud valdavalt eesti- või ka ingliskeelne. Ettevõtete järelkasvu mõjutab üha enam see, kui atraktiivset töö- ja elukeskkonda suudavad pakkuda nii ettevõtted kui ka piirkond tervikuna.
Samal ajal on noorte ootused tööle ja töökeskkonnale muutunud. Noored väärtustavad järjest enam töö tähenduslikkust, arenguvõimalusi, paindlikkust ning töö ja eraelu tasakaalu (Pärna, 2025). Kaevandamisettevõtetes võib nende ootustega kohanemine olla keerukam kui paljudes teistes valdkondades, sest töö on sageli seotud kindla asukoha, vahetustega töökorralduse ning pika aja jooksul väljakujunenud tööprotsesside ja traditsioonilisema töökultuuriga. Ida-Virumaal lisandub sellele ka väljakujunenud töökeele küsimus: paljudes ettevõtetes on ajalooliselt olnud valdavaks töökeeleks vene keel, mis võib muuta mujalt Eestist tulevate töötajate sulandumise töökollektiivi keerukamaks. Samal ajal ei pruugi piirkonna töötajate eesti keele oskus alati olla piisav sujuvaks üleminekuks eestikeelsele töökorraldusele. Ettevõtete jaoks suurendab see vajadust pakkuda töötajatele selgemaid arenguvõimalusi, rakendada töökorralduses suuremat paindlikkust ning kujundada kaasavamat ja mitmekeelsemat töökeskkonda.
Järelkasvu mõjutab ka see, millisena noored tajuvad kaevandamise perspektiivi. Näiteks põlevkivi kaevandamise ja kasutamise ümber juba pikka aega toimuv avalik arutelu ja riigi energiapoliitilised suunad võivad suurendada ebakindlust valdkonna pikaajaliste väljavaadete suhtes ning vähendada valmisolekut siduda oma õpingud ja karjäär põlevkivikaevandamisega. Sarnast mõju võib turba kaevandamises avaldada avalik arutelu turba kasutamise kliima- ja keskkonnamõju ning selle pikaajaliste väljavaadete üle. Riigi ja valdkonna enda sõnumid ning avalikus arutelus kujunev kuvand on seetõttu olulised ka noorte karjäärivalikute ja järelkasvu kujunemise seisukohalt.
3. Põhikutsealade hõiveprognoos ning tööjõu- ja oskuste vajadus
Peatükis käsitletakse uue tööjõu vajadust kaevandamise põhikutsealadel 2035. aastani. Uuringu käigus koostati nii hõivatute arvu kui ka tööjõuvajaduse ja tasemeõppest koolitusvajaduse prognoos75. Tööjõuvajaduse prognoosi põhjal saab öelda, kui palju on prognoosiperioodi jooksul või igal aastal valdkonna põhikutsealadele tööjõudu vaja.
3.1. Mäetööstuse ettevõtete statistilised näitajad
Statistikaameti andmetel tegutses 2024. aastal mäetööstuses76 174 ettevõtet, kus töötas kokku ligi 2240 töötajat. Võrdluseks – see on ligikaudu 2% töötleva tööstuse töötajate arvust. 38% mäetööstuse töötajatest oli seotud turba kaevandamisega, 34% kivi, liiva ja savi (ehitusmaavarade) kaevandamisega ja 23% põlevkivi kaevandamisega77. Lisaks tegutses 5% töötajatest kaevandamist abistaval tegevusalal. Ametlik tegevusalapõhine töötajate statistika ei anna siiski valdkonna hõivest täielikku pilti, sest see sõltub ettevõtte registreeritud põhitegevusalast. Põhitegevusala järgi on Eestis põlevkivi kaevandajana registreeritud ainult VKG Kaevandused OÜ. Põlevkivi kaevandavad aga ka Enefit Industry OÜ ja Kiviõli Keemiatööstuse OÜ, kes on tegevusalapõhises statistikas liigitatud vastavalt elektrienergia tootmise ja põlevkiviõli tootmise alla. TÖR-i ametialapõhistele andmetele tuginedes töötab kaevandamise põhikutsealadel hõivatutest (2025. a u 2220) kõige rohkem põlevkivi kaevandamises – veidi üle 40%. Ehitusmaavarade kaevandamises ja turba kaevandamises töötab kummaski ligi neljandik põhikutsealade töötajatest ning kaevandamist toetavatel tegevusaladel (kaevandamist abistavad tegevused, inseneribürood, kõrgkoolid ja Eesti Geoloogiateenistus) umbes 8%.
Mäetööstuse põhikutsealade töötajate arv on aastatel 2022–2025 kahanenud ligi 14%, peamiselt põlevkivi kaevandamise tegevusalal ja vähemal määral ehitusmaavarade kaevandamises (vt joonist 1).
Joonis 1. Mäetööstuse alavaldkondade põhikutsealadel hõivatud aastatel 2022–2025
Põlevkivi kaevandamine on tihedalt seotud elektrienergia tootmise ja põlevkiviõlitööstusega, ehitusmaavarade kaevandamine ehitusmaterjalide tootmise ja taristuehitusega ning turba kaevandamine turbatoodete valmistamise, pakendamise ja aiandusega. Mäetööstuse kõik kolm alavaldkonda on teravalt energia- ja kliimapoliitika fookuses, kuid töötajate arvu muutuses kajastub see enim põlevkivi kaevandamises – kahanemine 2600-lt 1500-le aastatel 2018–202078. Kahanemise peamine põhjus oli põlevkivielektri konkurentsivõime järsk halvenemine CO₂ kvoodi hinna tõusu ja elektrituru muutuste tõttu, mille tagajärjel vähenes elektrijaamade põlevkivivajadus ning kohandati kaevandamismahte ja töökorraldust. (Eesti Energia et al., 2019; ERR, 03.09.2019; Michelson et al., 2020).
Statistikaameti andmetel on 60% mäetööstuse ettevõtetest seotud ehitusmaavarade kaevandamisega (106 ettevõtet). 86% neist ettevõtetest on mikroettevõtted, kus töötab 2–3 töötajat. Samas töötab mikroettevõtteis alla 30% ehitusmaavarade kaevandajatest. Ülejäänud üle 70% (ca 540) töötajatest on hõivatud viieteistkümnes suuremas ettevõttes.
Turba kaevandamisega oli 2024. aastal hõivatud ligi 40 ettevõtet, kus töötas ligi 860 töötajat, kellest enamik ehk üle 800 töötas üle kümne töötajaga ettevõttes. Teisalt on turba kaevandamine oma hooajalisuse tõttu enim muutuva töötajaskonnaga tegevusala, kus hooaja tipus suvel võib töötada märksa rohkem töötajaid kui talvel.
3.1.1. Majandusnäitajad
Mäetööstuse müügitulu oli 2024. aastal 419 miljonit eurot ehk võrreldes töötleva tööstuse müügituluga 2,4%. Mäetööstuse müügitulus toimus suurem langus aastatel 2019–2021 ning seejärel, aastatel 2022–2024, on müügitulu püsinud pigem kasvavana. Müügitulu kahanemine on seotud põlevkivi kaevandamise vähenemisega, teised tooteliigid olid kerges kasvus ning eriti jõudsalt kasvas turba kaevandamise müügitulu – 2020.–2024. aastani 55%. Põlevkivi kasutus on elektrienergia tootmiselt üha enam nihkunud põlevkiviõli tootmise ja keemiatööstuse toormele. Turvas, millel veel kümmekond aastat tagasi oli oluline koht primaarenergia tootmises, on muutunud nõutud ekspordiartikliks aianduses. 2025. aastal moodustasid 66% (ligi 985 000 tonni) müüdud turbatoodetest frees- ja tükkturvas aiandusele ning alusturvas loomadele79 ja 33% (496 000 tonni) väetise- ja mikroelementidega kasvuturbasegud80 ning ainult 0,86% (ligi 13 000 tonni) erineva struktuuriga kütteturvas81,82. Turbatööstus annab suurima osa nii mäetööstuse müügitulust (2024. aastal 190 mln € ja 45% müügitulust) kui ka ekspordist (2024. aastal 121 mln € ehk 88% eksporditulust) (vt joonist 2).
Joonis 2. Mäetööstuse (EMTAK B) müügitulu liigiti ja eksport aastatel 2020–2024 (mln €)
Erinevalt töötlevast tööstusest on mäetööstuse ettevõtted jätkanud investeerimist ka keerulistes majandusoludes. Investeeringud materiaalsesse põhivarasse on aastatel 2020–2025 püsivalt kasvanud (vt joonist 3). 2020. aastal investeeriti 39 miljonit eurot ja 2025. aastal juba 59 miljonit eurot. Suurimad investeeringud – kuni 75% kõigist investeeringutest – on tehtud muudesse masinatesse ja seadmetesse. Investeeringud ehitistesse on kahanenud 24%-lt 9%-le ja investeeringud maasse on kasvanud 4%-lt 8%-le.
Joonis 3. Mäetööstuse ettevõtete investeeringud materiaalsesse põhivarasse võrdluses töötleva tööstusega (mln €), 2020–2025
Piirkondlikult vaadates on mäetööstus, eriti põlevkivi kaevandamine, väga oluline tööandja Kirde-Eestis, kus on hõivatud 44% valdkonna töötajatest (vt joonist 4). Viiendik mäetööstuse töötajaskonnast on hõivatud Põhja-Eestis. Mäetööstus on ka arvestatav tööandja maapiirkondades. Aastatel 2024–2025 olid 50–60% valdkonna töötajatest maapiirkonna elanikud.
Joonis 4. Mäetööstuses hõivatute regionaalne jaotus (%) 2025. aastal
3.2. Hõivatute profiil põhikutsealadel
Selles alapeatükis antakse lühiülevaade valdkonna põhikutsealadel hõivatute hariduslikust, soolisest ja vanuselisest jaotusest ning palgatasemest. Hõive- ja tööjõuvajaduse prognoos tugineb praeguste hõivatute profiilile. Näiteks võimaldab vanuseline struktuur hinnata, kui palju vanuse tõttu ametist lahkuvaid töötajaid oleks vaja lähitulevikus uue tööjõuga asendada. Töötajate hariduslik taust võimaldab aga hinnata muu hulgas seda, kui tugev on töö- ja haridusmaailma side. Tööjõuturul vajavad mäetööstusele sobiva haridusega uusi töötajaid teisedki valdkonnad – näiteks põlevkivikeemia- ja ehitusmaterjalitööstus. Lisaks vajavad mõnede spetsiifilisemate erialade lõpetajaid teised majandusvaldkonnad, näiteks mäeinsenere Eesti Geoloogiateenistus, sõidukijuhte transpordi-, põllumajandus- ja logistikaettevõtted. Kvalifitseeritud töötajate leidmisel teiste valdkondadega konkurentsis püsimiseks on oluline esmalt valdkonna nähtavus ja seejärel maine tööandjana, palk, töökoha asukoht ja töötingimused ning – tänapäeval järjest tähtsam – pakutav motivatsioonipakett ehk lisahüved ja soodustused, mille hulka kuulub ka kaugtöövõimalus.
Valdkonna töötajaskonnast 7% moodustavad naised ja 93% mehed. Ehitusmaavarade kaevandamise tegevusalal on naiste osakaal väikseim (2%, enim töödejuhatajatena) ja põlevkivi kaevandamisel suurim (11%, peamiselt mäemasinate operaatoritena). Peale põhikutsealade töötab valdkonnas naisi rohkem turbatootmises pakkijate ja lihttöölistena. Üle poole põlevkivi kaevandamisel hõivatud markšeideritest on naised. Seega pakub valdkond arvestatavaid väljakutseid ka naistele, sest ka kolmveerand keskkonnaspetsialistidest ja 4% töödejuhatajatest on naissoost (vt joonist 5).
2025. aasta seisuga töötasid lukkseppade ja mehaanikutena ning sõidukijuhtidena ainult mehed. Ka lõhkajate hulgas on naissoost lõhkajad pigem erand.
Hoolimata naiste vähesest esindatusest mäetööstuses, on kõrgharitud naisi valdkonnas suhteliselt palju. 73%-l naistest on kõrgharidus (meestest 29%-l). Kutseharidusega on 47% meestest ja 19% naistest.
Joonis 5. Mäetööstuse põhikutsealadel hõivatute osakaal (%) soo järgi 2025. aastal
Hõivatute haridusjaotus viitab sellele, millise haridusega töötajad ametikohti täidavad. Samas ei pruugi see peegeldada tööandjate ootusi töötajate teadmistele ja oskustele, kuna eriti kutsehariduse tasemel ei piisa kõigile põhikutsealadele kvalifitseeritud tööjõudu ning reaalsuseks on kujunenud väljaõpe töökohal. Võrreldes mäetööstuse töötajaskonda ehitusmaterjali- ja põlevkivikeemiatööstusega, on töötajate haridustase siiski kõrgem, st rohkem on eelkõige kõrg- ja kutseharidusega töötajaid. Mäeinseneride kaasamine üle majanduse tõstab valdkonnaspetsiifilise kõrgharidusega töötajate osatähtsust. Võrreldes mitme teise tööstusvaldkonnaga on mäetööstuse põhikutsealadel keskmine haridustase suhteliselt kõrge – 33%-l töötajatest on kõrgharidus ja 47%-l kutseharidus (vt joonist 6). Samas jääb see maha keemiatööstusest, kus kõrgharidus on 36%-l töötajatest.
Joonis 6. Mäetööstuse põhikutsealadel hõivatute haridustase (%) 2025. aastal
Ligi kolmandik (700) mäetööstuse töötajatest on EHIS-e andmetel84 kõrg- või kutsekooli lõpetanud aastatel 2006–2024. Rahvastikuregistri põhjal85 on kogu valdkonna kõrg- ja kutseharidusega töötajate osatähtsus märksa suurem – üle 80% (1840 töötajat). Kuna neist kahest allikast ainult EHIS sisaldab andmeid nii haridustaseme kui ka õppekava kohta, kirjeldab edasine analüüs haridust, mis on omandatud pärast 2006. aastat. Valdkonna töötajate kõrgharidus on valdavalt erialane. Sel perioodil hariduse omandanud töötajatest ligi 80% on õppinud tehnikaalade, tootmise ja töötlemise, arhitektuuri ja ehituse või füüsikaliste loodusteaduste (maateadus, geoloogia ja keskkonnatehnoloogia, keemia) õppesuunal. Enim töötab valdkonna põhikutsealadel geoloogia, geotehnoloogia, tootmise automatiseerimise, masinaehituse ja energiatehnoloogia protsesside juhtimise, geoloogia ja keskkonnatehnoloogia, maapõueressursside, keskkonnatehnoloogia ja masinaehitustehnoloogia alase kõrgharidusega töötajaid. Eeltoodud tehnilise kõrghariduse kõrval on lõpetajaid ka ettevõtluse ja ärijuhtimise õppekavadelt.
Valdkonna kõrgharidusega tööjõust on 50% lõpetanud Tallinna Tehnikaülikooli (TalTech), sealhulgas Virumaa Kolledži. TalTechi õppekavadest on olnud populaarsed rakenduskõrgharidust pakkuvad õppekavad (33%) – näiteks tootmise automatiseerimine, masinaehitus- ja energiatehnoloogia protsesside juhtimine, masinaehitustehnoloogia. Samuti on TalTechist tulnud valdkonda tööle enim magistrikraadiga lõpetanuid, eelkõige geotehnoloogia, maapõueressursside ning maateaduste ja geotehnoloogia (praegu maa süsteemid ja geotehnoloogia) õppekavadelt. Teisel kohal on Tartu Ülikool (TÜ), kust on võrreldes teiste ülikoolidega tulnud valdkonda enim (67%) doktorikraadiga töötajaid, valdavalt geoloogia õppekava lõpetanuid. Samuti on TÜ-st valdkonda rakendunud geoloogia ja keskkonnatehnoloogia (BA) õppekava lõpetanuid.
Kutseharidusega töötajad on kõige sagedamini lõpetanud mäetöölise86, keevitaja87, elektriku88 või autotehniku89 õppekava (kokku 65%).
EHIS-e andmetel on pärast 2006. aastat kutseõppe lõpetanutest 53% saanud kutsehariduse Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuses (Ida-Virumaa KHK), lisaks 5% Sillamäe Kutsekoolis ja 4% Narva Kutseõppekeskuses90. Niisiis saab öelda, et üle poole valdkonna kutseharidusega töötajatest on omandanud kutsehariduse Ida-Virumaal. Samas on tempoka eestikeelsele õppele üleminekuga kadunud õppurite huvi mitme seni populaarse venekeelse õppekava vastu (nt mäetööline). Näib, et järsk venekeelse õppe katkemine on pidurdanud nende noorte haridusteed, kes omandasid üldhariduse nõrga eesti keele õppe tasemega venekeelses koolis ning pole suutnud omal käel eesti keele oskust õpingute jätkamiseks eesti keeles piisavale tasemele tõsta. Peale tasemehariduse oli koolil varem oluline roll valdkonda sobiva täiendusõppe pakkumisel, kuid ekspertide hinnangul on ka see koostöö katkenud. Ida-Virumaa mäetööstuse ettevõtete töötajaskond on pigem kesk- ja vanemaealine ning venekeelne, mistõttu võib eestikeelses täiendusõppes osalemine olla neile keeruline. Üldjuhul on koostöö koolide ja ettevõtete vahel kahepoolne, koolist tulevad kvalifitseeritud töötajad ja ettevõtted pakuvad omakorda õppureile praktikavõimalusi. Ida-Virumaa kaevandus- ja tööstusettevõtete näitel peab paraku tõdema, et vene keelt mitteoskavale praktikandile on keeruline rakendust leida.
Mäetööstuses hõivatutest 4% on ühildanud töö ja õpingud. Haridustee jätkamise vanus, õppetase ja -suunitlus on siiski erinevad. Töö ja õpingud ühildanud mäetööstuse töötajatest õpib 45% kutseõppeasutustes ja 55% kõrgkoolides. Kõrgkoolides õppijad on enim valinud rakenduskõrgharidusõppe (31%) ja magistriõppe (29%). Eelistatumad rakenduskõrghariduse õppekavad on masinaehitus- ja energiatehnoloogia protsesside juhtimine TalTechi Virumaa Kolledžis. Magistriõppe õppekavadest on enim valitud geoloogia (TÜ) ja maapõueressursid (maa süsteemid ja geotehnoloogia) ning rohelised energiatehnoloogiad (TalTechi Virumaa Kolledž). Enamik doktorante on seotud geoloogia õppekava ning ülikooliga. Töö kõrvalt kutsehariduses õppijad on enamasti valinud sisetööde elektriku, keevitus- ja metallitööde, kütte- ja jahutussüsteemide lukksepa või muu tehnikaeriala. Kutseõppes on populaarseimad neljanda taseme kutseõppe esmaõpe, kus õpib 55% töötajatest, ja neljanda taseme kutsekeskharidusõpe, kus õpib 33% töötajatest. Ligi 40% kutseõppes õppivatest töötajatest on kuni 25-aastased, kuid ülejäänud vanusegruppides jagunevad kutseõppes osalejad küllalt ühtlaselt kuni umbes 50. eluaastani. Kõrgkoolis õppivatest töötajatest on ligi pool vanuses 25–35, kuid näiteks rakenduskõrgharidusõppes on üle poole õppureist üle 35-aastased. Kutseõppes jätkavaid töötajaid on rohkem ehitusmaavarade kaevandamises, kõrgharidust omandavaid töötajaid aga pigem põlevkivitööstuses.
Mäetööstuse põhikutsealade töötajatest 31% on 55-aastased ja vanemad ning nende pensionile jäämisest tulenev asendusvajadus on 60–70 uut töötajat aastas. Tegelik asendusvajadus võib olla veelgi suurem, kuna mäetööstuses allmaakaevanduses töötamine (vähemalt 10 a pensionistaaži) võimaldab tervistkahjustavatel kutsealadel töötamise tõttu soodustingimustel vanaduspensionile91 jäämist. Uuringu anonüümne andmestik ei võimaldanud seda asjaolu asendusvajaduse hindamisel arvesse võtta. Samas viitavad tegevusala töötajate kõrge keskmine vanus ja ettevõtjate sisend sellele, et allmaatöödega seotud töötajate voolavus on väike ning enamik neist on pika tööstaažiga. Asendusvajadust vähendab siiski järgmiseks kümnendiks prognoositav hõive langus, mida käsitletakse lähemalt ptk 3.3 (vt ka ptk 2.1).
Vanemaealiste töötajate osakaal ja sellest tulenev asendusvajadus on põhikutsealati väga erinev, näiteks juhtidest ja arvuliselt vähestest tööstusjuhtidest on ligi pool 55-aastased või vanemad. Oskustöötajate seas on suurim asendusvajadus sõidukijuhtidel, kellest 46% võib järgmise kümne aasta jooksul tööturult lahkuda. Arvuliselt on suurim kaevurite ja mäemasinate operaatorite järelkasvu vajadus – 25 uut töötajat aastas. Lisaks on üks eakama töötajaskonnaga põhikutseala mäemeistrid ja töödejuhatajad, kellest 40% on üle 55-aastased. Lukkseppade ja mehaanikute hulgas on vanemaealisi ligi 30% ja asendusvajadus seega üle kümne töötaja aastas. Väikesearvuline, kuid spetsiifiline lõhkaja põhikutseala vajab samuti lähikümnendil uusi töötajaid, kuna vanimad tegutsevad lõhkajad on juba praegu pensioniealised. Mäeinsenerid on võrreldes teiste põhikutseala töötajatega nooremapoolsed, kuid seda eelkõige avalikus sektoris (Eesti Geoloogiateenistus), kõrgkoolides ja mõningase mööndusega ka inseneribüroodes (asendusvajadus neil tegevusaladel kokku 26%). Samas küündib mäeinseneride asendusvajadus põlevkivi kaevandamise tegevusalal ligi 40%-ni. Asendusvajadus kaevurite ja mäemasinate operaatorite põhikutsealal on umbes neljandik (u 250 vanemaealist töötajat), kuid kuna nad moodustavad kõigi valdkonna põhikutsealade töötajatest veidi alla poole (44%), annavad nad suurima arvulise panuse põhikutseala töötajate asendusvajadusse (vt joonist 7). Statistikaameti andmetel92 moodustasid mäetööstuse kõigist töötajatest 50-aastased ja vanemad 2025. aastal 50%.
Joonis 7. Mäetööstuse põhikutsealadel hõivatud vanuserühma järgi (%) 2025. aastal
Mäetööstuse põhikutsealad on võrreldes kogu Eesti tööstussektoriga tasustatud samaväärselt või paremini (vt joonist 8). TÖR-i 2025. aasta andmetel on põhikutsealadest mediaanpalk kõrgeim juhtidel, lõhkajatel ning mäemeistritel ja töödejuhatajatel. Alavaldkondadest oli mõnevõrra kõrgem mediaanpalk põlevkivi kaevandamise tegevusalal (2859 eurot), võrreldes ehitusmaavarade kaevandamise (2332 eurot) ja turbatootmisega (2313 eurot). Peamiselt mõjutab valdkonna keskmist palgataset lihttööjõu osatähtsus palga saajatest. Statistikaameti 2025. aasta palgaandmete järgi oli töötleva tööstuse töötajate mediaanpalk93 1682 eurot ja kõigil tegevusaladel kokku 1714 eurot. Seega on mäetööstuse mediaanpalk (2390 eurot) kõrgem nii töötleva tööstuse kui ka kõigi tegevusalade mediaanpalgast. Piirkonniti on palgatase erinev. Põhja-Eestis (st Tallinnas ja Harjumaal) on palk turba ja ehitusmaavarade kaevandamise tegevusaladel enamasti kõrgem ja teistes piirkondades mõnevõrra madalam. Samas kinnitab võrdlus põlevkivi kaevandamisega, et Ida-Virumaa palgatase võib eraldi vaadelduna teisi piirkondi ületada94. Statistikaameti andmetel jäi detsembris 2025 Ida-Viru maakonna töötajate keskmine brutokuupalk (1811 €) alla Eesti keskmise palgataseme (2303 €)95, samas aastases võrdluses 2025. aasta kohta ületas mäetööstuse keskmine brutopalk (2368 €) Eesti keskmist (2092 €)96.
Joonis 8. Mäetööstuse põhikutsealade hõivatute ja alavaldkondade põhikutsealal hõivatute brutokuupalga (€) mediaan ja kvartiilid 2025. aastal
Mediaan – pooled töötajad saavad sellest palgast madalamat ja pooled töötajad kõrgemat palka.
Q75 – 75% palga saajatest saab sellest palgast madalamat palka.
3.3. Hinnang põhikutsealade tööjõuvajaduse muutusele
Hõivatute arvu muutust mõjutavad majanduskonjunktuuri kõrval ka eespool kirjeldatud arengutrendid (vt ptk 2). Nagu prognoose üldiselt, nii tuleb ka siinset tõlgendada kui oodatavate tööturumuutuste suunanäitajat. OSKA uuringud vaatavad pikemaajalisi muutusi tööturul. Äärmuslikke kriisiolukordi ei ole võimalik ette näha. Samuti on keeruline prognoosida kriiside mõju ulatust ja kestust. Üleilmsete suundumuste tugevat mõju kõikidele majandussektoritele on näidanud nii COVID-19 pandeemiast põhjustatud ülemaailmne kriis kui ka käimasolev Venemaa-Ukraina sõda. Sellise ulatusliku ebakindluse korral tuleb siinse tööjõuvajaduse prognoosi puhul arvestada tavapärasest suurema määramatusega.
OSKA mäetööstuse valdkonna tööhõiveprognoos rajaneb järgmistel üldistel eeldustel.
-
Eesti rahvastik vananeb97. Kuigi tööealise elanikkonna osakaal väheneb, püsivad inimesed tööturul järjest kauem. Ümber- ja täiendusõppes osalemine kasvab, mis toetab kiiremat ümberorienteerumist muutuval tööturul.
-
Kasvab nõudlus täiendava, sealhulgas rahvusvahelise tööjõu järele. Teatud hulk Ukraina sõjapõgenikke seob oma tuleviku Eestiga. Ukraina päritolu inimeste kergemat rakendumist soodustab Ida-Virumaal ka ühine keeleruum.
-
Digitaliseerimine ja automatiseerimine jätkuvad tõenäoliselt kiirenevas tempos.
-
Kasvab tähelepanu keskkonnasäästlikkusele ja loodushoiule ning maavarade ressursitõhusamale kasutamisele. Samas soovitakse geopoliitilise ebakindluse tõttu tagada varustuskindlus kohaliku toormega ja ekspordivõimekus.
-
Rahvusvahelisest konkurentsiolukorrast tingituna liigutakse kõrgema tootlikkuse ja suurema lisandväärtusega ning väärtusahelas kõrgemal asetseva ettevõtluse poole.
-
Majanduskeskkonna puhul lähtutakse eeldusest, et pärast mitme aasta pikkust madalseisu Eesti majanduskasv taastub, kuid jääb lähiaastatel mõõdukaks ning sõltub ettevõtete investeerimiskindlusest, eksporditurgude olukorrast ja sisendkulude arengust. Eesti Panga 2026. aasta juunis avaldatud majandusprognoosi kohaselt ulatub Eesti majanduskasv 2026. aastal 2,4%-ni ning võib sarnases tempos jätkuda ka 2027.–2028. aastal, kui väliskeskkonna pinged leevenevad.98
-
Põlevkivi kaevandamise tegevusala hõivet mõjutavad põlevkivist elektritootmise vähenemine ning tootmise koondumine õli- ja keemiatööstuse toormevajaduse ümber. EU ETS-i kavandatavad muudatused CO₂ tasuta kvootide eraldamises (vt ptk 2.1.1) võivad vähendada põlevkiviõli tootmise konkurentsivõimet ja kiirendada hõive vähenemist99. Ehitusmaavarade ja turba kaevandamise tegevusala tööjõuvajadust kujundavad eelkõige taristu- ja ehitusinvesteeringud, eksporditurgude olukord, ettevõtete investeerimisvõimekus ning tegevuskeskkonna areng, sealhulgas kliima- ja keskkonnapoliitikast tulenevad otsused.
OSKA prognoosi kohaselt kahaneb hõivatute arv mäetööstuse põhikutsealadel tervikuna kümne aasta jooksul ligikaudu 360 töötaja võrra (ehk –16%), samas vajatakse umbes 300 uut töötajat võimalike pensionile minejate asendamiseks (vt tabelit 3).
Tabel 3. OSKA mäetööstuse põhikutsealade tööhõive prognoositud muutus ja tööjõuvajadus aastatel 2025–2035
* Kutsehariduse rida sisaldab nii kutse- kui ka üldharidust. ** Andmed on ümardatud. *** Mäeinsenerid on hõives kirjeldatud üle majanduse, kuna kaevandusettevõtetes töötab neid umbes kolmandik. **** Lõhkajatena on hõives kirjeldatud põhitöökohaga lõhkajad. Lisaks tabelis kirjeldatutele võib lõhkaja ja lõhkemeistri amet olla kõrvaltöö või põhitöö osa (nt mäemeistril või kaevuril). Kehtivaid lõhkaja ja lõhkemeistri kutsetunnistusi oli juulis 2026 üle 250.Valdkonna vajadus uue tööjõu järele sõltub peamiselt kahest tegurist: põhikutsealadel hõivatute arvu kasvust või kahanemisest tingitud kasvu- (või kahanemis)vajadusest ning vanuse tõttu tööturult lahkuvate töötajate asendusvajadusest. Kui põhikutsealal hõive kasvab, on lisaks pensionile minevate töötajate asendamisele vaja juurde täiendavat tööjõudu. Kui põhikutsealal hõive kahaneb, ei ole kõiki pensionile siirdujaid vaja uute töötajatega asendada ja uue tööjõu vajadus on selle võrra väiksem. Näiteks arvestati hõiveprognoosis Narva karjääri sulgemise mõjuga. Asendusvajaduse hindamisel kasutati OSKA andmemudeli (vt lisa 1 ja 2) asendusvajadust puudutavaid arvutusi. Selleks lähtuti põhikutsealade töötajate vanusestruktuurist ja hõivatute tegelikust pensionile jäämise vanusest. Voolavusest tingitud uue tööjõu vajadust ei ole arvestatud.
OSKA prognoosi kohaselt on mäetööstuse põhikutsealade tööjõuvajadus kümne aasta jooksul umbes 300 töötajat. Sellest enamiku moodustab asendusvajadus (285 vanemaealist töötajat) tööturult lahkujate asendamiseks ja ainult üliväikese osa (10 uut töötajat) prognoositud kasv mäe- ja tööstusinseneride põhikutsealadel. Oskustasemeti on uue tööjõu vajadus suurim oskustöötajate seas, kuhu asendusvajaduse katmiseks oodatakse üle 150 uue töötaja (üle 50% kogu tasemeharidusega tööjõu vajadusest). Eelkõige on kutseharidusega töötajatest vaja lukkseppi ja mehaanikuid ning kaevureid ja mäemasinate operaatoreid, kuna tehnoloogia areng ja selle tõhusam kasutuselevõtt nõuab masinate ja seadmete professionaalset käsitsemist. Teisest küljest kinnitavad eksperdid, et lähikümnendil ei õnnestu kaevandamist täielikult automatiseerida. Uute lukkseppade ja mehaanikute vajadust mõjutab nii olemasolevate töötajate vanus, kus 27% mehaanikutest (ligi 100 töötajat) on vanuses 55 ja vanemad, kui ka haridustase – 15% on üldharidusega. Tehnoloogia areng ja keerulisemad seadmed/masinad eeldavad ka kvalifitseeritumaid spetsialiste. Ekspertide hinnangul kasutatakse suuremates ettevõtetes masinate ja seadmete puhul tipptehnoloogiat, kuid toorme (pinnas, kivimid, turvas) varieeruvate omaduste tõttu on inimese roll tööprotsessi juhtimisel endiselt oluline. Kaevurite ja mäemasinate operaatorite tulevikuvajadus on kahanev, eelkõige põlevkivi kaevandamise vähenemise tõttu elektrienergia tootmiseks, kuid lähema kümne aasta jooksul säilib vajadus põlevkivi kui põlevkivikütteõli, sh laevakütustes kasutatavate komponentide, põlevkivifenoolfraktsioonide ja teiste põlevkivikemikaalide toorme järele. Ehitusmaavarade ja turba kaevandamine lähikümnendil ei kahane ning nende tööjõuvajadus püsib pigem stabiilne. Kaevurite ja mäemasinate operaatorite asendusvajadus (250 töötajat) ületab siiski prognoositava hõive vähenemise (ligi 200 töötajat), mistõttu vajab valdkond järgmise kümne aasta jooksul üle 50 uue töötaja. Kuna viimane vastuvõtt mäetöölise esmaõppesse toimus 2019./2020. ja jätkuõppesse 2022./2023. õppeaastal, puudub paraku järelkasv tasemeõppest.
Tippspetsialistide (v.a juhid) hõive kasvab prognoosi kohaselt 10 aasta jooksul kuni 5% (10 inimest), samas asendusvajadus on ligi 30% (u 80 inimest). Olgugi et mäeinsenerid on majanduses tervikuna pigem nooremapoolsed, töötavad vahetult kaevandusettevõtetes keskmiselt vanemad. Tippspetsialistide asendusvajadust mõjutab vajadus kasvatada juhtidele järelkasvu. Valdkonna juhid on pigem vanemaealised – ligi pool on vanemad kui 54 aastat, mis tähendab, et lähikümnendil võivad pensionile siirduda kuni 35 juhi ametikohal töötavat inimest. Seega oodatakse 10 aasta jooksul kõrgkoolidest kokku umbes 90 tippspetsialisti, kellest üle poolel võiks olla maapõue inseneeria alane, vähemalt viiendikul tehnika ja tootmise juhtimisega seonduv ning ülejäänutel geoloogia, keskkonna- või juhtimisalane kõrgharidus. Põhikutsealadel vajatakse eelkõige uusi mäeinsenere või erialast kompetentsi juhtide järelkasvuks. Samas on ametikohti, eelkõige juhtivatel positsioonidel, kuhu arenetakse sageli töö käigus, kuid kus võib edukas olla ka pelgalt ärindus-, ettevõtlus-, õigus- või juhtimishariduse baasil (ligi 30% juhtidest), tuginedes valdkonnaspetsiifikat valdava meeskonna kompetentsusele.
Keskastme spetsialistidele oodatakse täiendust eelkõige vanemaealiste töötajate asendamiseks (prognoositud töötajate arvu kahanemine –14% ja asendusvajadus 30%). Mäemeistrite ja töödejuhatajate arvu kahanemine on otseses seoses kaevurite ja mäemasinate operaatorite arvu vähenemisega põlevkivi alavaldkonnas. Ehitusmaavarade ja turba kaevandamise alavaldkondades püsib keskastme spetsialistide tööjõuvajadus pigem stabiilne. Nimetatud argumentide koosmõjus tähendab see vajadust 40 uue töötaja järele, kellest osa kasvab oma positsioonile kindlasti ettevõtte seest. Seda kinnitab ka tegutsevate mäemeistrite ja töödejuhatajate hariduslik taust – viimase kümne aasta jooksul on ligi 30 neist lõpetanud mäetöölise kutseõppe. Samas töötab mäemeistrina ka kõrgharidusega kaevandamise ja rikastamise100 ning maateaduse101 õppekavarühma (ÕKR) lõpetanuid, samuti tehnikaalade102 ning elektroonika ja automaatika103 ÕKR-i lõpetanuid, mis tähendab, et kõrgkoolidest vajatakse märksa rohkem lõpetajaid, mitte üksnes täiendust tippspetsialistidele. Kuna kõrgharidusega mäemeistrite ja töödejuhatajate hulgas on vanemaealiste osatähtsus suurem, siis on suurem ka asendusvajadus ning tasemehariduse lõpetanutest võiks üle poole tulla kõrgharidusest. Praeguste kutseharidusega töötajate profiili põhjal saab väita, et kutsehariduse ÕKR-idest on olnud enam-vähem võrdselt eelistatud mehaanika ja metallitöö (eelkõige keevitaja ÕK), elektrienergia ja energeetika (enim elektriku ÕK), elektroonika ja automaatika ning ehituse ja tsiviilrajatiste ÕKR-id ja nende lõpetajad. Elektrienergia ja energeetika ning elektroonika ja automaatika ÕKR-ides on lõpetajate arvud viimasel viiel aastal (2020/2021–2024/2025) valdavalt kasvanud või olnud stabiilselt kõrged (üle 200 lõpetaja aastas), kuid mehaanika ja metallitöö ÕKR-i lõpetajate arv on kahanemistrendis (2024./2025. õa ainult 27 lõpetajat).
Valdkonnas on välistööjõu, sealhulgas ajutise kaitsega töötajate osatähtsus marginaalne (1%), kuid arvestatav osa (üle 10%) põlevkivi kaevandamise alavaldkonna töötajatest on sündinud Venemaal või Ukrainas. See haakub Ida-Virumaa rahvastiku koosseisuga: 34%-l elanikest on Venemaa, Ukraina või Valgevene kodakondsus104 ning lisaks on 15% piirkonna elanikest määratlemata kodakondsusega. Samas on suur osa püsivalt Eestis elavatest teiste riikide kodanikest105 omandanud asjakohase hariduse (ÕKR-id: kaevandamine ja rikastamine, elektroonika ja automaatika, mehaanika ja metallitöö jne) Eestis. Eeltoodud töötajate vanusejaotusest selgub, et just nemad mõjutavad tuntavalt valdkonna töötajate asendusvajadust – ligi 50% mäeinseneridest ning kaevuritest ja mäemasinate operaatoritest, 65% mäemeistritest, 57% lukkseppadest ja mehaanikutest ning 70% sõidukijuhtidest kaevanduses on vanuses 55 ja vanemad. Vähestest valdkonnas töötavatest ajutise kaitsega töötajatest on enamik 35–54-aastased.
Mäetööstuse põhikutsealadel hõivatud on valdavalt erialase haridusega. Samas rõhutasid eksperdid, et ollakse mures mäetööliste õppe katkemise pärast Ida-Virumaa KHK-s. Ajutise lahendusena on täienduskoolitusi tellitud erakoolitajatelt. Põlevkivi kaevandavad ettevõtted eelistavad Kirde-Eestis tegutsevaid koolitajaid, kuna töötajate tagasihoidliku eesti keele oskuse tõttu soovitakse eelkõige venekeelseid täienduskoolitusi. Samas ei lahenda täienduskoolitused tasemeõppe puudumist. Suurim on erialase hariduseta töötajate osatähtsus sõidukijuhtide ning kaevurite ja mäemasinate operaatorite hulgas, vastavalt 39% ja 25%. Samas võivad sõidukijuhid kaevanduses ja mäemasinate operaatorid olla lõpetanud mõne liikurmasina juhtimise lühikursuse, mille kohta EHIS-es info puudub. 36% lõhkajatest on kõrgharidusega, 44% kutse- ja 19% üldharidusega. Kuna lõhkajatele kutseõpet ei pakuta, omandatakse teadmised ja oskused täienduskoolituse ja tööpraktika kaudu ning sooritatakse kutsetunnistuse saamiseks kutseeksam. Seega võib töötajate formaalharidus erineda lühemate koolituste kaudu omandatud kvalifikatsioonist.
Senises mahus välistööjõu kaasamise ja piiratud mahus erialase hariduseta tööjõu jätkuva rakendamise tulemusel kahaneb uue tasemeharidusega tööjõu vajadus kümne aasta perspektiivis ligi 300-lt pea 280-le. Aastane uue tööjõu vajadus on hinnanguliselt 20–30 uut töötajat, kellest veidi alla poole on kõrg- ja üle poole (57%) kutseharidusega.
3.4. Muutused oskuste vajaduses
Peatükis 2 käsitletud tulevikutrendid mõjutavad oluliselt valdkonna põhikutsealade töötajate teadmiste ja oskuste vajadust. Lähikümnendil kujundavad oskusvajadust eeskätt tehnoloogiline areng ja automatiseerimine, kasvavad keskkonna- ja regulatiivsed nõuded, maavarade suurema väärindamise vajadus ning ressursitõhususe ja ringmajanduse põhimõtete laiem rakendamine.
3.4.1. Üleilmsed suundumused oskuste vajaduses
Üleilmselt kujundavad kaevandamise valdkonna oskuste vajadust eeskätt tehnoloogia areng ning kasvavad nõuded keskkonnamõju vähendamisele ja ressursitõhususele. Maailma Majandusfoorumi 2025. aasta töökohtade tuleviku raporti (WEF, 2025) kohaselt kasvab lähiaastatel märgatavalt tehnoloogiaga seotud oskuste tähtsus, kuid samal ajal suureneb vajadus ka analüüsioskuse, kohanemisvõime, paindlikkuse ning valmisoleku järele pidevalt õppida.
Kaevandamise valdkonnas seostub tehnoloogiline areng muu hulgas automatiseeritud ja kaugjuhitavate masinate ja seadmete, robotiseeritud lahenduste, sensoritehnoloogia, droonide ning andmepõhise tootmisjuhtimise levikuga. See suurendab vajadust tehnoloogia kasutamise ja juhtimise, seadmete ja tootmisprotsesside jälgimise, andmete tõlgendamise ning tehniliste tõrgete ennetamise ja lahendamise oskuste järele. Ka Rahvusvahelise Mäendus- ja Metallinõukogu (ICMM, 2021) käsitluses kasvab kaevandamises traditsiooniliste tehniliste ja praktiliste oskuste kõrval just digioskuste ning uute tehnoloogialahenduste rakendamisega seotud kompetentside vajadus. Samal ajal suurendavad keskkonna- ja kliimaeesmärgid ning ressursitõhususe parandamise vajadus nõudlust keskkonna-, ressursi- ja protsessijuhtimise teadmiste järele. WEF-i 2025. aasta töökohtade tuleviku uuringus pidas 69% kaevandamise ja metallitööstuse valdkonna tööandjatest süsinikuheite vähendamisega seotud tegevusi tähtsaks organisatsioonilisi muutusi kujundavaks teguriks. Sellega seoses kasvab vajadus senisest enam eri valdkondade teadmisi ühendavate kompetentside järele, kus insenertehnilised oskused põimuvad keskkonna-, digi- ja materjalitehnoloogiliste teadmistega.
Rahvusvahelise mäetööstuse oskuste ülevaate kohaselt võivad valdkonna töö- ja oskusprofiilid riigiti küll märkimisväärselt erineda, kuid esile kerkivate oskusvajaduste ning täiendus- ja ümberõppe põhisuunad on paljuski ka sarnased (ICMM, 2021).
3.4.2. Oskuste vajadus Eesti mäetööstuses
Eesti mäetööstuse oskuste vajadust kujundavad nii valdkonna tehnoloogiline areng kui ka põlevkivi-, turba- ja ehitusmaavarade kaevandamise erinevad tegevus- ja arengusuunad. Järgnevalt käsitletakse tööandjate hinnangul olulisemaid kasvava tähtsusega ning arendamist vajavaid oskusrühmi, pöörates tähelepanu nii valdkonnaülestele vajadustele kui ka alavaldkondade ja põhikutsealade eripäradele. Peamiste oskusrühmadena tõusevad esile automatiseerimise ja digitaliseerimisega seotud oskused, insenertehnilised ja valdkonnaspetsiifilised oskused, maavarade väärindamise ja materjalitehnoloogia oskused, keskkonna-, ohutus- ja regulatsioonide alased teadmised ja oskused, tehnilised ja praktilised oskused ning üldoskused.
Kaevandamise oskusvajaduse kirjeldamisel on asjakohane silmas pidada ka valdkonnaga seotud kutsestandardeid ja kutsetunnistuse nõudeid. Kutsestandardites on kirjeldatud eri töödeks vajalikke kompetentse ning teatud tööülesannete täitmisel või vastutava spetsialistina tegutsemisel on kutsetunnistus seaduse järgi vajalik. Ülevaade valdkonnaga seotud kutsestandarditest ja kutsetunnistuse nõuetest on esitatud lisas 5.
3.4.2.1. Automatiseerimise ja digitaliseerimisega seotud oskused
Kuigi mäetööstust on tehnoloogiliste uuenduste kasutuselevõtul peetud pigem konservatiivseks ning automatiseerimise ja digitaliseerimise areng on olnud järkjärguline, suureneb tehnoloogiliste lahenduste kasutuselevõtuga vajadus oskuste järele, mis võimaldavad kasutada, jälgida ja juhtida järjest keerukamaid masinaid, seadmeid ning tootmisprotsesse. Tööandjate hinnangul kasvab vajadus automaatika-, mehhatroonika-, elektroonika- ja elektriala oskuste ning digioskuste järele. Üha enam eeldab töö digitaalsete juhtimis- ja infosüsteemide kasutamist, tootmisandmete jälgimist ja sisestamist ning seadmete töö kõrvalekallete märkamist ja neile reageerimist.
Automatiseerimise mõju avaldub kaevandamise alavaldkonniti erinevalt. Põlevkivikaevandamises seostub see eelkõige tootmisprotsesside ning transpordi-, purustus- ja rikastussüsteemide automatiseerimise, masinate ja tootmismahtude reaalajas jälgimise ning andmepõhisema tootmisjuhtimisega. See suurendab vajadust andmete jälgimise ja analüüsimise, süsteemide juhtimise ning tehniliste kõrvalekallete tuvastamise oskuste järele. Turba kaevandamisel ja töötlemisel kasvab automatiseeritud töötlemis- ja väärindamisliinide ning segamis-, doseerimis- ja pakkimisseadmete kasutamine, mis suurendab vajadust nende seadistamise, jälgimise ja tõrgete lahendamise oskuste järele. Ehitusmaavarade kaevandamises on tehnoloogiline areng muutnud nii masinate ja tootmisprotsesside seiret kui ka mõõdistamist, kus järjest enam kasutatakse digitaalseid lahendusi ja droonitehnoloogiat. Samuti suurendab hübriid- ja elektrifitseeritud masinate ning seadmete kasutuselevõtt vajadust uute tehniliste teadmiste ja hooldusoskuste järele.
Töö sisu muutumine tähendab, et masina või seadme käsitsemise kõrval muutub olulisemaks arusaam selle tööpõhimõtetest ja tööprotsessist laiemalt ning oskus seda juhtida. Kasvab vajadus töötajate järele, kes oskavad kasutada mitut seadet või masinat ning kohaneda uute tehnoloogiliste lahendustega. Samal ajal ei vähenda automatiseerimine vajadust tehniliste baasteadmiste järele, vaid eeldab järjest enam tehniliste, automaatika- ja digioskuste kombineerimist. Eriti vajalik on see seadmete operaatorite ning hooldus- ja remonditöödega seotud töötajate puhul, kellelt oodatakse järjest enam seadmete tööpõhimõtete mõistmist, tehniliste kõrvalekallete märkamist ning lihtsamate probleemide iseseisvat lahendamist.
Tööandjate hinnangul ei tähenda tehnoloogia areng Eesti mäetööstuses lähikümnendil siiski ulatuslikku üleminekut täielikult autonoomsele või mehitamata tootmisele. Pigem kasvab samm-sammult automatiseeritud lahenduste, digitaalsete juhtimissüsteemide ja andmepõhise töökorralduse osakaal, mistõttu muutub töötajate valmisolek uusi tehnoloogialahendusi õppida ja kasutusele võtta ettevõtte arengus järjest määravamaks teguriks. (vt ka ptk 3.4.2.6)
3.4.2.2. Insenertehnilised ja valdkonnaspetsiifilised oskused
Mäetööstuse tehnoloogilise arengu ning uuringu- ja kaevandamisprojektide kasvava keerukuse tõttu püsib vajadus tugevate insenertehniliste teadmiste ja valdkonnaspetsiifiliste kompetentside järele. Eeskätt kasvavad ootused mäeinseneride kompetentside mitmekülgsusele ja ulatusele. Peale tavapäraste mäendusteadmiste tuleb järjest paremini tunda geotehnilisi protsesse, keskkonnamõjusid ning uusi tehnoloogilisi lahendusi ja osata neid teadmisi projektide kavandamisel terviklikult rakendada. Tootmise automatiseerimise, protsesside tõhustamise ja maavarade suurema väärindamise suund suurendab samal ajal ettevõtjate vajadust ka tugevate tootmis- ja tööstusinseneeria kompetentside järele, eriti tootmisprotsesside kavandamisel, arendamisel ja juhtimisel.
Mäeinseneridelt eeldatakse üha laiemapõhjalisi teadmisi ja oskusi, kuna kasvavad nõuded kaevandamis- ja uuringutegevuse võimalike keskkonna-, sotsiaalsete ja muude mõjude hindamisele ning tehniliste lahenduste põhjendamisele. Uuringu- ja kaevandamisprojektides tuleb järjest täpsemalt hinnata näiteks maapinna ja kaeveõõnte stabiilsust, veerežiimi muutusi ning tegevusega kaasnevat tolmu, vibratsiooni ja muid võimalikke häiringuid. Täiendavat keerukust lisavad ka uute tehnoloogiliste lahenduste kasutuselevõtt ja tööprotsesside automatiseerimine. Seetõttu kasvab vajadus inseneride järele, kes suudavad siduda mäendus- ja geotehnilised teadmised keskkonnamõjude hindamise ning tehniliste lahenduste kavandamisega. Selliseid valdkonnaüleseid insenertehnilisi oskusi vajatakse lisaks kaevandusettevõtetele projekteerimis- ja konsultatsiooniettevõtetes, kuna järjest sagedamini ostavad ettevõtjad mäeinseneride teenust sisse.
Valdkonnas tuleb esile ka mitme spetsiifilisema oskuse nappus. Ettevõtjad tunnetavad allmaa-markšeiderimõõdistamise oskustega spetsialistide puudust. Eestis ei pakuta allmaa-markšeideritele eraldi tasemeõpet ning vastavaid oskusi on võimalik omandada mäeinseneride kõrgharidusõppes peamiselt valikainete kaudu. Ettevõtjate kogemuse järgi asuvad markšeiderina sageli tööle geodeesia eriala lõpetanud spetsialistid, kes omandavad kaevandamise ja eelkõige allmaatööde spetsiifika ettevõttesisese väljaõppe käigus. Iseseisvaks tööks vajalikud oskused kujunevad seejuures järk-järgult ning täieliku erialase kompetentsuse saavutamine võib võtta isegi kaks kuni kolm aastat.
Ekspertide hinnangul võib tunnetatud tööjõupuuduse üheks taustateguriks olla ka tänapäevaste mõõdistus- ja andmetöötluslahenduste seni piiratud kasutuselevõtt eeskätt allmaakaevandustes. Nüüdisaegne tehnoloogia võimaldaks osa mõõdistus- ja andmetöötlustoiminguid automatiseerida, suurendada töö tootlikkust ning vähendada markšeideritöö tööjõumahukust. Seetõttu ei eelda spetsialistide nappus tingimata vajadust suurendada markšeiderite üldist arvu, vaid toob esile vajaduse ajakohastada ka olemasolevaid tööprotsesse ning seonduvaid kompetentse.
Puurimisoskusi vajatakse nii maavarade geoloogilistel uuringutel ja kaevandamisel kui ka puurkaevude rajamisel, ehitusgeoloogiliste ja geotehniliste uuringute tegemisel ning muudes maapõuega seotud töödes. Spetsiifilise puurimisalase väljaõppe võimalused on Eestis olnud viimastel aastatel ebastabiilsed ning suur osa vajalikest erialaoskustest omandatakse töökohal. Samas on tööandjate hinnangul oluline säilitada võimalus omandada süsteemselt puurimistehnika ja -tehnoloogia teadmisi ning praktilisi oskusi, et tagada valdkonnale vajaliku kompetentsi järjepidevus. (vt ka ptk 6.)
Kasvava tähtsusega on ka lõhkamistöödega seotud insenertehnilised oskused. Vajadus lõhkamistööde täpsema planeerimise, seismilise mõju (lõhkamisega kaasnevate maavõngete) hindamise, ehituskonstruktsioonide eripärade arvestamise ning muude keskkonnamõjude põhjalikuma hindamise järele kasvab eriti keerukates tingimustes ja tihedamas asustuses tehtavate lõhkamistööde puhul. Lõhkemeistrite töö eeldab seetõttu põhjalikke insenertehnilisi oskusi ning arvutus-, projekteerimis- ja mõõtmisoskuste pidevat täiendamist ja arendamist.
Laiemalt säilib insenertehniliste teadmiste ja oskuste vajadus ka seoses uute ja seni vähe kasutatud maapõueressursside uurimise ning nende võimaliku kasutuselevõtu hindamisega. See hõlmab geoloogiliste uuringute tegemise, maavarade omaduste ja kvaliteedi hindamise, kaevandamisvõimaluste analüüsi ning võimalike väärindamistehnoloogia lahenduste hindamise ja arendamisega seotud oskusi. Ehkki näiteks fosforiidi kaevandamise arendamisega praeguste uuringutulemuste põhjal lähiajal edasi ei minda (Purga et al., 2026; vt ka ptk 2.3.3.2), võib selliste oskuste tähtsus tulevikus suureneda uute maavarade või kivimiressursside kasutuselevõtu võimaluste esilekerkimisel (Maaleht, 23.07.2026).
3.4.2.3. Maavarade väärindamise, materjalitehnoloogia ja tootearenduse oskused
Maavarade suurema väärindamise suund toob esile vajaduse maavarade omaduste, töötlemis- ja rikastamistehnoloogiate ning toote- ja protsessiarenduse teadmiste järele. Olulisemaks muutuvad oskused, mis võimaldavad hinnata tooraine, sealhulgas teisese toorme omadusi, arendada uusi kasutusviise ning töötada välja erinevatest materjalidest sobivate omadustega tooteid ja segusid. Ühtlasi kasvab materjalitehnoloogia, laboritöö ja kvaliteedikontrolli oskuste tähtsus.
Kõige selgemalt tuleb selline oskusvajaduse muutus esile turba kaevandamises ja töötlemises, kus liigutakse järjest enam toorturba müügilt suurema lisandväärtusega kasvusubstraatide ja eriotstarbeliste segude tootmise suunas. See suurendab vajadust teadmiste järele turba väärindamise võimalustest, sealhulgas füüsikalis-keemilisest väärindamisest, kasvusubstraatide ja mitmekomponentsete substraadisegude arendamisest ning biopõhistest nišitoodetest. Tootearendus muutub seetõttu teadmusmahukamaks ning kasvab vajadus retseptiarenduse, toorainete omaduste tundmise, laboritöö ja kvaliteedikontrolli oskuste järele. Tähtsal kohal on näiteks pH-taseme ja elektrijuhtivuse mõõtmine, turba lagunemisastme ja niiskusesisalduse määramine ning väetiste ja muude lisandite sisalduse kontrollimine. Samuti suureneb vajadus osata kombineerida turvast teiste materjalidega, näiteks puidukiuga, ning arendada erinevatele kasutusotstarvetele sobiva koostise ja omadustega tooteid. Kasvusubstraatide tootearendus eeldab ka agronoomia ja taimekasvatuse teadmisi, sest laboris väljatöötatud substraadisegusid tuleb katsetada taimekasvatuses ning eri lisandite kasutamine võib eeldada tavapärasest erinevaid agrotehnilisi võtteid.
Väärindamisteadmiste ja -oskuste vajadus kasvab ka ehitusmaavarade kaevandamises. Materjalide tõhusama kasutamise ja ringmajanduse põhimõtete laiem rakendamine suurendab vajadust osata eraldada ja kasutada eri fraktsioone, parandada materjalide omadusi pesemise ja muu töötlemise abil ning rakendada tootmises järjest enam teisest tooret ja taaskasutusmaterjale. See suurendab materjalitehnoloogiliste teadmiste tähtsust nii tootearenduses kui ka materjalisegude koostamisel ja kvaliteedi hindamisel.
3.4.2.4. Keskkonna-, ohutus- ja regulatsioonide alased teadmised ja oskused
Keskkonna- ja õigusruumiteadmiste tähtsus kasvab kogu mäetööstuses, kuna ettevõtete tegevust mõjutavad märkimisväärselt keskkonna- ja kliimapoliitikaga seotud otsused, õigusnõuete muutumine, loamenetlused ning vajadus hinnata ja vähendada oma tegevuse keskkonnamõju. Töötajatelt, eelkõige inseneridelt, juhtidelt ja keskkonnaspetsialistidelt, eeldatakse oskust mõista valdkonda reguleerivaid nõudeid ning arvestada nendega tehniliste ja tootmisalaste otsuste tegemisel. Olulisemaks muutub ka võime jälgida regulatiivseid muutusi ja hinnata nende mõju ettevõtte tegevusele.
Põlevkivi kaevandamises kasvab kliima- ja keskkonnapoliitikaga seotud teadmiste tähtsus, kuna tootmis- ja tehniliste lahenduste kavandamisel tuleb järjest enam arvestada kasvuhoonegaaside heite, ressursitõhususe ning kõrvalsaaduste ja jäätmete väärindamise võimalustega. Ehitusmaavarade kaevandamisel on vajalikud teadmised tolmu, müra, vibratsiooni ja veerežiimi muutuste seirest ja leevendamisest, materjalide taaskasutusest ning kaevandamisalade korrastamisest.
Turba kaevandamises muutuvad tähtsamaks teadmised kuivendatud ja ammendatud tootmisalade korrastamisest, märgalade taastamisest ning alade edasise kasutuse võimalustest. Turbakasutuse teekaardis106 rõhutatakse muu hulgas ammendatud tootmisalade taastamist, märgalaviljeluse arendamist ja sektori keskkonnamõju vähendamist. See suurendab vajadust tervikliku arusaama järele turbakaevandamise eripäradest, veerežiimi muutustest, keskkonnajuhtimise põhimõtetest ja taastamisvõtetest. Senisest enam vajatakse ka teadmisi tootmisalade alternatiivsetest kasutusvõimalustest, näiteks turbasambla kasvatamisest, marjakasvatusest ja energiakultuuride kasvatamisest.
Ohutusalased teadmised ja oskused on ja jäävad mäetööstuses läbivalt oluliseks. Tööandjad rõhutavad töö-, tule- ja keskkonnaohutusnõuete tundmise ning nende järjepideva järgimise vajadust. Eriti tähtis on ohutusteadlikkus allmaatöödel, lõhkamistöödel ning masinate, elektriseadmete ja hooldus- ning remonditööde puhul. Arvestades turba tuleohtlikkust ning tootmis- ja ladustamisalade eripära, nõuab turba kaevandamises ja töötlemises tuleohutuse tagamine erilist tähelepanu. Uute seadmete ja tehnoloogiliste lahenduste, näiteks elektrooniliste detonaatorite kasutuselevõtt lõhkamistöödel tõhustab küll riskide maandamist, kuid ei vähenda ohutusalaste teadmiste tähtsust, vaid suurendab vajadust tunda nende kasutamisega seotud nõudeid, võimalusi ja riske.
3.4.2.5. Tehnilised ja praktilised oskused
Mäetööstuses püsib suur vajadus tugevate tehniliste ja praktiliste oskuste järele. Tööandjad peavad peamiseks masinate ja seadmete tööpõhimõtete tundmist, tehnilise seisukorra hindamise oskust ning mehaanika-, hooldus-, remondi- ja lukksepatööoskusi. Vajalik on tehniline baas, mis võimaldab töötajal seadmeid tööks ette valmistada, märgata kõrvalekaldeid nende töös ning teha või korraldada lihtsamaid hooldus- ja remonditöid.
Masinajuhtide ja operaatorite puhul on eriti oluline praktiline kogemus töömasinate käsitsemisel ning oskus töötada ohutult ja efektiivselt. Turba- ja ehitusmaavarade alavaldkondades rõhutavad tööandjad, et töötajal peaks juba tööle asudes olema elementaarne tehniline tunnetus ja baasoskus tehnikaga ümber käia. Tegelik töine väljaõpe toimub siiski suures osas ettevõttes kohapeal, sest kasutatav tehnika, töövõtted ja tootmisprotsessid erinevad nii ettevõtete kui ka kaevandamisalade lõikes.
Tehnoloogia ja kaevandamisviisi muutudes võib vajadus mõne seni kasutatud spetsiifilise oskuse järele ka väheneda. Näiteks seoses Enefit Industry OÜ Narva karjääri sulgemise ja põlevkivi kaevandamise koondamisega Estonia allmaakaevandusse kaob pikemas perspektiivis vajadus Eestis ainsana kasutatud sammekskavaatorite käitamise, hoolduse ja remondiga seotud oskuste järele.
Tööandjad väärtustavad töötajaid, kes suudavad oma tööülesandeid iseseisvalt täita, mõistavad kasutatava tehnika toimimist ning oskavad lahendada tavalisemaid tehnilisi probleeme. Samas on tööandjate hinnangul tehnilise hariduse praktiline baas viimastel aastatel nõrgenenud ning tööturule jõuab vähem inimesi, kellel on laiapõhjalised praktilised oskused ja tehniline iseseisvus. Võrreldes varasemaga tuntakse enam puudust näiteks keevitamise, treimise, remondi ja muude tehniliste tööde praktilisest kogemusest. Samuti on oluline tehniliste jooniste, tööjuhendite ja skeemide lugemise oskus. Praktiliste oskuste puudujääke tuleb ettevõtjatel sageli tasandada ettevõttesisese väljaõppe kaudu.
3.4.2.6. Üldoskused
Kaevandamise valdkonna tehnoloogiline areng, tööprotsesside muutumine ja mitmekesistuvad tööülesanded suurendavad üldoskuste tähtsust kõigil põhikutsealadel. Eelkõige tõusevad esile õppimis- ja kohanemisoskus, kuna töötajatel tuleb olla valmis omandama uusi töövõtteid, kasutama uut tehnikat ja tehnoloogilisi lahendusi ning vajaduse korral täitma eripalgelisi tööülesandeid. Seda toetab ka asjaolu, et suur osa valdkonnaspetsiifilisest väljaõppest toimub töökohal.
Vajalik on analüüsioskus ja võime mõista oma töö seoseid laiema tootmisprotsessiga. Töötajalt eeldatakse oskust hinnata töö käigus tekkivaid olukordi, leida probleemidele sobivaid lahendusi ning teha oma vastutusala piires põhjendatud otsuseid. Samuti on tarvilik mõista oma rolli töö kvaliteedi, efektiivsuse ja ohutuse tagamisel.
Juhistest ja nõuetest lähtumine on mäetööstuses eriti oluline valdkonna rangete ohutusnõuete tõttu. Tähtis on ka koostööoskus, kuna töö toimub peamiselt meeskondades ning eri tööetapid ja töötajate ülesanded on omavahel tihedalt seotud. See eeldab eri ametialade ja kompetentsidega töötajate sujuvat koostööd, selget infovahetust ning oskust oma tegevust teiste tööga koordineerida.
Keeleoskuse vajadust mõjutavad valdkonna regionaalsed ja töötajaskonna profiili eripärad. Eriti Ida-Virumaa põlevkivi kaevandamises on töökeskkond olnud valdavalt venekeelne, kuid üldise suundumusena kasvab järk-järgult ka eesti keele oskuse tähtsus. Mitmekeelses töökeskkonnas tuleb tagada tööülesannete ja ohutusnõuete selge ning üheselt mõistetav edasiandmine. Samuti suureneb vajadus osata arvestada erineva keele- ja kultuuritaustaga kolleegidega ning teha nendega tulemuslikult koostööd.
4. Valdkonna koolituspakkumine
Peatükis antakse ülevaade valdkonna põhikutsealadega seotud taseme- ja täiendusõppest ning koolituspakkumisest. Tasemeõppe lõpetajate piisavuse hindamiseks tööjõuvajaduse katmisel analüüsiti koolituspakkumist prognoosiperioodil. Analüüs hõlmab õppekavu, mille lõpetajad võiksid ühe peamise tööalase väljundina asuda tööle valdkonna põhikutsealadele, ehk nn valdkonnaga otseselt seotud õppekavu (vt lisa 6). Lisaks valdkonnaga otseselt seotud õppekavade lõpetanutele töötab kaevandamise valdkonnas inimesi, kes on õppinud põhikutsealaga seotud lähedasel õppekaval. Mäetööstuse põhikutsealad on nende õppekavade lõpetajatele üks, kuid mitte peamine rakendusvõimalus.
Õppekavade loetelu107 koostati Eesti Hariduse Infosüsteemi (EHIS) ja TÖR-i andmete, õppekavade kirjelduste, õppeasutuste veebilehtede ning tööandjate ja õppeasutuste esindajate sisendi põhjal. Tasemeõppe ülevaade on koostatud EHIS-e andmete alusel 2024./2025. õppeaasta seisuga ning vastuvõetute andmed on 2025./2026. õppeaasta kohta.
4.1. Valdkonna töötajate hariduslik profiil
Mäetööstuse praegusest tööjõust on ligi 50% omandanud kutsehariduse ja üle 30% kõrghariduse – ligi 80% töötajatest on tasemeharidusega. Ka üldharidusega töötajate puhul võib eeldada, et paljud on omandanud erialased teadmised ja oskused asjakohastel täienduskoolitustel. Näiteks lõhkaja ja lõhkemeistrina on võimalik töötada ainult kutsetunnistuse olemasolul, mille eelduseks on asjaomase koolituse läbimine. Samuti võib oletada, et vähemalt osa sõidukijuhte kaevanduses ja mäemasinate operaatoreid on lõpetanud mõne liikurmasina juhtimise lühikursuse. Niisiis on tõenäoliselt ainult 10–15% töötajatest asunud valdkonda tööle ilma mingitki eriala varem omandamata. Mäetööstuse töötajate haridus on üldjoontes asjakohane, st omandatud on valdkonnaga suuremal või vähemal määral haakuv eriala. Kuna kaks kolmandikku mäetööstuse tippspetsialistidest moodustavad mäeinsenerid ja geoloogid, siis valdavalt on kõrgharidus omandatud TalTechis (kaevandamise ja rikastamise ning maateaduse ÕKR) või Tartu Ülikoolis (maateaduse ÕKR). Samas töötab valdkonnas küllalt palju TalTechi teiste erialade (eelkõige tehnikaalade ÕKR, aga ka elektroonika ja automaatika ÕKR) lõpetanuid. Kuna EHIS sisaldab andmeid alates 2006. aastast, on võimalik saada infot omandatud erialade kohta ligi 20 aasta ulatuses. Seetõttu on täpne haridusinfo kättesaadav alla 30% töötajate kohta ning varem hariduse omandanute puhul tuleb eeldada, et nende erialane ettevalmistus järgib üldjoontes sama jaotust.
Aastate 2006–2024 (EHIS) koolilõpetajate analüüsimisel selgus, et mäetööstuse põhikutsealade töötajaist on enim lõpetanud kaevandamise ja rikastamise õppekavarühma (18%), neist omakorda üle 90% on läbinud mäetöölise, puurija või puurmeistri kutseõppe (vt joonist 9). Järgnevad samuti kolm kutsehariduse õppekavarühma: mehaanika ja metallitöö (10%), ehitus ja tsiviilrajatised (9%) ning mootorliikurid, laevandus ja lennundustehnika (9%). Peale ehituse valdkonna rakendub ehituse erialade kutseõppe lõpetanuid108 ka kõigisse tööstusvaldkondadesse. Viimast kinnitasid nii keemiatööstuse, plasti- ja kummitööstuse, ehitusmaterjali- ja klaasitööstuse kui ka puidutööstuse tööjõuvajaduse uuringud109. Samas kehtib kindlasti põhimõte, et igasugune kutseharidus on parem kui selle puudumine, sest kutsehariduse käigus läbitav praktika võimaldab noortel tutvuda töö spetsiifikaga ning lisaks erialaste oskuste ja teadmiste kinnistamisele kasvatab koostööoskusi ning kohuse- ja vastutustunnet.
Joonis 9. Mäetööstuse põhikutsealade töötajate omandatud haridus õppekavarühmiti (aastatel 2006–2024)
Eelnimetatute järel tulevad juba õppekavarühmad, mis toovad valdkonda rohkem kõrgharidusega spetsialiste – nendeks on elektroonika ja automaatika (7% töötajatest, neist neljandik kõrgharidusest) ja maateadus (7%). 6% on tulnud valdkonda tööle transporditeenuste ning 5% elektrienergia ja energeetika ning mujal liigitamata tehnikaalade ÕKR-i lõpetanuid. Kutseõppe lõpetanute hariduslik palett on üpris kirju: peale juba loetletud ÕKR-ide on lõpetanute erialade seas näiteks materjalide töötlemine (peamiselt tislerid), majutus ja toitlustus ning põllundus ja loomakasvatus. Umbes 5% töötajate puhul võib hinnata, et nende viimane omandatud haridus pole erialane, kuid kuna neist paljude puhul meil puudub info varem omandatud eriala kohta, võib tegemist olla elukestva õppe või sooviga valdkonda vahetada. Eelkõige toetab valdkonnas töötamist igasugune tehniline haridus, mis aitab hõlpsamini kohaneda tehnilise töökeskkonnaga ja kiirendab ettevõttesisese väljaõppe käigus vajalike oskuste omandamist.
Pärast 2006. aastat lõpetanute ja valdkonnas töötavate spetsialistide puhul on näha, et eriti hinnatud on magistri- ja rakenduskõrgharidusõppe lõpetanud, kes moodustavad 70% kõigist kõrgharidusega töötajatest. Magistrikraadi omandanuid on võrdselt inseneribüroodes, avalikus halduses, aga ka ehitusmaavarasid kaevandavates ettevõtetes. Rakenduskõrghariduse lõpetanuid töötab enim põlevkivi kaevandamise tegevusalal. Järgnevad bakalaureuseõppe (18%) lõpetanud, keda töötab enim inseneribüroodes ja avalikus halduses, kuid kelle puhul võib hinnata, et haridustee pole veel lõpetatud. Nüüdisaegse doktorikraadiga töötajad on rakendunud eelkõige kõrgkoolides ja avalikus halduses, sealhulgas Eesti Geoloogiateenistuses. Üldistatumalt õppesuuniti on 40% EHIS-es kirjeldatud haridusega töötajatest lõpetanud tehnikaalade, neljandik tootmise ja töötlemise ning kümnendik arhitektuuri ja ehituse õppesuunda kuuluva õppekava.
Valdkonda sobiva erialase haridusega töötajate rakendumises on olnud nii paremaid kui ka halvemaid aegu. Viimaste aastate majanduse madalseis on kahandanud kvalifitseeritud töötajate lisandumist kutseõppest. Viimase viie aasta keskmisena on lisandunud 24 kutse- ja 11 kõrgharidusega spetsialisti aastas. Kutseharidusega spetsialistide lisandumine on olnud tugevas seoses Ida-Virumaa KHK varem pakutud mäetöölise esma- ja jätkuõppega. Vaheaastatel, kus õppureid/lõpetajaid pole, on ka uute kutseharidusega töötajate lisandumine valdkonda pigem tagasihoidlik. Ka kõrgharidusega uute tippspetsialistide valdkonda tulekul on üksikud tippaastad, kus lisandub kuni 20 uut töötajat. Enamasti leiab valdkonnas rakendust keskmiselt 10 kõrghariduse omandanud inimest aastas.
Valdkonda sobivat haridust pakuvad enamik suuremaid kõrgkoole – 50% aastatel 2006–2024 lõpetanud kõrgharidusega töötajatest on hariduse omandanud TalTechis. Seejuures tuleb rõhutada, et selle näitaja kujunemisel on suur mõju TalTechi Virumaa Kolledžil, mille on lõpetanud neist kolmandik. Ligi 30% kõrgharidusega töötajatest pärineb Tartu Ülikooli lõpetanute seast, 6% Tallinna Tehnikakõrgkoolist (TTK) ning 3% nii Tallinna Ülikoolist (TLÜ), Eesti Maaülikoolist (EMÜ) kui ka Eesti Ettevõtluskõrgkoolist Mainor (EEK Mainor). TalTech ja TÜ pakuvad mitmel tasemel maateaduse ning geotehnoloogia ja maapõueressurssidega seotud õppekavu. TÜ-s on suunitlus pigem teadusele orienteeritud ning tööle jäädakse kas ülikooli juurde või Eesti Geoloogiateenistusse, kuid TalTechi lõpetanud rakenduvad nii arhitektibüroodes, avalikus sektoris kui ka kaevandus- ja teedeehitusega seotud ettevõtetes. TalTech pakub lisaks mäeinseneride koolitamisele valdkonna jaoks olulisi tehnilisi õppekavu, näiteks masinaehitus- ja energiatehnoloogia protsesside juhtimine, masinaehitustehnoloogia, mehhanotehnika ning tootearendus ja tootmistehnika. Kuna kaevandamise valdkonnas kuuluvad tootmistehnika hulka seadmete kõrval ka masinad ja sõidukid, on alavaldkondades rakendust leidnud TTK lõpetanud (erialad: autotehnika (RAK), teedeehitus (RAK), masinaehitus (RAK) ning keskkonnatehnoloogia ja -juhtimine (RAK)). Samas ei ole viimastel aastatel TTK-st lisandunud ühtki tootmise juhtimise ja digitaliseerimise (RAK) õppekava lõpetanut. EMÜ lõpetanud ei ole kahjuks viimastel aastatel valdkonda rakendunud (viimati 2018), kuigi turba kaevandamine on otseselt seotud katmikpõllundusele toorme tootmisega ning turba kaevandamisel kasutatavad töömasinad on samuti metsanduses ja põllumajanduses kasutatavad. Varem on EMÜ lõpetanutest valdkonnas rakendust leidnud näiteks metsanduse (BA), maakorralduse ja kinnisvara planeerimise (MA), tehnika ja tehnoloogia (BA) ning keskkonnateaduse ja rakendusbioloogia (DOK) lõpetanud. Ka valdkonnas töötavatest TLÜ lõpetanutest on enamik ülikooli lõpetanud enne 2020. aastat. TLÜ pakutavatest õppekavadest, mis on valdkonda tööjõudu toonud, võiks esile tõsta keskkonnakorralduse (MA) õppekava110. EEK Mainoris on valdkonna töötajad omandanud rakenduskõrgharidusõppes peamiselt ärijuhtimise teadmisi, kuid viimastel aastatel pole uusi lõpetajaid lisandunud. Seega tasub valdkonna ettevõtetel suunata oma pilk eelkõige TalTechi ja TTK poole, et töötajaskonda uusi tippspetsialiste leida.
Samal perioodil kutsehariduse omandanud töötajatest on enim valdkonnas tööl Ida-Virumaa KHK lõpetanuid (53%, lisaks on 5% lõpetanud Sillamäe Kutsekooli ja 4% Narva Kutseõppekeskuse, mis mõlemad liideti 2016. aastal Ida-Virumaa KHK-ga). Kui varasematel aastatel moodustasid suurima uute töötajate kategooria mäetöölise eri taseme kutseõppe111 lõpetanud, siis pärast õppe katkemist (vt lähemalt ptk 4.3.) tullakse võrdselt elektrienergia ja energeetika, elektroonika ja automaatika, ehituse ja tsiviilrajatiste ning mehaanika ja metallitöö õppekavadelt. Samas jäi kõlama põlevkivi valdkonna ekspertide mure mäetöölise tasemeõppe puudumise pärast, mida püütakse asendada erakoolitusturul pakutava täiendusõppega. Kuigi mäetöölise puhul pole tegemist reguleeritud kutsega, sooviksid tööandjad siiski, et töötajad sooritaksid kutseeksami (ning kutsetunnistuse kehtivusaja lõppedes taastõendaksid kutset). Ida-Virumaa KHK uuendas 2025. aastal oma staatust mäetöölise kutse andjana, kuid esialgu kahtlevad ettevõtjad, kas töötajad suudavad kutseeksamiga eesti keeles toime tulla, ning seetõttu pole aktiivset eksamihuvi üles näidatud. Valdkonna kutseharidusega töötajatest on võrdselt 5% lõpetanud Järvamaa Kutsehariduskeskuse (alates 2025./2026. õa on õppeasutuse nimetus Järvamaa Rakenduslik Kolledž) (Järvamaa RK) ja Kehtna Kutsehariduskeskuse (alates 2025. a on õppeasutuse nimetus Raplamaa Rakendusliku Kolledži Kehtna õppekoht) (Raplamaa RK). Järvamaa RK-st on tulnud enim teetöö- ja liikurmasinajuhte, kes on enim leidnud rakendust ehitusmaavarade ja turba kaevandamisel. Kehtna KHK on andnud valdkonda enim puurijaid ja puurmeistreid, aga ka liikurmasina ja mootorsõiduki tehnikuid, sõidukijuhte ja maamõõdutehnikuid. Kehtna KHK lõpetanud töötavad eelkõige turba kaevandamise alavaldkonnas, ent näiteks puurijad arhitekti- ja inseneribüroodes. 3% kutseharidusega töötajatest on lõpetanud Tartu Rakenduslik Kolledži (VOCO) ja 3% Pärnu Hariduskeskuse (Pärnu HK)112 ning mõlema kooli lõpetanud on rakendunud eelkõige turba, aga ka ehitusmaavarade kaevandamisel. Seega leiavad valdkonda sobiva kutsehariduse omandanud kindlasti rakendust mõnes kaevandamise alavaldkonnas üle Eesti, kuid põlevkivi kaevandamise alavaldkonnas siiski eelkõige Ida-Virumaa KHK lõpetanud. Kooli asukoha kõrval saab sageli piiravaks ka keeleruum, kuna põlevkivi kaevandamise tegevusalal on valdavaks töökeeleks vene keel, eriti oskustööliste tasemel.
Enim on värskelt tasemehariduse omandanud rakendunud põlevkivi ja turba kaevandamisel ning veidi vähem ehitusmaavarade kaevandamisel. Üle 70% juhtudel pärineb töötajate haridus tehnika, tootmise ja ehituse õppevaldkonnast, kuhu kuulub peale mäetöölise ja keevitaja ning maapõueressursside-geotehnoloogia-maateaduse õppekavade ka liikurmasinatega ja nende hooldusega seotud õpe. Samas liigub majandustsüklitest tulenevalt või muudel põhjustel valdkonda tööle ehitusalase (eelkõige üldehituse ja ehitusviimistluse) kutseharidusega töötajaid.
Mäetööstuse jaoks olulised erialad kattuvad osaliselt ehitusmaterjali- ja põlevkiviõlitööstuse erialadega, kuid ühisosaks on eelkõige (tootmis)tehnika ning selle arendus ja korrashoid, mitte keemiatehnoloogia. Sobivat haridust pakutakse kõigil haridustasemetel, kuid kutsehariduse praegune koolituspakkumine ei kata täielikult valdkonna tööjõu- ja oskuste vajadust. Õppeaastal 2025/2026 (uute või muudetud õppekavade puhul 2026/2027) avatud vastuvõtuga õppekavade113 loetelu haridustasemeti on esitatud lisas 6.
4.2. Õppevõimalused ja õppurite statistika kõrghariduses
Esmalt ülevaade kõrgharidusest, kus kaevandamise valdkonnaga seotud õppimisvõimalused on olemas kõikidel õppeastmetel (vt tabelit 4).
Tabel 4. Valdkonna põhikutsealadega seotud (avatud vastuvõtuga) kõrghariduse õppekavad õppeasutuse ja haridustaseme järgi 2025./2026. õppeaastal
| Õppeasutus | Vastuvõetutega õppekavade arv 2025/2026 | ||||
|---|---|---|---|---|---|
| BA | RAK | MA | DOK | KOKKU | |
Järgnevalt on esitatud ülevaade kõrgharidusastmetel õpetatavatest ning maateaduse ja tehnikaga seonduvatest õppekavadest114 ning nende lõpetajatest (vt jooniseid 10–11). Enim asjakohaseid õppekavu on TalTechis, TÜ tõuseb esile doktoriõppes osalejatega, mis on toonud valdkonda kõige rohkem doktorikraadiga töötajaid (peamiselt geoloogia suunalt), eelkõige Eesti Geoloogiateenistusse ja ülikoolidesse. Pärast 2006. aastat lõpetanutest on TalTechi vilistlasi enim mäetööstusesse tööle asunud ning eelistatumad õppekavad on maapõueressurssidega seonduvad (geotehnoloogia (BA, MA), maateadused ja geotehnoloogia (BA, MA), maapõueressursid (MA), maa süsteemid, kliima ja tehnoloogiad (BA)), aga ka tootmise ja tehnika juhtimisega, näiteks tootmise automatiseerimine (RAK, Virumaa Kolledž), masinaehitus- ja energiatehnoloogia protsesside juhtimine (RAK, Virumaa Kolledž), maateadused (MA, DOK), masinaehitustehnoloogia (RAK). Kindlasti haakuvad valdkonnaga ka TalTechi Virumaa Kolledži uued õppekavad – jätkusuutlik ettevõtlus ja ringmajandus (BA) ning rohelised energiatehnoloogiad (MA), kust võiks tulevikus valdkonda uut tööjõudu tulla. TÜ vilistlastest töötab valdkonnas enim geoloogia (BA, MA, DOK) õppekava lõpetanuid; järgnevad geoloogia ja keskkonnatehnoloogia (BA), keskkonnatehnoloogia (BA, MA, DOK) ning geograafia (BA, MA). EMÜ lõpetanud on toonud valdkonda tehnikaalast kompetentsi nii tehnika ja tehnoloogia (BA) õppekavalt kui ka metsanduse (BA) ja loomakasvatuse (BA, MA) õppekavadelt. Kaevandamise valdkonna tööandjatest toovad just turbakaevandajad ja -tootjad parima võimaliku valdkondliku haridustaustana esile EMÜ õppekavu. Kõige suuremaid seoseid nähakse veeinseneeria ja hüdrotehnikaga seonduva õppega, kuigi selle õppekava lõpetajad pole valdkonda veel jõudnud. „Vee- ja keskkonnainseneeria“ integreeritud õppekava sisaldab muu hulgas „Maaparanduse ja niisutuse“ erialamoodulit ning valikainete hulgas leidub ka spetsiaalne „Turba kaevandamise ja kasutamise“ valikaine. Viimase 10 aasta Eesti kõrgkoolide lõpetajatest on valdkonda lisandunud üle 110 valdavalt asjakohase kõrgharidusega spetsialisti. Geoloogia ja maapõueressursside õppekavade lõpetanud on enamasti läbinud magistriõppe ning kümnendik veel ka doktoriõppe.
TalTech pakub doktorantuuri läbimiseks kolme viisi: doktorant-nooremteadur115, tööstusdoktorant116 ja doktorant-üliõpilane117. Tööstusdoktorantuur118 sobitub enim valdkonda, andes võimaluse arendada uut või täiustada olemasolevat tehnoloogiat või luua ja kasutusele võtta uus tootmisprotsess vahetult ettevõttes. Mäetööstusega haakuvad kaks doktorantuuri peaeriala – elektroenergeetika ja mehhatroonika ning keemia-, materjali- ja energiatehnoloogia peaeriala. Ka TÜ pakub doktoriõppe programme, millest valdkonda sobituvad eelkõige loodus- ja täppisteaduste valdkonnast elu- ja maateaduste programmi kuuluv geoloogia ning tehnika ja tehnoloogia programmi kuuluvad jätkusuutlik energeetika ja keskkonnatehnoloogia. Analoogselt TalTechiga pakub ka TÜ teadmussiirdedoktorantuuri119.
Mäetööstuses töötamiseks sobiva rakenduskõrgharidusõppe lõpetas 2022./2023. kuni 2024./2025. õppeaastal 178, bakalaureuseõppe 427, magistriõppe 317 ja doktoriõppe 9 tulevast tippspetsialisti. Pikemas perspektiivis on kõrghariduse koolituspakkumine erinevalt kutseharidusest kasvamas, kuna seoses sisseastujate arvu suurenemisega võib eeldada ka lõpetajate arvu kasvu. Tuntav on Inseneriakadeemia120 mõju, kus eesmärgiks on rõhutada insenertehniliste erialade tähtsust ja neid populariseerida. Ühtlasi on ülikoolid seadnud eesmärgiks vähendada väljalangevust. Õppeaastate 2018/2019 kuni 2024/2025 võrdluses saab tehnika, tootmise ja ehituse õppevaldkonna121 põhjal kinnitada, et kõrgkoolides on väljalangevus märgatavalt vähenenud – kui perioodi alguses oli katkestajaid sõltuvalt koolist ja õppekava liigist (BA, RAK, MA) kuni 30%, siis perioodi lõpuks on see näitaja taandunud 10%-le. Eriti edukad on oldud rakenduskõrghariduse õppekavadel, kus varem oli katkestamine suurim, kuid see on kahanenud 9%-le. Ka magistriõppes on katkestajate osatähtsus märgatavalt kahanenud. Kõige muutumatum on katkestajate osatähtsus kahjuks valdkonna bakalaureuseõppes. TÖR-i andmetel töötab siiski osa peamiselt valdkonnaspetsiifilise (geoloogia, maapõueressursid) või tehnilise (masinaehitus- ja energiatehnoloogia protsesside juhtimine, masinaehitustehnoloogia, energiatehnika, masinaehitus) kõrghariduse õppekavade katkestajatest valdkonna tippspetsialisti põhikutsealadel. Kahe eelmainitud eesmärgi – vastuvõetud üliõpilaste arvu kasv ja katkestamise vähendamine – kombineerimisel loodetakse lõpetajate arvu kasvatada. Esimene eesmärk on saavutatud – valdkonnaga seotud õppekavadel kõigis kõrghariduse astmetes on TalTechil õnnestunud viie aasta jooksul vastuvõetute arvu kasvatada üle 50%, samal ajal TTK-l 12% ja TÜ-l 9%.
Joonis 10. Mäetööstusega seonduvate bakalaureuse-, magistri- ja doktoriõppe õppekavade lõpetanuid aastas (õppeaastate 2022/2023 kuni 2024/2025 keskmine) ja vastuvõetuid aastas (õppeaastate 2023/2024 kuni 2025/2026 keskmine)
Lisaks eelnimetatud õppekavade lõpetajatele vajab valdkond tehnilise kõrgharidusega tippspetsialiste, keda oodatakse tööstus- ja tootmisinsenerideks, ning põlevkivi kaevandamise valguses ka energeetikaeksperte.
Joonis 11. Mäetööstusega seonduvate tehniliste erialade rakenduskõrgharidus-, bakalaureuse-, magistri- ja doktoriõppe õppekavade lõpetanuid aastas (õppeaastate 2022/2023 kuni 2024/2025 keskmine)
Valdkonna tööjõuvajadust arvestades on mäetööstusesse sobiva ja tehnilise kõrghariduse õppekavade lõpetajaid enam-vähem piisavalt. Eriti positiivne on, et kõrgkoolide vastuvõtt loodusteaduste ja tehnilistele erialadele on kasvutrendis. Pigem on küsimus valdkonda rakendumises, eelkõige mäeinseneeria erialadelt. Samas, mida rohkem pakuvad valdkonna ettevõtted õppuritele praktikavõimalusi, seda tõenäolisemalt asuvad kõrgkooli lõpetanud tulevased mäeinsenerid, tööstusinsenerid, tootmisjuhid ja keskkonnaspetsialistid neisse ettevõtetesse ka tööle, olles praktika käigus omandanud kaevandusettevõtetes vajalikud eriteadmised ja -oskused.
4.3. Õppevõimalused ja õppurite statistika kutsehariduses
Mäetööstuse oskustöötajatest suurima osa moodustavad mäetöölised ja mäemasinate operaatorid. Kutseõppe tasemel oli kuni 2019./2020. õppeaastani võimalik õppida mäetööliseks Ida-Virumaa KHK-s (vt joonist 12). Mäetöölise jätkuõppe viimane õpperühm lõpetas 2022./2023. õppeaastal. Mäetöölise õppekavade puhul on tegemist Eesti kvalifikatsiooniraamistiku (EKR) neljanda taseme kutseõppe esmaõppe ja viienda taseme kutseõppe jätkuõppega statsionaarses õppevormis, mille kestus on esmaõppel 1,5 aastat ja jätkuõppel 1 aasta ning mille lõpetamisel sooritab õppija vastavalt 4.122 või 5. taseme123 kutseeksami. Mäetöölise kutseõppega kaasneb praktika kas allmaatöödel või karjääris. Kuna Ida-Virumaa KHK valmistas peamiselt ette töötajaid põlevkivikaevanduste tarbeks, sobis õpe eriti hästi piirkonna noortele, ja kuivõrd põlevkivikaevanduste töökeel oli (ja on ka siiani) vene keel124, siis oli õpe kuni 2022./2023. õppeaastani valdavalt venekeelne. Õppeaastatel 2015/2016 kuni 2019/2020 oli mäetöölise õppekaval võimalik õppima asuda ka 3-aastases eestikeelses kutsekeskharidusõppes, kus kokku asus õppima 50 noort, kellest lõpetas 37. Samal perioodil asus venekeelses esmaõppes õppima 110 noort, kellest lõpetas 60.
Mäetöölise jätkuõpe on olnud seotud mäetööstusettevõtete koolitusvajadusega ning olnud ebaregulaarne. Samas on jätkuõppe lõpetajate osatähtsus vastuvõetutest märksa kõrgem kui esmaõppes – 24-st 2022./2023. õppeaastal alustanust lõpetas 24. Viimastel aastatel on kool püüdnud pakkuda eestikeelset mäetöölise esma- ja jätkuõpet, kuid õppegruppe pole õnnestunud komplekteerida ning praegu on õppe pakkumine pausil. Kuna riiklikult toimus eestikeelsele õppele üleminek alles 2024. aastal ning sedagi 1. ja 4. klassis, jõuavad suuremad piisava eesti keele oskusega muu emakeelega noorte vanuserühmad kutseharidusse 2030./2031. õppeaastal.
Kuna põlevkivikaevanduste töötajaskond on pigem keskealine ja muu emakeelega, on tööandjad pidanud leidma töötajate koolitamiseks alternatiivseid võimalusi ning kasutama selleks erakoolitusasutuste teenuseid. Ettevõtete tellimusel on viimase kolme aasta jooksul Jõhvis tegutseva Kersti Võlu (KV) Koolituskeskus OÜ kaudu koolitatud üle 100 töötaja. Seejuures 45% koolitusel osalenutest olid 30–40-aastased ja 30% üle 40-aastased, mis viitab, et tegemist polnud värskelt tööturule jõudnud töötajatega. Kursused olid peamiselt seotud lõhkamisega (lõhkaja ja lõhkemeistri baas- ja täienduskoolitused ning lõhkematerjali käitlemise korraldaja täienduskoolitus), kuid koolituse on läbinud ka allmaa koristustöölised ja läbindajad ning allmaaelektrikud ja lukksepad. Kuna varasemalt Ida-Virumaa KHK-s mäetöölise õppega seotud õpetajad on asunud tööle KV Koolituskeskuses, aitab see säilitada pakutavate täienduskoolituste kvaliteeti. See ei lahenda siiski kutse omandamisega seotud kitsaskohta, sest pärast mäetöölise tasemeõppe katkemist ei ole Ida-Virumaa KHK-s kutseeksameid enam korraldanud125 ning edasise eksamikorralduse puhul tuleks leida paindlikum lahendus töömaailma kutse taotlejate eksamikeelele. Kutseeksamil ei pruugi muu emakeelega mäetöölistele saada saatuslikuks mitte nõrk erialateadmiste tase, vaid selleks võib just olla vähene eesti keele oskus. Kutseeksami keele küsimus vajab selget lahendust, mis peab sündima IVKHK, erialaliitude ja tööandjate koostöös.
EHIS-e ja TÖR-i andmete põhjal selgus, et 75% aastatel 2016–2023 mäetöölise kutseõppe lõpetanutest (koguarv 150) on rakendunud mäetööstuses ja sellega seotud tegevusaladel, sealhulgas inseneribüroodes. Seega võib kinnitada, et tegemist on olnud asjakohase õppe, lõpetanute hea rakendumise ja pikaajalisema püsimisega valdkonnas.
Joonis 12. Mäetöölise kutseõppe õppekavade vastuvõetud ja lõpetanud 2018./2019. kuni 2022./2023. õppeaastani
Lõhkajatele126 tasemeõpe puudub, kuid tegemist on reguleeritud kutsetega127 – lõhkaja, tase 3 ja lõhkemeister, tase 5. Enamik põhikohaga lõhkajaid töötab põlevkivi kaevandamise või kaevandamise abitegevuste tegevusalal. Lisaks töötavad nad ehitus-lammutustegevusega seotud ettevõtetes. Praegu aktiivselt lõhkajana töötavad inimesed on pigem keskealised ja vanemad (ligi pool lõhkajaist on vanuses 45–54 aastat ja 26% veelgi vanemad) ning seetõttu puuduvad EHIS-es andmed nende varasema hariduse kohta. Nooremate töötajate puhul on baashariduseks kas geotehnoloogia kõrg- või mäetöölise vm tehniline kutseharidus. Eesti Mäetööstuse Ettevõtete Liit kui lõhkaja ja lõhkemeistri kutse andja seisab hea selle eest, et regulaarselt toimuksid lõhkajate ja lõhkemeistrite koolitused, et tagada ettevalmistus kutse taotlemiseks ja taastõendamiseks. Peale erakoolitusfirmade pakub asjakohaseid koolitusi ka TalTech128.
Puurijaid ja puurmeistreid (vt joonist 13) koolitatakse Raplamaa RK Kehtna õppekohas eelkõige puurimistöödega (puurkaevud, puuraugud, tehnotrasside ehitus, kaevandus) tegelevate ettevõtete, kuid ka arhitekti- ja inseneribüroode jaoks, kes on seotud eelnimetatud objektide projekteerimisega. Puurmeistri õpe on 5. taseme kutseõppe jätkuõpe, mis kestab 9 kuud ja tegemist on statsionaarse töökohapõhise õppega. Õppima asumise eelduseks on 4. või 5. taseme kutse või vastavate kompetentside (töökogemus puurijana) olemasolu ja omandatud keskharidus. Õppejõudude pensioneerumise tõttu tekkis puurija ja puurmeistri õppesse aastatel 2022–2025 paus, kuid eelkõige ettevõtjate vajadusest tulenevalt ning koostöös HTM-i (rahastus) ja ettevõtetega (õppurid) on puurmeistri õppekava alates 2025./2026. õppeaastast taas avatud. Asjatundlike õppejõudude leidmine oli koolile samuti väljakutse, kuna olulised on nii tehnilised teadmised kui ka pedagoogiline pädevus. Õpe on jagatud kaheks – teooria omandatakse koolis ja praktilised oskused ettevõtetes. Koolil on õnnestunud luua head kontaktid asjalike praktikakohtadega, et õppurid omandaksid puurmeistri tööks vajalikud oskused.
EHIS-e ja TÖR-i andmete põhjal saab kinnitada, et aastatel 2016–2023 on puurija ja puurmeistri kutseõppe läbinuist 70% rakendunud arhitektuuri- ja inseneribüroodes ning tehnovõrgutrasside ja teede ehituses129.
Joonis 13. Puurija, puurmeistri ja maamõõdutehniku kutseõppe õppekavade vastuvõetud ja lõpetanud 2018./2019. kuni 2025./2026. õppeaastani
Vähemal määral töötab valdkonnas maamõõdutehniku õppekava lõpetanuid, keda käsitleti põhjalikumalt OSKA ehituse uuringus130. Mäetööstuses töötavad nad eelkõige inseneribüroodes, aga ka turba kaevandamise tegevusalal. Maamõõdutehnikuid koolitatakse samuti Raplamaa RK-s. Tegemist on 4. taseme kutseõppega. Õpe kestab ühe aasta ja tegemist on sessioonõppega.
Kutseharidusega spetsialistide nappust süvendab nii õppe katkemine, õppurite nappus mõnedel tehnilistel õppekavadel kui ka katkestajate suhteliselt suur osatähtsus. Analüüsi kaasatud valdkonnaga seotud kutseõppekavadel (vt lisa 6) alustas 2021./2022. kuni 2023./2024. õppeaastal 4. taseme kutseõppes ja 4. taseme kutsekeskharidusõppes kolme aasta keskmisena vastavalt umbes 700 ja 1000 õppurit, kellest katkestas 30–40%. 4. ja 5. taseme jätkuõppes, kus alustab keskmiselt 20–40 õppurit, on katkestajate osatähtsus märksa tagasihoidlikum, jäädes alla 20%. Samas on olukord võrreldes viie aasta taguse ajaga paranenud ning katkestajate osatähtsus 4. taseme kutseõppes vähenenud 28%-le.
Klassikalisele tööstusele omaselt vajab mäetööstus tootmisseadmete hooldajaid, st elektrikuid, mehhatroonikuid, automaatikuid ja keevitajaid, lisaks töömasinate ja sõidukite hooldajaid, st mootorsõiduki- ja liikurmasinadiagnostikuid ja -tehnikuid. Nimetatud erialade lõpetajate koolituspakkumine (vt joonist 14) on kahetine – mootorsõidukitehnikuid ja sisetööde elektrikuid valmistatakse valdkonna vaates ette piisavalt, kuigi eraldi õppekava spetsialiseerumisega liikurmasinatehnikuks ja -diagnostikuks taasavati alles paar aastat tagasi. Sisetööde elektrikud vajavad allmaakaevandustes töötamiseks täiendusõpet. Koolituspakkumise puhul tuleb arvestada ka keevitajatega, kellel on allmaakaevandustes vastutusrikas roll. Mehhatroonikuid, automaatikuid, elektrikuid, keevitajaid, liikurmasinate diagnostikuid ja tehnikuid koolitati analüüsiperioodil 11 kutseõppeasutuses üle Eesti131. Aastas lõpetab neil õppekavadel keskmiselt 800–900 kutseõppurit, mis peab katma kogu majanduse vajaduse. Seega on lõpetajate suur arv suhteline. Samas näitavad lõpetajate arvud kasvutrendi, mis tähendab, et tulevikus on vajalikke spetsialiste senisest rohkem. Siiski on ilmne, et automaatikuid ja mehhatroonikuid vajatakse rohkem, kui koolid seda pakkuda suudavad. EHIS-e/TÖR-i andmestiku põhjal on rakendunud valdkonnas ligi 200 aastatel 2006–2024 lõpetanud eelnimetatud tehnilise kutseharidusega lõpetaja. Alates 2020. aastast on see näitaja kahjuks kahanenud ja varasema 10–15 värske lõpetaja asemel on mäetööstusesse lisandunud keskmiselt 5–7 lõpetajat aastas. Seega võib vanemaealiste töötajate asendamine muutuda keerulisemaks.
Joonis 14. Tehnilise kutsehariduse õppekavade lõpetanud 2018./2019. kuni 2024./2025. õppeaastani
Sõidukijuhte (eriti veoautojuhte, aga ka liikurmasinate juhte) koolitatakse nii kutsehariduses (vt joonist 15) kui ka koolitusfirmade kursustel132. Viimatinimetatud koolitavad ligi 80% kutselistest veoautojuhtidest. EHIS-e ja TÖR-i andmetel asub mäetööstusesse tööle keskmiselt kaks tasemehariduse omandanud sõidukijuhti, peamiselt veoautojuhti aastas. Samas töötab kaevanduse sõidukijuhi põhikutsealal ka mootorsõiduki- ja liikurmasinatehniku õppe (eriti viimastel aastatel) lõpetanuid, mis tähendab, et eri oskusi on võimalik valdkonnas edukalt kombineerida. Kahjuks puudub info erakoolitusfirmades veoautojuhi või liikurmasinajuhi koolituse läbinud ja mäetööstuses töötavate sõidukijuhtide kohta.
Joonis 15. Sõidukijuhi kutsehariduse õppekavade lõpetanud 2018./2019. kuni 2024./2025. õppeaastani
Järgnevate aastate kutseharidust mõjutab 2025. aasta 1. septembrist jõustunud kutsehariduse reform133, mille raames avatakse uusi nelja-aastaseid laiapõhjalisi kutsekeskhariduse õppekavasid, mis annavad parema ettevalmistuse tööturul rakenduda või edasi õppida. Koos kutsehariduse reformiga muudeti õppekohtade rahastamispõhimõtteid. Riigi tugi on suunatud eelkõige noortele mõeldud kutsekeskhariduse õppele. Võõrkeelne õpe ning osa täiskasvanute kutseõppest on õppijale edaspidi tasuline. Reformi mõju vastuvõetute ja lõpetajate arvule on raske täielikult hinnata, kuid muutuda võivad erialavalikud ja õppijate profiil. Seetõttu on tavapärasest keerulisem lähiaastate lõpetajate arvu prognoosida. Samas võimaldab kutseõppeasutuse seadus134 mitte piirata tasuta õppesse sisenemist erialadel, kus OSKA uuringu järgi on suur pakkumise puudujääk. Nendeks on muu hulgas elektroonika, automaatika, mehaanika ja metallitöö.
4.4. Koolituspakkumine
Valdkonna kõrghariduse koolituspakkumine koosneb kahest eristuvast komponendist: erialane, st otseselt või kaudselt mäetööstusega seonduv, ja insenertehniline kõrgharidus. Valdkonda sobituvaid geotehnoloogia ja maateadusega135 seotud kõrgharidustaseme õppekavu ja nende lõpetajaid on piisavalt, et rahuldada mäetööstuse tööjõuvajadus (vt tabelit 5). Samas tunnevad ettevõtjad puudust mäeinseneridest, kes asuksid tööle suurtes kaevandusettevõtetes, kuna enamik lõpetajaid eelistab töötada inseneribüroodes, jätkab karjääri Eesti Geoloogiateenistuses või kõrgkoolides. Lisaks eelnimetatud põhjustele kitsendab sobiva töökoha leidmist kaevandusettevõtteis ka keelebarjäär. Pika põlvkondliku traditsiooniga põlevkivikaevandustes töötavad Ida-Virumaale iseloomulikult valdavalt vene emakeelega ja vähese või puuduliku eesti (või ka inglise) keele oskusega (sageli kesk- ja vanemaealised) inimesed. Seetõttu võib küll suurepärast eesti ja inglise keelt kõneleva, kuid tagasihoidliku vene keele oskusega tippspetsialisti koostöö staažikate mäemeistrite ja töödejuhatajatega kujuneda keeruliseks ning eeldada tavapärasest suuremat kohanemisaega. Analoogse piirkondliku eripäraga võib kokku puutuda ka Ida-Virumaa ehitusmaavarade kaevandamisega tegelevates ettevõtetes. Kuna eestikeelsele haridusele üleminek algas 2024. aastal 1. ja 4. klassis, jõuavad uue haridusmudeli läbinud muu emakeelega noored töömaailma alles 2033. aastal, st siinse uuringu prognoosiperioodi lõpuks.
Geotehnoloogia ja mäeinseneeriaga seotud kõrgharidusõppe puhul tuleb arvestada kahe aspektiga. Esiteks on õppekaval „Maa süsteemid, kliima ja tehnoloogiad“ kolm spetsialiseerumist ja seega saab arvestada ainult poole kuni kolmandikuga lõpetajatest. Teiseks jätkab võrreldes mõne teise õppekava lõpetajatega enamik bakalaureuseõppe läbinuid magistriõppes ning edasi juba vähemal määral doktoriõppes. Seega ei saa tulevase tööjõuna arvestada kõigi kõrgharidusastmete lõpetajaid. Maateaduse ning kaevandamise ja rikastamise ÕKR lõpetanute kõrval on valdkonnaspetsiifilisse kõrghariduse koolituspakkumisse arvestatud mõned valdkonnaga osaliselt kattuvad ÕK-d, mille lõpetajad on mäetööstuses rakendunud. Sellisteks ÕK-deks on materjaliteadus ja tehnoloogia, geoloogia ja keskkonnatehnoloogia, keskkonna-, energia- ja keemiatehnoloogia, tootearendus ja tootmistehnika. Samas peavad ettevõtjad kindlasti ilmutama ka omapoolset suuremat initsiatiivi, tutvustades valdkonda ja pakkudes õppureile praktikavõimalusi, et leida oma ettevõttesse uusi tippspetsialiste.
Juhtide puhul koosneb koolituspakkumine peamiselt juhtimise ja ettevõtlusega seotud ÕK-dest ja keskkonnaspetsialistide puhul keskkonnajuhtimise ja -tehnoloogia ning keskkonnakorralduse ÕK-dest, kuid tuleb arvestada, et osa mäe- ja tööstusinseneridest ning keskkonna tippspetsialistidest kasvab juhtideks ning seega sulandub valdkondlik haridus tembituna juhtimisõppega terviklikuks mäetööstuse juhi hariduseks.
Valdkonna vajadus tehnilise kõrgharidusega tippspetsialistide ja kõrgharidusega keskastme spetsialistide järele (tööstusinsenerid, hooldusjuhid, töödejuhatajad) on tagasihoidlik, piirdudes 1-2 uue töötajaga aastas, mis tähendab, et koolituspakkumine võiks olla piisav. Viimaste aastate tehnilistele erialadele vastu võetud üliõpilaste arvu kasv ja eelkõige katkestajate osatähtsuse märgatav kahanemine annavad lootust, et paari aasta pärast jõuab tööellu märksa rohkem tehniliste erialade lõpetajaid. Konkurentsis teiste tööstusvaldkondadega võib sobivate lõpetajate leidmine kujuneda siiski keeruliseks, kuna kaevandamise kui tegevusala maine on tagasihoidlik (hoolimata sellest, et teede- ja taristuehituseks on see hädavajalik) ning põlevkivi ja turba kaevandamine on suure süsinikujalajälje tõttu üha tugevama avaliku ja regulatiivse surve all.
Valdkonnaspetsiifiliste põhikutsealade jaoks (lõhkajad, kaevurid ja mäemasinate operaatorid) kutseõppe koolituspakkumine sisuliselt puudub. Lõhkajate puhul on tegemist reguleeritud kutsetega, mille omandamiseks eraldi tasemeõpet ei pakuta. Ametialale jõutakse erialase täienduskoolituse ja tööpraktika kaudu ning töötamine eeldab kutse omandamist. Lõhkajate seas on erineva haridusliku taustaga töötajaid, sealhulgas mäetöölise või muu tehnilise kutse- ning ka kõrgharidusega inimesi. Lõhkajate ja lõhkemeistrite täiendusõpet pakuvad nii erakoolitajad kui ka TalTech ning kutse andmise eest vastutab EMTEL. Lõhkajate ja lõhkemeistrite kutsetunnistuste statistika kinnitab, et aastas sooritab kutseeksami, sealhulgas taastõendab kutset keskmiselt 50 inimest. Intervjuudes valdkonna ettevõtjatega lõhkajate ja lõhkemeistrite järelkasv olulise tööjõukitsaskohana ei tõstatunud.
Samas on murettekitav mäetöölise kutseõppe katkemine Ida-Virumaa KHK-s, mis võib tähendada puudujääki nii kaevurite ja mäemasinate operaatorite, lõhkajate kui ka mäemeistrite järelkasvuks, mille vajadust eelkõige vanemaealiste töötajate asendamiseks prognoosiperioodil näeme. Viimased mäetöölise tasemehariduses jätkuõppe lõpetanud pärinevad 2022./2023. õppeaastast ning seejärel on baas- ja täiendusõpe piirdunud erakoolitusfirma pakutavate koolitustega. Samas kasutab erafirma koolitajatena IVKHK endisi kutseõpetajaid, mis peaks tagama õppe sisulise kvaliteedi. Ekspertide hinnangul on ettevõtted õppe omaks võtnud, kuid puudub selgus, kas ja kuidas sobitub koolitus IVKHK kui kutse andja korraldatavasse kutseeksami formaati. Peamise komistuskivina nähakse eksaminandide ebapiisavat eesti keele oskust, mitte väheseid erialateadmisi. Mäetöölise eri taseme kutseeksamite statistika kinnitab, et viimased tunnistused anti välja aastal 2023 ning järgnevatel aastatel pole eksameid toimunud. Kuna mäetöölise tasemeõppe jätkumine on ebaselge, on koolituspakkumisena käsitletud peamiselt teistelt lähedastelt erialadelt (ehituse, autotehniku, veoautojuhi, elektriku jt ÕK-d) rakendunuid. Erakoolitusfirma pakutavad allmaatöölise, allmaa koristustöölise ja läbindaja ning allmaaelektri- ja -lukksepatööde koolitused toimuvad üldjuhul tööandja initsiatiivil ning osalejateks on peamiselt juba valdkonnas töötavad inimesed. Seega saab neist hinnanguliselt ainult väga väikest osa käsitleda uue tööjõuna. Lisaks on selliste koolituste toimumise eelduseks piisava arvu töötajate koolitamise vajadus ja võimalus ning ettevõtete omavaheline koostöö ja koostöö koolitajaga. Seega ei saa sellist koolitust käsitleda regulaarse koolitusena, mis tagaks valdkonnale püsiva uue tööjõu ettevalmistamise.
Lukkseppadele ja mehaanikutele sobiva kutseõppe lõpetajaid on aastas üle 700, kuid mäetööstuses täidavad neid ametikohti eelkõige mootorsõidukitehnikud, sisetööde elektrikud ja keevitajad. Automaatiku-mehhatrooniku kutseõppe läbinud spetsialistide pakkumine ei ole valdkonna vajaduse katmiseks piisav. Samas on arvuline vajadus nende järele suhteliselt väike. Valdkonna praeguste vanemaealiste töötajate asendamine näib olevat jõukohane, kuna viimase viie aasta keskmisena asub igal aastal põhikutsealale tööle 5–7 värskelt kutsehariduse omandanud spetsialisti, kellest pool on eelnimetatud ja teine pool lähedastelt erialadelt.
Kaevanduse sõidukijuhtide puhul saab eristada kahte suundumust – kutsekoolides lõpetab aastas (kolme aasta keskmisena) umbes 200 veoauto-, sealhulgas autorongi- ja bussijuhti ning 35 teetöömasinate juhti, kuid erakoolitusfirmades (neist suurim Ametikoolitus OÜ) omandab veoautojuhi kutse aastas kokku üle 1000 juhi. Seega omandab aastas sõidukijuhile sobiva hariduse piisav arv inimesi. Valdkonda tööle jõuab kutseõppest keskmiselt kaks uut lõpetajat aastas, kuid võib eeldada, et mõningal määral asuvad mäetööstuses tööle ka erakoolitusfirmade lõpetajad. Lähedastel erialadel kutsehariduse lõpetanutest töötab peale sõidukijuhtide sel ametikohal liikurmasinate ja mootorsõidukitehnikuid ning teisi sõidukite tehnilise hooldusega tegelejaid, aga ka põllumajanduse erialade lõpetanuid.
Suured mäetööstusettevõtted on olnud aktiivsed täienduskoolituste tellijad, eriti seetõttu, et mäetöölise õpe on katkenud. Kuna põlevkivikaevanduse ettevõtted asuvad Ida-Virumaal, on suurim koolituspartner Jõhvis asuv Kersti Võlu Koolituskeskus OÜ, kes on võtnud üle Ida-Virumaa KHK varasema rolli mäetööliste täienduskoolitamisel ja kelle abiga on aastatel 2024–2026 koolitatud üle 100 töötaja. Peamisteks teemadeks on allmaa-koristus ja läbindamine, allmaaelektri- ja lukksepatööd, aga ka lõhkajatele ja lõhkemeistritele suunatud koolitused, sealjuures lõhkematerjali käitlemise korraldaja täienduskoolitus. Selline koolitusmudel näibki kõige paremini töötavat, kuna suur osa põlevkivitööstuse töötajatest on muu emakeelega ning erakoolitaja on avatud pakkuma venekeelset täiendusõpet.
Tabel 5. OSKA mäetööstuse põhikutsealade koolituspakkumine
* Andmed on ümardatud. ** Ligikaudne jagamine, sest (1) bakalaureuse õppekaval „Maa süsteemid, kliima ja tehnoloogiad“ õppijad saavad valida kolme õppesuuna vahel (geoloogia, okeanograafia-meteoroloogia või maapõue inseneeria ja tehnoloogia) ning (2) magistri õppekaval „Maa süsteemid ja geotehnoloogia“ kahe õppesuuna vahel (maa, mere- ja kliimateadus või geotehnoloogia). Välistudengeid lõplikku koolituspakkumisse ei arvestata. Teiste lähedaste erialadena on mäeinseneri põhikutseala töötajad enim lõpetanud keskkonnakaitsetehnoloogia, mujal liigitamata tehnikaalade, keemia või elektrienergia ja energeetika ÕKR. *** Lõhkajatele tasemeõpe puudub. Ametialane ettevalmistus toimub peamiselt täienduskoolituse, tööpraktika ja kutseeksami kaudu. **** Lisaks tasemeõppele koolitavad veoautojuhte ka erakoolitusfirmad, kus omandab kutsetunnistuse üle 1000 veoautojuhi aastas.5. Tööjõuvajaduse ja -pakkumise võrdlus
Peatükis võrreldakse valdkonna tööjõu nõudlust ja pakkumist, kõrvutades seda, kui palju ja millisel tasemel uut tööjõudu vajab valdkond 2035. aastaks ning kui palju võimalikke uusi töötajaid tuleb tasemeõppest. Tööjõuvajadust prognoosides võeti arvesse uuringu käigus tehtud eksperdiarutelusid, valdkonna arengusuundumusi ja majandusnäitajaid, arengukavu ning uuringuid (vt ptk 2 ja 3.3). Pensionile siirdujate asendamise vajaduse arvulised hinnangud põhinevad OSKA andmemudelil (vt lisa 1)136 ja ekspertide kogemuslikel hinnangutel. Võimaliku uue tööjõu arvu hindamisel lähtutakse viimaste aastate tasemeõppe statistikast (vt ptk 4). Tasemeõppe mahtu analüüsiti valdkonna põhikutsealadega seotud tasemeõppe õppekavadel ja prognoositi selle põhjal lähiaastate koolituspakkumine. Nõudluse ja pakkumise võrdluses arvestatakse ka eri õppekavade alusel lõpetajate võimalikke karjääriteid ning tööjõus osalemise määra137. Nõudluse-pakkumise tasakaalu hinnang on toodud tabelis 6.
Tabel 6. Hinnang OSKA mäetööstuse põhikutsealade tööjõuvajaduse ja koolituspakkumise tasakaalule
* Veerg kajastab hinnangulist eelistatud haridusjaotust põhikutsealadel, mitte tingimata tegelikku olukorda tööturul. ** Mäeinsenerid on hõives kirjeldatud üle majanduse, kuna kaevandusettevõtetes töötab neid umbes kolmandik. *** Lõhkajatena on hõives kirjeldatud põhitöökohaga lõhkajad. Lõhkajatele tasemeõpe puudub. Ametialase ettevalmistuse saab peamiselt täienduskoolituse, tööpraktika ja kutseeksami kaudu. **** Veoautojuhte koolitatakse märksa rohkem (kolme aasta keskmisena üle 1000 aastas) erakoolitusfirmades, kuid nende rakendumise kohta mäetööstuses andmed puuduvad.OSKA prognoosi kohaselt väheneb hõivatute arv mäetööstuse põhikutsealadel tervikuna kümne aasta jooksul enam kui 360 töötaja võrra, mistõttu ei ole kõiki pensionile siirduvaid töötajaid (u 660) vaja asendada. Asendusvajaduseks kujuneb ligikaudu 300 uut töötajat. Seega kokku on mäetööstuse põhikutsealade tasemeharidusega tööjõuvajadus 10 aasta perspektiivis u 280 uut töötajat ning praegune koolituspakkumine on piisav eeskätt arvulises mahus, kuid põhikutsealati esinevad kitsaskohad vajalike kompetentside kättesaadavuses ja lõpetajate rakendumises valdkonda.
Mäetööstuse juhtidele ja mäeinseneridele sobivate õppekavade lõpetajate nappust me ei prognoosi tänu viimaste aastate suuremale sisseastujate arvule, kuid samas on vastuolu koolituspakkumise ja kitsamalt mäetööstusettevõtetes rakendumise vahel. Sellist olukorda nimetatakse turutõrkeks138. Valdkonnas töötamiseks sobivate kõrghariduse kõigi astmete maateaduste ja geotehnoloogia ning geoloogiaga seotud õppekavade lõpetajaid on valdkonna tööjõuvajaduse seisukohalt piisavalt. Viimast toetab TalTechi bakalaureuse õppekavale „Maa süsteemid, kliima ja tehnoloogiad“ vastuvõetute arvu märkimisväärne kasv alates 2023./2024. õppeaasta vastuvõtust. Kui õppeaastatel 2020/2021 kuni 2022/2023 võeti keskmiselt vastu 7 üliõpilast, siis õppeaastatel 2023/2024 kuni 2025/2026 oli vastuvõetuid keskmiselt 18. Samas on õppekava piires võimalik spetsialiseeruda kolmel õppesuunal (geoloogia, okeanograafia-meteoroloogia või maapõue inseneeria ja tehnoloogia), mis kahandab võimalikke geotehnoloogiast huvitatute arvu arvestuslikult ligikaudu kolmandikule. Analoogselt on kasvanud ka vastuvõtt TalTechi magistriõppekaval „Maa süsteemid ja geotehnoloogia“, kus vastuvõetute keskmine arv on kasvanud neljalt üheksale. TÜ geoloogia õppekava bakalaureuseõppes on vastuvõtt olnud märksa stabiilsem – keskmiselt 21 üliõpilast. TÜ magistri- ja doktoriõppe vastuvõtus on toimunud väike tõus vastavalt neljalt kuuele ja kolmelt neljale vastuvõetule. Samas ei saa tähelepanuta jätta, et enamik mäeinsenerile sobiva õppe lõpetanutest rakenduvad kas inseneribüroodes, teadusasutustes, Eesti Geoloogiateenistuses (tegevusala: riigi haldustegevus) või kolmanda taseme hariduses (ülikoolid) ning ainult väga väike osa asub tööle mäetööstuse ettevõtetes. Samas kinnitab TÖR-i/EHIS-e andmestik, et viimastel aastatel on üksikud TalTechi mäeinseneeria hariduse omandanud siiski asunud tööle kaevandusettevõtetes, kuid eelkõige põlevkivitööstuse suurettevõtetes. TÜ maateaduse ÕKR-i lõpetanuid ei ole mäetööstusesse tööle asunud, kuid see-eest töötab neist arvestatav osa kaevandusettevõtetele teenuseid pakkuvates arhitekti- ja inseneribüroodes. Ekspertide hinnangul võib eelkõige põlevkivi kaevandamise ettevõtetesse tööle asumist lõpetaja jaoks takistada ettevõtte ebasobiv piirkondlik paiknemine, töökeel, olme- ja sotsiaalsed tingimused, tööandja pakutav motivatsioonipakett ning ettevõtte valmisolek mujalt Eestist tulevaid spetsialiste tööle palgata. Tulevikutööjõu prognoosimisel käsitlesime mäetööstuse juhte ja mäeinsenere hariduse vaates ühe tervikuna, sest lisaks juhtimis- ja ettevõtlusalasele haridusele võiks vähemalt osa mäetööstuse ettevõtete juhtidest omada mäeinseneeria alast või lähedast haridust. Geotehnoloogia hariduse kõrval hindasime sobivaks ka tootmistehnika ja tootearendusega seotud kõrgharidust, näiteks õppekavad „Tootearendus ja tootmistehnika“, „Materjaliteadus ja tehnoloogia“, „Tööstustehnika ja juhtimine“.
Tööstusinseneride tööjõuvajadus on väike (1-2 töötajat aastas) ning seetõttu on koolituspakkumine tasakaalus. Põhikutseala järelkasv võib tulla tehnikaalade ning tootmise ja töötlemise kõrgharidusõppekavade lõpetajate seast. Rakendumisandmed näitavad, et nende õppekavade värskeid lõpetajaid on peaaegu igal aastal tööle asunud valdkonna teistele põhikutsealadele, mis annab alust eeldada, et neist võib töökogemuse lisandudes kujuneda järelkasvu ka tööstusinseneride põhikutsealale. Põhikutsealale sobiva ettevalmistuse annavad näiteks ka tootmise juhtimise ja digitaliseerimise (varasem nimetus „Tootmine ja tootmiskorraldus“), tootmise automatiseerimise, masinaehitustehnoloogia jt tehnikaga seotud õppekavad.
Keskkonnaspetsialistid on samuti üks töötajate kategooriaid, kus keskkonna-, energia- ja keemiatehnoloogia, keskkonnatehnoloogiad ja -strateegiad või muu keskkonnatehnoloogiaga haakuva õppekava lõpetajate nappuse pärast muretsema ei pea. Kuna ekspertide hinnangul ei ole keskkonnaspetsialistide järele kasvavat vajadust, on võimalik praegust tagasihoidlikku asendusvajadust tulevaste ülikoolilõpetajate abil katta.
Meistrite ja töödejuhatajate vajadus tuleneb eelkõige olemasolevate vanemaealiste töötajate asendamisest. Ekspertide hinnangul kasvavad neile positsioonidele juhieeldustega, arengule orienteeritud ja ambitsioonikamad mäetöölise vm tehnilise kutseõppe lõpetanud ettevõttes töötades. Samuti võib meistri ja töödejuhataja positsioon kujuneda karjääri esimeseks astmeks geotehnoloogia või maapõueressursside bakalaureuseõppe lõpetanule või alles kõrgkoolis õppivale töötajale. Valdkonnas töötavatest keskastme spetsialistidest on ligi 60%-l kõrgharidus, kuid suurel osal on see omandatud enne 2006. aastat, mis tähendab 4-5 uue töötaja vajadust aastas võimalike pensionile minejate asendamiseks. Sobivat otsest kutseõppeeriala meistritele-töödejuhatajatele küll pole, kuid praegused töötajad on enim lõpetanud mujal liigitamata tehnikaalade või elektroonika ja automaatika ÕKR-i õppekava ning ametisse sobivad hinnanguliselt ka tootmise ja töötlemise, keskkonna või juhtimise ja halduse ÕKR-i õppekavade lõpetanud.
Lukkseppadele ja mehaanikutele sobivatel õppekavadel139 on võimalik õppida enamikus kutseõppeasutustes üle Eesti. Põhikutseala vanemaealiste töötajate asendusvajadus on valdkonna üldise asendusvajadusega võrreldes väiksem – praegustest töötajatest on 27% vanemaealised, kuid kõiki neid pole hõive kahanemise valguses vaja asendada. Seega vajatakse prognoosiperioodil 3-4 uut töötajat aastas. Põhikutsealale sobivaks hariduseks on nii automaatiku/mehhatrooniku, elektriku ja keevitaja kui ka mootorsõidukitehniku kutseõpe. Kuna mootorsõidukitehniku õppekava lõpetab aastas ligi 300 kutseõppurit, on viimased aastad toonud valdkonda enim just selle eriala lõpetanuid.
Kaevuritele ja mäemasinate operaatoritele, eelkõige põlevkivitööstuses, pakkus sobivat õpet kuni 2022./2023. õppeaastani Ida-Virumaa KHK, kus aastas lõpetas sõltuvalt esma- või jätkuõppest 10–20 õpilast. Lõpetanud rakendusid peamiselt põlevkivitööstuses, üksikud mäetöölise esmaõppe lõpetanud ka ehitusmaavarade kaevandamises. Jätkuõppe puhul oli tellijaks enamasti ettevõte ning tegemist oli juba valdkonnas töötavate inimestega. Viienda taseme jätkuõpe on toimunud ainult venekeelsena. Suurem osa varasematest lõpetanutest on põlevkivi valdkonnale omaselt läbinud mäetöölise 4. taseme esmaõppe samuti venekeelsel õppekaval. Õppeaastatel 2018/2019 ja 2019/2020 oli paralleelselt võimalik õppida nii eesti- kui ka venekeelsel õppekaval. Näiteks 2018/2019 õppeaastal õppis neljandik õppuritest kolmeaastasel eestikeelsel kutsekeskhariduse õppekaval ja ülejäänud 1,5-aastasel venekeelsel kutseõppe õppekaval. Koos eestikeelsele õppele üleminekuga on Ida-Virumaa KHK-st lahkunud mäetöölise õpet vedanud õppejõud ning kool ei ole viimastel aastatel õppegruppi suutnud komplekteerida. 2026./2027. õppeaasta suvist vastuvõttu kooli teatel ei toimunud. Põlevkivi valdkonna ettevõtete initsiatiivil on õpe liikunud erakoolitusfirmasse, kes pakub töökohapõhist ja täiendusõpet nii mäetöölistele kui ka lõhkajatele. Alates 2026. aastast on koolitusfirma koolitusprogrammis 40-tunnine allmaatöölise baaskoolitus ning 80-tunnine allmaa koristustöölise ja läbindaja koolitus, mis jäävad küll mahult alla tasemeõppele (90 EKAP), kuid suudavad loodetavasti tagada asendusvajadusest tingitud täiendava tööjõu esmase väljaõppe põlevkivikaevandustele. Täienduskoolitus annab allmaatööks vajaliku üldisema ettevalmistuse, millele lisandub töökohal konkreetsete tööülesannete, masinate ja tehnoloogia kasutamise väljaõpe. Keerukamate masinate ja seadmete kasutuselevõtul täiendavad ettevõttesisest väljaõpet sageli ka seadme tootjate või tarnijate pakutavad koolitused.
Lisaks mäetöölise õppekavale hindasime valdkonda sobivaks ka puurija ja puurmeistri õppekava läbinud, kuna lõpetajad on rakendunud mäetööstusega seotud ettevõtetes. Puurmeistri õpe on taas alanud Raplamaa RK-s, mistõttu võib sellega tuleviku tööjõu prognoosimisel arvestada. Kokkuvõttes võib hinnata, et kuigi põlevkivitööstuse jaoks oluline mäetöölise tasemeõpe on katkenud, suudetakse valdkonna jaoks vajalikke oskusi katta vähemalt osaliselt täiendus- ja erakoolitustega. Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus on jätkuvalt mäetöölise kutse andja, kuid 2024. aastast alates ei ole mäetöölise kutseeksameid toimunud. Ka 2026. aasta sügisel välja kuulutatud eksamitele ei laekunud taotlusi140. Pärast tasemeõppe katkemist ei ole seega välja kujunenud toimivat praktikat töömaailma kutsete taotlemiseks ja taastõendamiseks. Olukord eeldab senisest tihedamat koostööd kutse andja ja valdkonna ettevõtete vahel. Ehitusmaavara- ja turbakaevandustes töötavate mäemasinate operaatorite jaoks eraldi tasemeõpet ei pakuta, kuid valdkonna töötajate enim omandatud haridus pärineb transporditeenuste (teetöömasinate juht, veoautojuht jt), ehituse (ehitusviimistlus, üldehitus jt), mootorliikurite (autode ja masinate remont, autotehnik, autolukksepp jt), materjalide töötlemise (tisler, CNC-töötlemiskeskuse operaator jt) või mehaanika ja metallitöö (keevitaja) ÕKR-ist. Enamikku neist õppekavadest ei saa käsitleda otseselt valdkonda sobivatena, kuid prognoosis on arvestatud nende kui lähedaste erialadega, mille lõpetanud sobivad valdkonnas töötama.
Kaevandusi teenindavad sõidukijuhid on omandanud valdavalt mootorliikurite (liikurmasinate, auto- või mootorsõidukitehnik), transporditeenuste (veoauto- ja autorongijuht) või ehituse ÕKR-i (teedeehitus, üldehitus jt) kuuluva eriala. Lähedaste erialadena saab käsitleda ka põllunduse ja loomakasvatuse ning mehaanika ja metallitöö ÕKR-i lõpetanuid. Kuna veoautojuhi ametikoolitusi korraldab lisaks tasemeõppele üle kümne erakoolitusfirma, kellest suurim (Ametikoolitus OÜ) koolitab aastas üle 200 veoautojuhi, ei ole kutselistest veoautojuhtidest otseselt puudust, kuid probleemiks on nende erialane rakendumine. Tööjõu kättesaadavust sõidukijuhtide põhikutsealal mõjutab veel tugev konkurents teiste tegevusaladega, kuna sama või sarnase ettevalmistusega töötajaid vajatakse ka transpordi-, logistika-, ehitus- ja teedeehitusettevõtetes.
Kokkuvõttes saab mäetööstuse põhikutsealadele sobiva kõrghariduse puhul esile tõsta, et prognoosiperioodil on mäenduse ja geoloogia kõrghariduse omandanuid valdkonna uue tööjõu vajaduse katmiseks (eelkõige vanemaealiste asendamiseks) arvuliselt enam-vähem piisavalt. Siiski ei pruugi see katta mäetööstusettevõtete vajadust, kuna kõrgkooli lõpetanud mäeinsenerid asuvad eelkõige tööle inseneribüroodesse. Põlevkivikaevandamise erialaspetsiifilise kutsehariduse (mäetöölised ja mäemasinate operaatorid) poolelt on järelkasv tagasihoidlik, sest mäetöölise tasemeõpe Ida-Virumaa KHK-s on katkenud ja täiendusõpet pakuvad erakoolitajad. Lõhkajatele ja lõhkemeistritele tasemeõpe puudub, kuid kutseeksamid toimuvad regulaarselt, samas on mäetöölise erineva taseme kutseeksamitesse koos õppe katkemisega tekkinud paus. Viimati anti mäetöölise kutsetunnistusi välja juunis 2023. Ehitusmaavarade ja turba kaevandamise alavaldkondade peamine kutseharidusega tööjõud pärineb sõidukitehnikute ja -diagnostikute tasemeõppest ning sõiduki- ja liikurmasina juhtide taseme- ja täiendusõppest. Enamikul nimetatud erialadest on lõpetajaid piisavalt ning probleemiks on pigem valdkonda rakendumine.
6. Uuringu järeldused ja ettepanekud
Selles peatükis on sõnastatud uuringust tulenevad järeldused, valdkonna peamised kitsaskohad ja ettepanekud, kuidas kitsaskohti leevendada. Seejuures on lähtutud uuringu põhiküsimusest: mida on vaja muuta, et täita kaevandamise valdkonna tööjõu- ja oskuste vajadus aastani 2035.
Valdkonna ekspertide kaasabil analüüsiti, kui palju on praegu töötajaid ja milliste oskustega nad on, ning prognoositi, kui palju ning milliste oskustega inimesi tulevikus vaja läheb (vt ptk 2 ja 3). Valdkonna tööhõivet ja oskusi puudutavate kitsaskohtade leevendamiseks tehtud ettepanekutele on lisatud sihtrühmad, kelle pädevusse konkreetsete ettepanekute elluviimine kuulub. Kitsaskohtade ja ettepanekute kõrval on esitatud ka tähelepanekud ja soovitused, mis arutelude käigus üles kerkisid, kuid mille kohta konkreetseid tegevusettepanekuid ei sõnastatud (vt lisa 1).
6.1. Kõrgharidusega tööjõu tagamise kitsaskohad kaevandamises
Kitsaskoht 1. Uuringu- ja kaevandamisprojektide keerukuse kasv suurendab vajadust mäeinseneride ja teiste tippspetsialistide süvendatud mäendus- ja geotehnoloogiliste kompetentside järele. Samal ajal vajab tähelepanu allmaakaevandamise ja allmaa-markšeideritöö spetsiifiliste kompetentside säilimine ja ajakohastamine.
Uuringu- ja kaevandamisprojektide kavandamisel tuleb järjest enam arvestada keerukate geoloogiliste ja geotehniliste tingimuste, põhjavee ja pinnase stabiilsuse, keskkonnamõju, läheduses paiknevate rajatiste ning muude ruumiliste ja tehniliste piirangutega. Seetõttu kasvab vajadus spetsialistide järele, kellel on süvendatud geotehnoloogia- ja mäendusalased teadmised ning oskus neid eri valdkondade mõjusid terviklikult hinnata ja sobivate tehniliste lahenduste väljatöötamisel rakendada.
Põlevkivi allmaakaevandamisega seotud ettevõtted toovad esile mäeinseneride järelkasvu nappust, eriti allmaa-markšeideritöö oskustega spetsialistide vähesust. Tööandjate hinnangul on keeruline leida spetsialiste, kellel oleks nii geotehnoloogia ja mäenduse alane ettevalmistus kui ka valmisolek rakenduda allmaakaevandamisega seotud ametikohtadel. Praktikas täidavad neid rolle sageli geodeesia õppekavade lõpetajad, kes omandavad vajaliku mäendus- ja allmaa-markšeideritöö spetsiifilise ettevalmistuse tööandja juures. Samas ei tähenda tunnetatud puudujääk tingimata vajadust suurendada markšeiderite üldist arvu. Ekspertide hinnangul mõjutavad tööjõuvajadust ka ettevõtetes kasutatavate mõõdistus- ja andmetöötluslahenduste ajakohasus ning töökorraldus. Nüüdisaegsete tehnoloogialahenduste laiem kasutamine võimaldaks markšeideritööd tõhustada ja vähendada selle tööjõumahukust. Samuti on osa mõõdistus- ja markšeideritöid võimalik korraldada sisseostetava teenusena, kuigi allmaakaevandamisel on selle võimalused piiratumad. Seetõttu on oluline olemasolevaid oskusi ajakohastada ja pöörata tähelepanu ka uute tehnoloogiliste lahenduste rakendamise oskustele.
TalTech on kaevandamise valdkonnaga seotud õppekavasid järjepidevalt uuendanud. Bakalaureuseastmes on õpe muutunud laiapõhjalisemaks ning magistriastmes saab peale geotehnoloogia peaeriala spetsialiseeruda ka maa-, mere- ja kliimateadustele. Õppekavade laiendamise eesmärkideks olid muu hulgas õppe atraktiivsuse suurendamine noorte jaoks ning lõpetajatele laiemate rakendumisvõimaluste pakkumine. Samas tähendab laiapõhjalisem õpe ja mitme spetsialiseerumissuuna olemasolu, et kõik õppekava lõpetajad ei ole kaevandamise põhikutsealade otsene järelkasv. Osa ekspertide hinnangul kaasneb õppekavade laienemisega ka risk, et geotehnoloogia ja mäenduse valdkonnas vajalike spetsiifiliste geotehniliste kompetentside käsitlemine jääb õppes senisest üldisemaks ning lõpetajate erialane ettevalmistus nõrgeneb.
Ettepanek 1.1. TalTech analüüsib koostöös valdkonna tööandjate, Eesti Mäeseltsi ja Eesti Mäetööstuse Ettevõtete Liiduga, kas mäeinseneride ettevalmistuse aluseks olevates õppekavades „Maa süsteemid, kliima ja tehnoloogiad“ (BA) ning „Maa süsteemid ja geotehnoloogia“ (MA), eeskätt magistriastme geotehnoloogia peaerialal, on tagatud geotehnoloogia ja mäenduse, sealhulgas allmaakaevandamise ja allmaa-markšeideritöö süvendatud kompetentside õpetamine piisava mahu, praktilisuse, ajakohasuse ja spetsiifilisusega. Analüüs võiks muu hulgas hõlmata asjakohaste õppeainete mahtu, nende paiknemise ja läbimise loogikat õppekavas, kohustuslikkust ning praktilise õppe võimalusi.
Eestvedaja/elluviija: TalTech
Koostööpartnerid: Eesti Mäeselts, Eesti Mäetööstuse Ettevõtete Liit, Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit, valdkonna tööandjad, Kliimaministeerium, HTM
Tähelepanek 1.1. Allmaakaevandamisega seotud mäeinseneride ja markšeiderite töökohad on Eestis seotud eelkõige Ida-Virumaal paiknevate põlevkivikaevandustega. Seetõttu mõjutavad tööjõu kättesaadavust ja järelkasvu olulisel määral ka lõpetajate piirkondlikud tööleasumise valikud, töökeskkonna eripärad ning valdkonna atraktiivsus tööandjana. Lisaks on kaevandamise valdkonna tulevikuperspektiiv viimaste aastate keskkonna- ja kliimapoliitika taustal muutunud noorte jaoks ebamäärasemaks. See võib vähendada valmisolekut siduda ennast klassikalise mäetööstuse ja eeskätt põlevkivikaevandamisega, isegi kui geotehnoloogia ja maapõueressurssidega seotud teadmised on tööturul laiemalt vajalikud.
Tähelepanek 1.2. Põlevkivikaevandamise ettevõtete järelkasvu ja spetsialistide Ida-Virumaale rakendumise toetamisel on tähtis ka ettevõtete enda roll atraktiivse töökeskkonna kujundamisel ning piirkonda tööle tuleku ja seal püsimise motiveerimisel. Tähelepanu vajavad seejuures nii keeleline kui ka töökeskkonna ja -korraldusega kohanemine ning praktilised olmeküsimused, seejuures mujalt piirkonda tulevate töötajate sisseelamist hõlbustavad lahendused.
Tähelepanek 1.3. Põlevkivi valdkonna spetsiifilise oskusvajaduse katmisel tuleb arvestada ka piirkondliku järelkasvu potentsiaaliga. Senine rakendumine näitab, et Ida-Virumaaga seotud õpiteedelt jõuab valdkonda arvestatav osa töötajaid. Piirkonna spetsiifilise oskusvajaduse katmisel on seetõttu oluline ettevõtete esindajate ja TalTechi, sealhulgas Virumaa Kolledži koostöö regionaalse suunitlusega õppelahenduste kujundamisel ning kohalike noorte jõudmise toetamisel geotehnoloogia ja teiste valdkonnaga seotud tehniliste erialade õppesse, näiteks erialade ja karjäärivõimaluste tutvustamise, praktikavõimaluste loomise ja stipendiumide pakkumise kaudu.
Tähelepanek 1.4. Markšeiderite tööjõupuuduse leevendamisel on ühtlasi määrav ettevõtjate enda roll nüüdisaegsete mõõdistus- ja andmetöötluslahenduste kasutuselevõtul ning töökorralduse tõhustamisel. Üheks töökorralduslikuks suundumuseks on ka osa mõõdistus- ja markšeideritööde sisseostmine teenusena.
Kitsaskoht 2. Lõhketöödega seotud insenertehnilise kompetentsi säilitamine ja arendamine on tähtis nii mäeinseneride ettevalmistuses kui ka lõhketööde valdkonna laiemas arengus ning ekspertteadmiste hoidmisel, arvestades lõhkamise eritööde laienemist, lõhketööde tehnoloogilise keerukuse kasvu ning kaitsetööstuse arengut.
Lõhkajate ja lõhkemeistrite kutsealane ettevalmistus käib valdavalt täienduskoolituste ning tööpraktika kaudu. Samas käsitletakse lõhkamise insenertehnilisi aluseid kõrgharidusõppe tasandil sisuliselt üksnes TalTechi mäendusega seotud õppes. Lõhketöödega seotud õppeained on olemas nii bakalaureuse- kui ka magistriastme õppekavades, kuid need paiknevad valikainete moodulis, mistõttu sõltub nende läbimine õppija valikutest. Seetõttu on vaja analüüsida, kuidas tagada mäeinseneride ettevalmistuses piisav kokkupuude lõhketööde kavandamise, ohutuse, keskkonnamõjude arvestamise ja tehnoloogilise arenguga.
Lõhkamise valdkonnas tuleb arvestada nii tehnoloogia arengu kui ka täpsustuvate ohutus-, keskkonna- ja kvaliteedinõuetega, sealjuures tööde täpsuse ja mõjude juhtimisega. Kõrgharidusega spetsialistide olemasolu aitab tagada, et lõhketööde kavandamisel ja korraldamisel osatakse uusi lahendusi kriitiliselt hinnata ning asjakohaseid nõudeid rakendada. Samuti on oluline tagada lõhketööde õpetamise ja juhendamise järelkasv, kuna vastava pädevusega õppejõude ja eksperte on Eestis väga vähe.
Ettepanek 2.1. TalTech kaalub koostöös valdkonna tööandjate, Eesti Mäeseltsi, Eesti Mäetööstuse Ettevõtete Liidu ja lõhketööde valdkonna ekspertidega lõhkamisega seotud õppeainete selgemat sidumist geotehnoloogia õpiteega, sh võimalust kaasata lõhketöödega seotud ained BA ja/või MA õppekavas eriõppe või peaeriala kohustuslike ainete hulka.
Eestvedaja/elluviija: TalTech
Koostööpartnerid: Eesti Mäeselts, Eesti Mäetööstuse Ettevõtete Liit, Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit, lõhketööde valdkonna tööandjad ja eksperdid, TTJA, Kliimaministeerium, HTM
Tähelepanek 2.1. Lõhketööde kutsealase väljaõppe peamine raskuspunkt jääb ka edaspidi täienduskoolitustele ja tööpraktikale. Kõrgharidusõppe roll on eeskätt tagada, et valdkonnas säiliks insenertehniline kompetents lõhketööde kavandamise, riskide hindamise, tehnoloogiliste arengusuundade rakendatavuse ja mõju hindamise ning valdkonna teadmiste edasiandmise jaoks.
Kitsaskoht 3. Turbavaldkonnas napib süvendatud ekspertteadmistega spetsialiste, kes toetaksid turba väärindamise, tootearenduse ja kvaliteedijuhtimise ning turbaalade taastamise, maakasutuse kavandamise, keskkonnajuhtimise ja seirega seotud arengusuundi.
Turbavaldkonna liikumine suurema väärindamise ja ressursitõhusama tootmise suunas ning kaevandatud turbaalade korrastamise, taastamise ja teisese kasutuse kasvav tähtsus teravdavad vajadust valdkonnaspetsiifilise oskusteabe järele. Suurema lisandväärtusega toodete arendamine eeldab senisest enam teadmisi turba väärindamisest, sh füüsikalis-keemilise väärindamise võimalustest, kasvusubstraatide ja mitmekomponentsete substraadisegude arendamisest, biopõhistest nišitoodetest ning humiinainetel põhinevatest biostimulaatoritest ja muudest taimekasvatustoodetest. Kasvusubstraatide ja teiste taimekasvatustoodete arendamine eeldab ka agronoomia- ja taimekasvatusteadmisi ning koostööd selle ala spetsialistidega. Samuti kasvab vajadus tootmisprotsesside tõhustamise ja automatiseerimise, kvaliteedinõuete, laboritöö ning toote- ja protsessiarenduse teadmiste järele.
Samal ajal muutuvad olulisemaks kaevandatud ja ammendatud turbaalade korrastamise ja taastamise, sealhulgas veerežiimi taastamise, teisese kasutuse kavandamise, märgalaviljeluse ja turbasambla kasvatamise, keskkonnaseire ning kasvuhoonegaaside heite hindamise kompetentsid. Need teemad eeldavad turbaalade kasutamise elutsükli terviklikku mõistmist.
Turbavaldkonnaga seotud oskusteave ja ekspertteadmine ei koondu Eestis ühte õppe- või teadussuunda, vaid jaguneb mitme kõrgkooli ja teadusasutuse vahel. TalTechi puhul haakub teema eeskätt turba- ja pinnakattegeoloogia, geotehnoloogia ning turba väärindamisega; EMÜ puhul kasvusubstraatide arendamise, aga ka hüdrotehnika, kuivenduse, maaparanduse ja veerežiimi teemadega. TÜ ja TLÜ kompetents haakub kasvuhoonegaaside, seire, taastamise ja ökosüsteemide teemadega. Seetõttu võiks valdkonna uute arengusuundadega seotud koolitusvajadust testida ühe või mitme eri fookusega täienduskoolitusõppekava kaudu, lähtudes õppeasutuste tugevusest ning kaasates vajaduse korral teiste kõrgkoolide, teadusasutuste ja ettevõtete eksperte.
Ettepanek 3.1. Eesti Turbaliit algatab koostöös turbatootjate, TalTechi, EMÜ ja teiste asjakohaste kõrgkoolide ning teadusasutustega turbatootmise, turba väärindamise ning kaevandatud turbaalade korrastamise, taastamise ja teisese kasutuse teemalise täienduskoolitusõppekava väljatöötamise.
Täienduskoolitusõppekava eesmärk on pakkuda turbavaldkonna töötajatele, sidusvaldkondade spetsialistidele ja avaliku sektori osalistele võimalust omandada ajakohast valdkonnaspetsiifilist oskusteavet ning ühtlasi selgitada välja koolitusvajaduse mahtu ja sihtrühmade huvi. Kui koolitusvajadus osutub piisavaks, kaalutakse järgmise sammuna turbavaldkonna mikrokvalifikatsiooniõppekava väljatöötamist. Selle eelis oleks võimalus koondada valdkonnaspetsiifilised teemad terviklikumaks õpiteeks, kus õpiväljundid, õppemaht ja hindamine on selgelt määratletud ning omandatud kompetentsid tööandjatele paremini tõendatavad.
Eestvedaja/elluviija: Eesti Turbaliit, TalTech, EMÜ, Kliimaministeerium
Koostööpartnerid: TÜ, TLÜ, Eesti Geoloogiateenistus, turbatootjad, EMS, EMTEL, HTM
Tähelepanek 3.1. Kuivõrd turbavaldkonna oskusvajadus paikneb mitme õppe- ja teadussuuna ristumiskohas, võiks koolitusvajadust katta paindlikult eri fookusega täiendusõppe- või mikrokvalifikatsiooniõppekavade kaudu. Paindlikkust aitaks tagada see, kui õppekavade väljatöötamisel lähtutakse sihtrühmade vajadustest ja õppeasutuste tugevustest ning kaasatakse vajaduse korral külalislektoreid, ettevõtete spetsialiste ja teiste kõrgkoolide või teadusasutuste eksperte.
6.2. Kutseharidusega tööjõu tagamise kitsaskohad kaevandamises
Kitsaskoht 4. Töökohal või erialase täienduskoolituse kaudu tööks vajalikud oskused omandanud mäetöölistel ja mäemeistritel ei ole alati võimalik sooritada 4. või 5. taseme mäetöölise kutseeksamit. Arvestades valdkonna järelkasvu vajadust ja kõrgeid tööohutusnõudeid, vajab kutseeksami keeleline kättesaadavus üleminekul eestikeelsele haridusele tähelepanu.
Kaevandamine on kahaneva tööjõuvajadusega tegevusala. (Aastaks 2035 väheneb valdkonna hõive prognoosi kohaselt 16%.) Samas ei kata hõive vähenemine pensioneerumisest tulenevat asendusvajadust. Tööandjad vajavad endiselt töötajaid, kes suudavad täita mäetöölise ja mäemeistri tööülesandeid ning asendada vanuse tõttu tööturult lahkuvaid töötajaid.
Mäetöölise kutseala puhul on tegemist suuresti juba töötavate inimeste väljaõppega. Viimastel aastatel ei ole Ida-Virumaa KHK-s mäetöölise õppekavadele enam vastuvõttu toimunud ning viimased lõpetajad mäetöölise 4. ja 5. taseme õppekavadelt jäid aastatesse 2020–2023. Senine praktika näitab, et tööandjad kasutavad vajaliku väljaõppe korraldamiseks täienduskoolituslahendusi ja on valmis töötajate koolitamisse panustama.
Valdkonda jõutakse sageli juba töötee käigus või teisese karjäärivalikuna. Seetõttu ei pruugi mäetöölise tasemeõppe jätkuv pakkumine kutsehariduses olla tööjõuvajaduse mahtu ja sihtrühma arvestades tingimata kõige otstarbekam lahendus. Tasemeõpe eeldab piisavalt stabiilset ja prognoositavat õppijate hulka, et õpperühmade avamine, praktika korraldamine ja õppe kvaliteedi tagamine oleksid jätkusuutlikud. Mäetöölise kutseala puhul on tööjõuvajadus pigem asendusvajadusest lähtuv ja perioodiline, mistõttu võib paindlikum täienduskoolitus koos kutseeksami sooritamise võimalusega vastata tööandjate vajadustele paremini kui tasemeõppe regulaarne pakkumine. Seetõttu on oluline, et töömaailmas ja täienduskoolituse kaudu omandatud oskusi oleks võimalik kutseeksamil tõendada ning 4. ja 5. taseme kutse taotlemine oleks kättesaadav ka neile, kes ei läbi tasemeõpet.
Suuremate põlevkivikaevanduste tööandjate hinnangul on mäetöölise 4. ja 5. taseme kutsetunnistusel selge praktiline väärtus. 4. taseme kutse annab tööandjale suurema kindluse töötaja erialaste teadmiste ja oskuste olemasolu kohta, 5. taseme kutset peetakse vajalikuks eelkõige suurema vastutusega tööülesannete ning mäemeistri rolli täitmisel. Kutsetunnistus toetab ka töötaja kiiremat jõudmist iseseisva töö ja vastutusrikkamate rollideni. Ettevõtted soodustavad kutse omandamist ja taastõendamist, suunates töötajaid täienduskoolitustele, võimaldades õppida tööajast ning kattes sageli ka koolituse ja kutse taotlemisega seotud kulud.
Töömaailma kutse taotlejate seas on palju täiskasvanud töötajaid, kelle erialane väljaõpe ja töökogemus on kujunenud peamiselt venekeelses töökeskkonnas. Seetõttu oleks põhjendatud juhtudel tarvilik kaaluda kutseeksami sooritamisel keelelist paindlikkust, et hinnata eeskätt kutsealaseid kompetentse ja tööohutusega seotud nõuete valdamist, säilitades samal ajal hindamise sisulised nõuded ja võrreldavuse eestikeelse eksamiga.
Ettepanek 4.1. Ida-Virumaa KHK kui mäetöölise kutsete andja tagab koostöös kutsekomisjoni ja valdkonna tööandjatega töömaailma kutse taotlejatele, sealhulgas täienduskoolituse läbinud töötajatele, võimaluse sooritada mäetöölise 4. ja 5. taseme kutseeksamit. Põhjendatud juhtudel tuleks töömaailma kutse taotlejatele võimaldada kutseeksami sooritamist vene keeles, säilitades samal ajal hindamise sisulised nõuded ja kvaliteedi.
Eestvedaja/elluviija: Ida-Virumaa KHK
Koostööpartnerid: mäetöölise kutsete kutsekomisjon, valdkonna tööandjad, Eesti Mäetööstuse Ettevõtete Liit, Eesti Mäeselts, HTM
Tähelepanek 4.1. Mäetöölise ja/või mäemeistri kompetentsidega seotud koolitusvajaduse katmiseks on asjakohane kaaluda mikrokvalifikatsiooniõppekava loomist. See oleks paindlikum lahendus kui tasemeõppe taastamine ning sobiks paremini täiskasvanud ja juba töötavate õppijate vajadustega. Mikrokvalifikatsiooniõppekava141 eeliseks on võimalus koondada valdkonnaspetsiifilised teemad terviklikumaks õpiteeks, kus õpiväljundid, õppemaht ja hindamine on selgelt määratletud ning omandatud kompetentsid tööandjatele paremini tõendatavad. Õppe sisuline väljatöötamine ja korraldus peaks käima koostöös valdkonna tööandjatega.
Tähelepanek 4.2. Noorte järelkasvu puhul loob uute laiapõhjaliste kutsekeskhariduse õppekavade142 paindlikum ülesehitus võimaluse siduda kaevandamise valdkonnaspetsiifiliste oskuste õpet sobivate tehnikaerialade õppekavadega, näiteks eraldi valikõpingute mooduli kaudu. Selle sisu võiks kujundada kutseõppeasutuste ja valdkonna ettevõtete koostöös.
Põlevkivi kaevandamise hõive vähenemine ei kaota vajadust valdkonnaspetsiifiliste oskuste järele. Arvestades Ida-Virumaa keskmisest kõrgemat töötuse määra, põlevkivi kaevandamises toimuvaid muutusi, täiskasvanute ümber- ja täiendusõppe vajadust ning asjaolu, et mäetöölise143 ja mäemeistri kompetentside omandamine toimub suuresti täiskasvanute täiendusõppena, on põhjendatud kasutada nende kompetentside omandamise toetamiseks ka tööturu- ja regionaalseid koolitusmeetmeid. Kuigi põlevkivi kaevandamise hõive tervikuna kahaneb, püsib kogu valdkonnas töötajate asendusvajadus (ligi 300 inimest järgmise 10 a jooksul) ning valdkonnaspetsiifilisi oskusi vajatakse nii töötajate liikumisel ettevõtete sees kui ka seotud tegevusalade vahel ja tööotsijate ümberõppel.
Ettepanek 4.2. Eesti Töötukassa arvestab Ida-Virumaa koolitusvajaduse hindamisel mäetöölise ja mäemeistri kompetentside omandamise jätkuva vajadusega ning toetab sobivate tööturukoolituse ja ümberõppemeetmete kaudu nende kompetentside omandamist nii valdkonnas juba töötavate inimeste kui ka tööotsijate puhul.
Eestvedaja/elluviija: Eesti Töötukassa
Koostööpartnerid: valdkonna tööandjad, Ida-Virumaa KHK, täienduskoolitusasutused, Eesti Mäetööstuse Ettevõtete Liit, Eesti Mäeselts, HTM
Kitsaskoht 5. Puurimistehnika spetsialistide järelkasv on valdkondadeülese tähtsusega, kuid puurija ja puurmeistri õppe jätkumine eeldab väikese ja tegevusalati hajusa õppijaskonna, tööandjate koolitushuvi ning töökohapõhise õppe rahastusvõimaluste kokkulangemist.
Puurijad ja puurmeistrid on horisontaalse rakendusega spetsialistid, kelle oskusi vajatakse mitmes tegevusvaldkonnas: puurkaevude ja puuraukude rajamisel, maasoojussüsteemide paigaldamisel, geotehniliste ja hüdrogeoloogiliste uuringute tegemisel, ehituse ja taristu ettevalmistustöödes ning maavarade uurimise ja kaevandamisega seotud tegevuses. Kaevandamisvaldkonna seisukohalt on puurimistehnika oskused olulised eeskätt geoloogiliste, geotehniliste ja hüdrogeoloogiliste uuringute tegemisel, maavara lasundi ja kvaliteedi hindamisel ning lõhketööde ettevalmistamisel.
Raplamaa RK on Eestis ainus õppeasutus, kus puurija ja puurmeistri õpet kutseõppe tasandil pakutakse. Õpe on toimunud töökohapõhisena, mis sobib puurimistööde praktilise ja seadmespetsiifilise iseloomuga: õppijad on valdavalt ettevõtetes juba töötavad täiskasvanud ning praktiline väljaõpe toimub suuresti töökohal. Samas muudab see õppe korraldamise haavatavaks: õpperühma avamine eeldab korraga piisavat õppijate hulka, tööandjate valmisolekut töötajaid õppesse suunata, ettevõttepoolseid praktikavõimalusi ja erialapraktikute kaasamist õppetöösse.
Viimastel aastatel on õppe järjepidevust toetanud töökohapõhise õppe rahastusvõimalused, sealhulgas PRÕM+ meetme144 tugi. Kuna sihtrühm on väike ja hajus ning puurijad ja puurmeistrid rakenduvad mitmes tegevusvaldkonnas, ei pruugi õppevajadus ühe valdkonna või ühe õppeaasta kaupa vaadates piisavalt nähtav olla. Samas võib puurija ja puurmeistri õppe katkemine süvendada puurimistööde erialase oskusteabe kadumise riski, eriti arvestades, et suur osa erialateadmistest on koondunud kogenud praktikute kätte.
Ettepanek 5.1. Raplamaa Rakenduslik Kolledž jätkab koostöös puurimistöödega seotud tööandjate, Eesti Mäetööstuse Ettevõtete Liidu ja Eesti Mäeseltsiga puurija ja puurmeistri töökohapõhise õppe pakkumist ning koondab tööandjate koolitusvajaduse, et tagada õpperühmade avamiseks piisav ja võimalikult stabiilne õppijate maht.
Puurija ja puurmeistri õppe jätkumise toetamiseks tuleks võimaluse korral kasutada PRÕM+ või sellele järgnevaid töökohapõhist õpet toetavaid meetmeid. Kuna sihtrühm on väike ja valdkondade vahel hajus, võib üksnes õppijate omaosalusele või tööandjapoolsele rahastusele tuginemine piirata õppe kättesaadavust ning raskendada õpperühmade avamist.
Eestvedaja/elluviija: Raplamaa RK koostöös Eesti Mäetööstuse Ettevõtete Liidu, Eesti Mäeseltsi, Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu, Eesti Geoloogia Seltsiga
Koostööpartnerid: HTM, puurimistöödega seotud tööandjad, Kliimaministeerium, Töötukassa, vajaduse korral geoloogia, hüdrogeoloogia ja geotehnika eksperdid kõrgkoolidest või valdkondlikest asutustest
Kitsaskoht 6. Kaevandamise valdkonnas tuntakse puudust laiapõhjaliste tehniliste teadmiste ja praktiliste oskustega töötajatest, sealhulgas mehaanikutest, automaatikutest, mehhatroonikutest, elektrikutest, lukkseppadest, liikurmasinate tehnikutest, masinajuhtidest ning masinate hooldus- ja remondispetsialistidest.
Kaevandamise masinate, seadmete ja tootmisprotsesside töökindlus on ettevõtete jaoks kriitilise tähtsusega. Vajatakse töötajaid, kes oskavad masinaid ja seadmeid kasutada, seadistada, hooldada, rikkeid märgata ning lihtsamaid remondi- ja hooldustöid teha. Turbatootmises ning ehitusmaavarade ja põlevkivi kaevandamises on tööandjad esile toonud vajadust töötajate järele, kellel on head tehnilised baasteadmised, praktiline kogemus, masinajuhtimise oskus ning kes tunnevad töö-, tule- ja keskkonnaohutuse nõudeid.
Sobivad töötajad võivad tulla näiteks tehnikaalade, mehhatroonika, automaatika, elektri, mehaanika, mootorsõidukite ja liikurmasinate hoolduse ning remondi või transpordiga seotud õppekavadelt. Osa spetsiifilisest väljaõppest toimub paratamatult ettevõttes kohapeal, kuid kutseõpe peaks andma piisavalt tugeva praktilise baasi, millele saab ettevõttes kohapeal valdkonnaspetsiifilist väljaõpet üles ehitada. Selliste oskustega töötajate pärast konkureerivad kaevandamise ettevõtted muu hulgas teiste tööstus-, ehitus-, taristu- ja tehnikavaldkonna tööandjatega.
Ettepanek 6.1. Kaevandamise valdkonna ettevõtted ja erialaliidud tihendavad koostööd tehnikaerialasid õpetavate kutseõppeasutustega, et suurendada õppijate kokkupuudet kaevandamise valdkonna ettevõtete, tööprotsesside, masinate ja töökeskkonnaga. Koostöö peaks hõlmama praktikakohtade pakkumist, töökohapõhise õppe võimalusi, ettevõttepõhiseid praktilisi ülesandeid, õppekäike, seadmete ja tööprotsesside tutvustamist, ettevõtete spetsialistide kaasamist õppesse ning vajaduse korral valdkonnaspetsiifiliste valikõpingute väljatöötamist ja lisamist sobivate tehnikaerialade õppekavadesse.
Eestvedaja/elluviija: valdkonna tööandjad, EMS, EMTEL, EETL, ETL
Koostööpartnerid: tehnikaerialasid õpetavad kutseõppeasutused, HTM, Töötukassa
Tähelepanek 6.1. Valdkonna ettevõtetel on võimalik panustada ka Inseneriakadeemiasse ja teistesse tehnikaerialade populariseerimisega seotud algatustesse.
Tähelepanek 6.2. Suurte töömasinate juhtide järelkasvu vaates haakub kaevandamise valdkond teede- ja taristuehituse ning ehitusmaterjalide tootmisega. Näiteks Järvamaa Rakenduslik Kolledž pakub teedeehitaja ja teetöömasinate juhi õpet, kus omandatavad ekskavaatori, frontaallaaduri, buldooseri ja teiste töömasinate juhtimise oskused annavad sobiva praktilise aluse ka karjääritöödel ja ehitusmaavarade kaevandamisel töötamiseks. Kaevandamisettevõtted võiksid senisest enam kasutada seotud tehnikaerialade õppevõimalusi ning teha neid pakkuvate koolidega koostööd praktikakohtade, töökohapõhise õppe ja ettevõttepõhiste koolituste pakkumisel.
6.3. Läbivad tähelepanekud töötajate oskuste ja järelkasvu kohta
Järgnevad tähelepanekud koondavad kaevandamise valdkonna oskusvajadust ja järelkasvu mõjutavaid teemasid, mis ei seondu ainult ühe õppetaseme või kutsealaga. Need puudutavad nii valdkonna arengusuundi, üldoskusi, paindlikke õpiteid, valdkonna kuvandit kui ka üldhariduse, eeskätt reaalainete õppe rolli tehnika- ja loodusteadusliku taustaga tööjõu järelkasvu kujunemisel.
Läbiv tähelepanek 1. Kaevandamise valdkonnas kasvab vajadus kompetentside järele, mis toetavad maavarade kestlikumat ja ressursitõhusamat kasutamist – see tähendab eeskätt maavarade väärindamise, materjalitehnoloogia ning asjaomaste töötlemis- ja tootmisprotsesside arendamisega seotud teadmisi ja oskusi. Järjest olulisemaks muutuvad oskused hinnata maavarade omadusi, valida sobivaid töötlemisviise, tagada materjali kvaliteet ning leida maavaradele, kõrvalsaadustele ja tootmisjääkidele uusi kasutusvõimalusi, arendada neist uusi tooteid ja materjalilahendusi. See puudutab turba väärindamist suurema lisandväärtusega toodeteks, ehitusmaavarade töötlemist ja nende kasutusvõimaluste laiendamist, teisese toorme, sealjuures taaskasutusmaterjalide kasutamist, ning põlevkivi kaevandamisel ja töötlemisel tekkivate kõrvalsaaduste ja tootmisjääkide, sealhulgas aheraine ja põlevkivituha väärindamist. Kuna need eeldavad peale kaevandamise teadmisi ka materjalide omadustest, töötlemis- ja väärindamistehnoloogiast, kvaliteedikontrollist, keskkonnamõjust ning tootearendusest, tuleks valdkonna ettevõtetel ja erialaliitudel teha nende oskuste arendamiseks aktiivset koostööd asjakohaste kõrgkoolide, kutseõppeasutuste, teadus- ja arendusasutuste ning rakendusuuringute partneritega.
Läbiv tähelepanek 2. Kaevandamise valdkonnas on kõigil põhikutsealadel erialaste ja tehniliste oskuste kõrval vajalikud ka üldoskused: õppimis- ja analüüsioskus, kohanemisvõime, juhistest ja nõuetest lähtumine, koostöö- ning keeleoskus. Nende tähtsus kasvab, kuna valdkonda jõutakse sageli tööelu käigus või ümber- ja täiendusõppe kaudu ning suur osa valdkonnaspetsiifilisest väljaõppest korraldatakse ettevõttes kohapeal. Töötajatelt eeldatakse valmisolekut omandada uusi töövõtteid ja tehnoloogialahendusi, mõista oma rolli tööprotsessis, kohaneda erisuguste masinate ja töötingimustega ning teha meeskonnas täpset, nõuetest ja tööohutusest lähtuvat tööd. Põlevkivikaevandamise piirkondlikku tööjõuprofiili arvestades on tähtsal kohal ka keeleoskus, sealhulgas eesti ja vene keele oskus.
Läbiv tähelepanek 3. Kaevandamise valdkond ei ole sageli noore inimese esimene karjäärivalik. Valdkonda jõutakse tihti oma töötee käigus, ümber- või täiendusõppe kaudu või sidusvaldkondadest, näiteks ehitusest, teedeehitusest, ehitusmaterjalide tootmisest, sõidukite hoolduse ja remondi valdkonnast, põllumajandusest, metsandusest või keskkonnakorraldusest. Seetõttu on järelkasvu tagamisel oluline arendada paindlikke õpiteid inimestele, kellel on juba sobiv tehniline, loodusteaduslik, põllumajanduslik, ehituslik või keskkonnaalane taust ning kes saavad omandada kaevandamise valdkonna erioskused töö käigus, täienduskoolitustel või mikrokvalifikatsiooniõppes.
Läbiv tähelepanek 4. Noorte ja sidusvaldkondade õppijate kõnetamisel on vaja kujundada kaevandamise valdkonnast ajakohasem ja mitmekülgsem kuvand ning tutvustada seda senisest enam selle tänapäevase ja tulevikku vaatava sisu kaudu. Valdkonda aitavad avaramalt mõtestada sellised märksõnad nagu ringmajandus, materjalide väärindamine, materjalitehnoloogia, keskkonnakorraldus ja -planeerimine, maapõue ja pinnase uurimine ning nutikad insenerilahendused, droonide, 3D-mõõdistuse ja digimudelite kasutamine, automatiseeritud tootmine, kaevandatud alade korrastamine, taastamine ja kaevandamisjärgne kasutus.
Läbiv tähelepanek 5. Kaevandamise valdkonna järelkasvu mõjutab laiem probleem, mis algab juba üldhariduses: matemaatika, füüsika ja keemia teadmised ei kujune kõigil noortel piisavaks, et soovi korral sujuvalt jätkata õpinguid tehnika, inseneeria või loodusteadustega seotud erialadel, sealhulgas näiteks geotehnoloogia ja materjalitehnoloogiaga seotud õppekavadel. Kuigi reaalainete teadmiste ebapiisav tase on valdkondadeülene probleem, mõjutab see otseselt ka seda, kui palju jõuab tööturule kaevandamise valdkonnale vajalikke mäeinsenere, geotehnoloogia spetsialiste, tehnikuid, automaatikuid, mehaanikuid, labori- ja kvaliteedispetsialiste ning tehnilise taustaga oskustöötajaid.
Seetõttu tuleb jätkata üldhariduses matemaatika, füüsika ja keemia õppe tugevdamist ning siduda reaalainete õppimine senisest enam päriseluliste näidetega maavarade kasutamisest, tehnoloogiast, materjalide arendamisest ja keskkonnahoiust. Kaevandamise valdkonna ettevõtted ja erialaliidud saavad sellele kaasa aidata, pakkudes koolidele õppekäike, külalistunde ja koostööprojekte, mis tutvustavad tänapäevast tööstust, maavarade ja materjalide väärindamist, keskkonnakorraldust ning tehnoloogilisi lahendusi.
Kasutatud kirjandus
A
Aguilar, T. (2025). Mining’s next chapter: Driving innovation, resource stewardship and global progress. World Economic Forum. https://www.weforum.org/stories/energy-transition/mining-innovation-resource-stewardship-global-progress/
Alsayed, A., & Nabawy, M. R. A. (2023). Stockpile volume estimation in open and confined environments: A review. Drones, 7(8), 537. https://doi.org/10.3390/drones7080537
С
Civitta (2024). Eesti keemiatööstuse üleminekutee 2050. aasta eesmärkide saavutamiseks. https://keemia.ee/sites/default/files/2025-01/Eesti%20keemiat%C3%B6%C3%B6stuse%20%C3%BCleminekutee%202050.%20aasta%20eesm%C3%A4rkide%20saavutamiseks.pdf
D
Delfi (05.08.2026). Eesti loodusvarade kasutamine muutub aasta-aastalt odavamaks. Keskkonnatasude reform lükkub edasi. https://www.delfi.ee/artikkel/120601597/eesti-loodusvarade-kasutamine-muutub-aasta-aastalt-odavamaks-keskkonnatasude-reform-lukkub-edasi
E
Eesti Energia, Viru Keemia Grupp, Kiviõli Keemiatööstus, TalTech Virumaa kolledži Põlevkivi Kompetentsikeskus (2019). Eesti põlevkivitööstuse aastaraamat 2018. https://www.energia.ee/-/doc/8457332/ettevottest/investorile/pdf/Polevkivi_aastaraamat_2019_est.pdf
Enefit (2026). Enefit Industry tarnib Rail Baltica ehituseks 800 000 tonni lubjakivi täitematerjali. 10.07.2026. https://www.enefit.ee/et/-/uudised/enefit-industry-tarnib-rail-baltica-ehituseks-800-000-tonni-lubjakivi-taitematerjali
ERR (03.09.2019). Eesti Energia koondab 324 töötajat. https://www.err.ee/976471/eesti-energia-koondab-324-tootajat
ERR (17.12.2025). Turbatootjad: ministeeriumi plaani järgi lakkab sektor peagi olemast. https://www.err.ee/1609887317/turbatootjad-ministeeriumi-plaani-jargi-lakkab-sektor-peagi-olemast
ERR (31.03.2026). Enefit koondab sada kaevurit. https://www.err.ee/1609982607/enefit-koondab-sada-kaevurit
ERR (16.04.2026). Lauri Karp: Uus-Kiviõli kaeveõiguse tehing ei sea ohtu Eesti varustuskindlust. https://www.err.ee/1609997590/lauri-karp-uus-kivioli-kaeveoiguse-tehing-ei-sea-ohtu-eesti-varustuskindlust
ERR (23.04.2026). Uus-Kiviõli kaevanduse rajamine maksab VKG-le 75 miljonit. https://www.err.ee/1610005066/uus-kivioli-kaevanduse-rajamine-maksab-vkg-le-75-miljonit
ERR (10.07.2026). Kliimaseaduse ettepanekute voor läbi: kohustused tuleks ainult riigile. https://www.err.ee/1610074570/kliimaseaduse-ettepanekute-voor-labi-kohustused-tuleks-ainult-riigile
ERR (20.07.2026). Põlevkiviõli tootmise tulevik on ETS-i tõttu hägune. https://www.err.ee/1610081815/polevkivioli-tootmise-tulevik-on-ets-i-tottu-hagune
ERR (25.08.2026). Põlevkivitöösturid: komisjoni plaan muudaks õlitootmise viie aasta pärast tulutuks. https://www.err.ee/1610118493/polevkivitoosturid-komisjoni-plaan-muudaks-olitootmise-viie-aasta-parast-tulutuks
ERR (27.08.2026). Enefit avas Auveres 380 miljonit eurot maksma läinud põlevkiviõlitehase. https://www.err.ee/1610121583/enefit-avas-auveres-380-miljonit-eurot-maksma-lainud-polevkiviolitehase
Euroopa Komisjon (2019). Euroopa Rohelepe. The European Green Deal. https://ec.europa.eu/info/strategy/priorities-2019-2024/european-green-deal_en
Euroopa Komisjon (2021). Pakett „Eesmärk 55“. Õigusaktide kogum, mille eesmärk on vähendada EL-i kasvuhoonegaaside heidet 2030. aastaks vähemalt 55% ja aidata EL-il saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus. https://commission.europa.eu/strategy-and-policy/priorities-2019-2024/european-green-deal/delivering-european-green-deal_et
Euroopa Komisjon (2025). Puhta tööstuse kokkulepe. Clean Industrial Deal. https://ec.europa.eu/commission/presscorner/detail/et/ip_25_550
Euroopa Komisjon ja Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja (2023). Euroopa majandusjulgeoleku strateegia. https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/PDF/?uri=CELEX%3A52023JC0020
Euroopa Parlament ja Nõukogu (2018). Määrus (EL) 2018/841 maakasutusest, maakasutuse muutusest ja metsandusest tuleneva kasvuhoonegaaside heite ja sidumise kohta (LULUCF). Konsolideeritud versioon 11.05.2023. https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/ALL/?uri=CELEX%3A02018R0841-20230511
Euroopa Parlament ja Nõukogu (2023). Määrus (EL) 2023/1805, mis käsitleb taastuvkütuste ja vähese süsinikuheitega kütuste kasutamist meretranspordis. (FuelEU Maritime Regulation). Official Journal of the European Union, L 234, 38–85. https://eur-lex.europa.eu/eli/reg/2023/1805/oj
Euroopa Parlament ja Nõukogu (2024). Määrus (EL) 2024/1252, millega luuakse kriitiliste toormete kindla ja kestliku tarnimise tagamise raamistik ning muudetakse määrusi (EL) nr 168/2013, (EL) 2018/858, (EL) 2018/1724 ja (EL) 2019/1020. https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:32024R1252
European Federation of Explosives Engineers. (2021–2026). EFEE newsletters. https://www.efee.eu/efee-newsletters/
G
Global Mining Guidelines Group (2024). Implementation of battery electric vehicles in surface mining. https://gmggroup.org/implementation-of-battery-electric-vehicles-in-surface-mining/
H
Hanžič, L., Štefančič, M., Šter, K., Zalar Serjun, V., Šinka, M., Sapata, A., Šahmenko, G., Šerelis, E., Migliniece, B., & Korat Bensa, L. (2025). Collision milling of oil shale ash as constituent pretreatment in concrete 3D printing. Infrastructures, 10(1), 18. https://doi.org/10.3390/infrastructures10010018
Heidelberg Materials Kunda (2020). Kunda uued tsemendid on keskkonnasõbralikumad. 24.11.2020. https://www.kunda.heidelbergmaterials.ee/et/uuedtsemendid
Hein-Sula, H., Amon, L., Merisaar, J., Hurt, U., Küttim, M., Orru, M., Tuisk, T., & Kull, M. (2024). Kliimaeesmärkide saavutamiseks vajalike olulisimate turbasektori lisameetmete makro- ja sotsiaalmajanduslike mõjude hindamine Kliimaministeeriumile: lõpparuanne. Tallinna Tehnikaülikool. https://kliimaministeerium.ee/sites/default/files/documents/2024-12/Turbasektori%20meetmete%20anal%C3%BC%C3%BCs.pdf
Hellerma, J. (2022, 1. juuli). Eesti ettevõte loob bakterite abil rohepöörde metallivarusid. ERR Novaator. https://novaator.err.ee/1608645697/eesti-ettevote-loob-bakterite-abil-rohepoorde-metallivarusid
I
ICMM (2024). The art of the possible: How collaboration is driving innovation in mining vehicles. https://www.icmm.com/en-gb/comment/2024/art-of-the-possible
IMO (2023). 2023 IMO Strategy on Reduction of GHG Emissions from Ships. https://www.imo.org/en/ourwork/environment/pages/2023-imo-strategy-on-reduction-of-ghg-emissions-from-ships.aspx
International Council on Mining and Metals (2021). Future of jobs in mining regions. ICMM. https://www.icmm.com/website/publications/pdfs/social-performance/2021/briefing_future-of-jobs.pdf
International Council on Mining and Metals (ICMM) (2025). Integrated mine closure: Good practice guide. https://www.icmm.com/integrated-mine-closure
K
Kliimaministri määrus (2024). Keskkonnaministri 27. detsembri 2016. a määruse nr 87 „Kaevandamisega rikutud ja mahajäetud turbaalade ning kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekiri“ muutmine (12. juuli 2024. a määrus nr 48). Riigi Teataja, RT I, 19.07.2024, 1. https://www.riigiteataja.ee/akt/119072024001
Kovanič, Ľ., Blistan, P., Urban, R., Štroner, M., Pukanská, K., Bartoš, K., & Palková, J. (2023). Review of photogrammetric and LiDAR applications of UAV. Applied Sciences, 13(11), 6732. https://www.mdpi.com/2076-3417/13/11/6732
L
Lassur, S., Viia, A., & Karo, E. (2026). Ida-Virumaa tööjõuvajadus aastani 2035. Rakendusuuring. Tallinn: SA Kutsekoda. https://uuringud.oska.kutsekoda.ee/uuringud/ida-viru
M
Maaleht (23.07.2026). „Nüüd julgeme seda f-tähega sõna öelda!“ Geoloogid suunduvad fosforiidi juurest kulda-hõbedat otsima. https://maaleht.delfi.ee/artikkel/120597826/nuud-julgeme-seda-f-tahega-sona-oelda-geoloogid-suunduvad-fosforiidi-juurest-kulda-hobedat-otsima
Maranda, A., Markowska, D., Kukfisz, B., & Jakubczak, W. (2025). A comprehensive review of the influence of sensitizers on the detonation properties of emulsion explosives. Applied Sciences, 15(5), 2417. https://doi.org/10.3390/app15052417
Michelson, A., Koppel, K., Melesk, K., Arrak, K., Laurimäe, M., Murasov, M., Paat-Ahi, G., & Piwek, A. (2020). Ida-Virumaa majanduse ja tööturu kohandamine põlevkivitööstuse vähenemisega. Poliitikauuringute Keskus Praxis. https://www.praxis.ee/uploads/2020/12/Lopparuanne_Polevkivitoostuse-kahanemise-mojud.pdf
Moffat, K., & Zhang, A. (2014). The paths to social licence to operate: An integrative model explaining community acceptance of mining. Resources Policy, 39, 61–70. https://doi.org/10.1016/j.resourpol.2013.11.003
Morrison, A. V. K., & Das, P. L. (2020). Unlocking data innovation for social license in natural resources: Discussion paper. International Finance Corporation. https://documents1.worldbank.org/curated/en/387551580985868721/pdf/Unlocking-Data-Innovation-for-Social-License-in-Natural-Resources-Discussion-Paper.pdf
N
Nguyen, V. T. H., Blok, C., Barbagli, T., Zheng, Z., Mondaca-Duarte, F., & Vandecasteele, B. (2026). The growth of growing media market by 2050: Demand and availability of raw materials. Frontiers in Horticulture, 5, Article 1800056. https://www.frontiersin.org/journals/horticulture/articles/10.3389/fhort.2026.1800056/full
P
Purga, J., Joosu, L., Polikarpus, M., Kivimäe, E., Mets, B., Vind, J., Pärn, J., Raidla, V., Latsepov, L., Gielen, R., & Grünvald, O. (2026). Fosforiidi ja kaasnevate ressursside uuring 2023–2026. Eesti Geoloogiateenistus. https://fond.egt.ee/fond/egf/47215
Pärna, O. (2025). Töö ja oskused 2035. Tallinn: SA Kutsekoda. https://uuringud.oska.kutsekoda.ee/assets/pdf/too-ja-oskused-2035.pdf
Q
Qiu, Y., Zhou, J., Khandelwal, M., Yang, H., Yang, P., & Li, C. (2022). Performance evaluation of hybrid WOA-XGBoost, GWO-XGBoost and BO-XGBoost models to predict blast-induced ground vibration. Engineering with Computers, 38, S4145–S4162. https://dl.acm.org/doi/10.1007/s00366-021-01393-9
R
Rail Baltic Estonia (12.07.2023). Rail Baltica ehitamist dikteerivad raudtee kiirus ja kandevõime. https://www.rbestonia.ee/rail-baltica-ehitamist-dikteerivad-raudtee-kiirus-ja-kandevoime/
Rohegeenius (2024). Suur lugu: TalTechi teadlaste leiutis tõstab märgatavalt Eesti kõige tähtsama maavara väärtust. 25.05.2024. https://rohe.geenius.ee/eksklusiiv/suur-lugu-taltechi-teadlaste-leiutis-tostab-margatavalt-eesti-koige-tahtsama-maavara-vaartust/
R-S OSA Service (2025). Narva demotehase leping on sõlmitud. 08.07.2025. https://osaservice.ee/et/uncategorized/narva-demotehase-leping-on-solmitud/
S
Sapata, A., Spurina, E., Alzard, M. H., Slosbergs, P., El-Hassan, H., & Sinka, M. (2026). Low-CO₂ concrete from oil shale ash and construction demolition waste for 3D printing. Journal of Composites Science, 10(2), 62. https://doi.org/10.3390/jcs10020062
Skepast&Puhkim OÜ. (2017). Rail Balticu ehitamiseks vajalike ehitusmaavarade varustuskindluse uuring: Uuringu kokkuvõte. Tehnilise Järelevalve Amet. https://ttja.ee/sites/default/files/documents/2021-02/2017_0043_rb_ehitusmaavarade_uuringu_kokkuvote.pdf
Statistikaamet (2026). 1 360 745 inimest: rahvaarv langes teist aastat järjest. 21.04.2026. https://stat.ee/et/uudised/1-360-745-inimest-rahvaarv-langes-teist-aastat-jarjest
Sui, Y., Zhou, Z., Zhao, R., Yang, Z., & Zou, Y. (2025). Open-pit bench blasting fragmentation prediction based on stacking integrated strategy. Applied Sciences, 15(3), 1254. https://doi.org/10.3390/app15031254
T
Tallinna Tehnikaülikool (2025). Pakri poolsaarele rajatava vesisalvest alumiste reservuaaride ehitamise käigus välja kaevandatavate gneisside teedeehituses kasutamise tehnilise teostatavuse ning majandusliku ja sotsiaalmajandusliku mõju hindamine. Lõpparuanne. https://haldus.taltech.ee/sites/default/files/2025-03/Pakri%20gneissiuuringu%20l%C3%B5pparuanne_2025.pdf
Tao, M., Xiao, Z., Liu, Y., Huang, L., Xiang, G., & Xu, Y. (2025). A fast recognition method for dynamic blasting fragmentation based on YOLOv8 and binocular vision. Applied Sciences, 15(12), 6411. https://doi.org/10.3390/app15126411
Tilk, R., & Kruusmaa, E.-K. (2026). Tulevikuvaade tööjõu- ja oskuste vajadusele: keemiatööstus. Uuringu terviktekst. Tallinn: SA Kutsekoda. https://uuringud.oska.kutsekoda.ee/uuringud/keemia
Tost, M., & Ammerer, G. (2022). Sustainable supply of aggregates in Europe (Final report 12/2022). Montanuniversität Leoben, Chair of Mining Engineering and Mineral Economics. Commissioned by Aggregates Europe – UEPG. https://www.aggregates-europe.eu/wp-content/uploads/2023/03/20221205_Leoben2_Final_version.pdf
Transpordiamet (2026). Riigiteede teehoiukava 2026–2029. https://www.transpordiamet.ee/teehoiukava
Tööstusuudised (13.06.2024). Turbaliit: riik teeb meile ülekohut! 13.06.2024. https://www.toostusuudised.ee/uudised/2024/06/13/turbaliit-riik-teeb-meile-ulekohut
Tööstusuudised (31.03.2026). Enefit Industry koondab põlevkivi kaevandamise Estonia kaevandusse, Narva karjäär suletakse. https://www.toostusuudised.ee/uudised/2026/03/31/enefit-industry-koondab-polevkivi-kaevandamise-estonia-kaevandusse-narva-karjaar-suletakse
V
Vabariigi Valitsus (2025). Maavara kaevandamisõiguse ja vee erikasutusõiguse tasumäärade kehtivuse pikendamine: määruse eelnõu seletuskiri. Eelnõude infosüsteem. https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/3089bab9-4b2d-4f44-9c64-58ebd8a7c9e9#razhuqQL
W
WEF (2025). The future of jobs report 2025. World Economic Forum. https://www.weforum.org/publications/the-future-of-jobs-report-2025/
Y
Yiğit, A. Y., & Şenol, H. İ. (2025). Surface change and stability analysis in open-pit mines using UAV-based photogrammetry. Drones, 9(7), 472. https://www.mdpi.com/2504-446X/9/7/472
Lisa 1. Metoodika ja uuringu protsess
OSKA tööjõu- ja oskuste vajaduse valdkonnauuringute põhieesmärk on analüüsida ja prognoosida, kuidas muutub lähema kümne aasta jooksul valdkonna põhikutsealade hõive, tööjõuvajadus ja vajatavad oskused ning kas praegune valdkonna koolituspakkumine taseme- ja täiendusõppe vallas on valdkonna tööjõu- ja oskuste vajadusega kooskõlas. Uuringu tulemusena pakutakse nii koolitus- kui ka tööturu osalistele võimalikke lahendusi, et muutuvatele vajadustele paremini vastata145.
OSKA valdkonnauuringute jaoks on töötatud välja ühtne metoodika, milles on määratud põhialused ja kirjeldatud tulemuste saavutamise viise. Lähtudes valdkondade eripäradest ja konkreetses uuringus püstitatud eesmärkidest võivad uuringulahendused detailides siiski erineda. Siinses uuringus kasutati uurimisülesande lahendamiseks kvantitatiivseid ja kvalitatiivseid andmeallikaid ja analüüsimeetodeid. Andmeallikad olid muu hulgas valdkondlik statistika, varasemad uuringud, strateegilised dokumendid ja arengukavad, üleilmsed tulevikutrendide käsitlused ning muud asjakohased dokumendid. Uuringu tegemisel toetas uurimismeeskonda valdkonna ekspertidest moodustatud eksperdikogu (VEK), et kogutud teavet ja uurimismeeskonna analüütilist tulemit tõlgendada ja valideerida. Metoodikaga saab lähemalt tutvuda aadressil https://oska.kutsekoda.ee/oskast/oska-metoodika/.
Valdkonna vajadus uue tööjõu järele hõlmab OSKA prognoosis kahte tegurit: asendusvajadust ning kasvu-/kahanemisvajadust.
- Asendusvajadus hõlmab tööjõudu, mida vajatakse vanuse tõttu tööturult lahkuvate töötajate asendamiseks. Asendusvajaduse hindamisel kasutati OSKA andmemudeli asendusvajadust puudutavaid arvutusi, mis lähtuvad valdkonnas töötajate vanusestruktuurist ja hõivatute tegelikust pensionile jäämise vanusest.
- Kasvu- või kahanemisvajadus lähtub põhikutsealal hõivatute koguarvu prognoositavast suurenemisest või vähenemisest ning modifitseerib asendusvajadusest tulenevat uue tööjõu vajadust (st kui kutseala kasvab, on vaja igal aastal rohkem uut tööjõudu, kui pensionile siirdub, ning vastupidi). Kutsealade tööhõive muutuste ning sellest tuleneva kasvu- või kahanemisvajaduse prognoosimisel lähtuti valdkonna senisest ja prognoositud arengust, tööhõivet mõjutavatest trendidest ning statistikast, mida täpsustati ja täiendati eksperdiintervjuudes ja -aruteludel.
Uue võimaliku tööjõu pakkumise hindamisel prognoosiperioodil tugineti tasemeõppe ja täienduskoolituse analüüsile. Koolituspakkumine tasemeõppest on arvutatud lähiaastatel põhikutsealadega seotud õppekavade eeldatava lõpetajate arvu põhjal, mille aluseks võeti kolme viimase õppeaasta lõpetajate keskmine arv. Seejuures arvestati kuue viimase aasta sisseastujate arvust ja selle muutusest tuleneva lõpetajate arvu muutusega. Trendi pikendamiseks kümnele aastale korrutati lähiaastate lõpetajate prognoos kümnega. Kutsehariduse reformi muudatuste tõttu vähenes teatud erialadel kutseõppes märkimisväärselt vastuvõetute arv. Koolituspakkumise arvutamisel on arvesse võetud olemasolevat teadmist (st ei ole teada, kas õppijate arv peaks mõnel õppekaval edaspidi oluliselt muutuma) ning asjaolu, et tõenäoliselt on lõpetajate arv lähiaastatel varasematest õppeaastatest väiksem. Päris uute õppekavade puhul on arvestatud, et esimesed lõpetajad tulevad mõne aasta pärast.
Võimalik uus tööjõud on vaid teatud osa lõpetajatest, mistõttu on arvestatud lõpetajate rakendumist põhikutsealadel senise lõpetajate valdkonda rakendumise koefitsiendi põhjal146. Selleks, et vältida edasiõppimisest tulenevat topeltarvestust, hõlmati koolituspakkumise arvutustesse doktoriõpet minimaalselt ja vähendati kõrghariduse esimesel astmel koolituspakkumist edasiõppijate võrra. Lisaks on lõpetajate arvu korrigeeritud tööjõus osalemise määraga147, sest tööealine rahvastik ei ole tööhõives kunagi täielikult. Tasemeõppes õpib ka täiskasvanuid – koolituspakkumises on arvestatud kõigi lõpetajatega, mitte ainult noortega. Arvestada tuleb, et koolituspakkumise prognoos ei kattu õppekavale või erialale esitatava koolitustellimusega (st mitu õppijat aastas vastu võetakse), sest koolitustellimuse puhul peab arvestama võimalike katkestajate ja selle osaga õppijatest, kes asuvad tõenäoliselt teistele ametialadele.
Uuringu eri etappides kogutud järelduste põhjal sõnastati ettepanekud vajalike muutuste esilekutsumiseks, et täita valdkonna tööjõuvajadus, ning koolitusvajadus valdkonna taseme- ja täiendusõppe järele 2035. aastani. Valdkonna tööhõivet ja oskusi puudutavate kitsaskohtade lahendamiseks tehtud ettepanekutele on lisatud sihtrühmad, kelle pädevusse ettepanekute elluviimine kuulub. Tähelepanekuna esitatakse arutelude käigus üles kerkinud võimalikud lahendused kitsaskohtade leevendamiseks või muud kitsaskohaga seotud asjaolud, mille kohta konkreetseid tegevusettepanekuid ei sõnastatud ja mida hiljem ka ei seirata. Seire tulemusi hinnatakse koos ekspertidega ning vajaduse korral vaadatakse eksperte kaasates üle tööjõu- ja oskuste vajaduse põhisuunad juhul, kui aja jooksul ilmneb olulisi tegureid ja mõjutajaid, mida uuringu kestel ei olnud võimalik ette näha.
Siinse uuringu peamised andmeallikad olid eksperdiintervjuud, tööturu- ja haridusstatistika, varasemad uuringud ja arengukavad, üleilmsed tulevikutrendide käsitlused ning muud asjakohased dokumendid.
Uuringumeeskonda toetas eksperdihinnangutega haridus- ja töömaailma esindajatest koosnev valdkonna eksperdikogu (VEK, vt lisa 3). VEK-is valideeriti samm-sammult ka uuringu vahetulemusi. Protsess oli kahesuunaline: ühelt poolt vaatasid eksperdid üle ja kooskõlastasid uuringu vahetulemused, teiselt poolt käsitleti VEK-i arutelude tulemusi osana kogutavast empiirilisest materjalist. VEK-i arutelude käigus antud eksperdihinnangud kajastuvad uuringutulemustes.
Uuringu ajakava
-
Jaan – veebr 2026
- Dokumendiuuring – varasemate uuringute, dokumentide, trendikirjelduste jms materjali kogumine ja analüüs.
-
Veebr – märts 2026
- Poolstruktureeritud eksperdiintervjuud tulevikutrendide ning tööjõu- ja oskuste vajaduse teemal (vt lisa 4) valdkonna tööandjate ja erialaliitude esindajatega.
-
Mai 2026
- Poolstruktureeritud eksperdiintervjuud (nii grupi- kui ka individuaalintervjuud) valdkonnaga seonduvaid erialasid õpetavate koolide esindajatega. Uuringu sisendi kogumiseks intervjueeriti kokku 38 eksperti (vt lisa 3), kelle hulgas olid nii VEK-i liikmed, teised valdkonna eksperdid kui ka valdkonnaga seonduvaid erialasid õpetavate koolide esindajad. Neli intervjuud ehitusmaavarade kaevandamise ettevõtete esindajatega tehti OSKA ehitusmaterjalitööstuse uuringu raames 2024. aasta novembris ja detsembris. Intervjuude analüüsi tulemusi on kasutatud uuringu eri osade koostamisel.
-
Jaan – juuli 2026
- Statistiline andmeanalüüs.
-
Apr – juuni 2026
- Valdkonna eksperdikogu kohtus kahel korral:
- esimesel kohtumisel 29.04.2026 määratleti põhikutsealade hõive ja koostati prognoos aastani 2035, hinnati tulevikutrendide mõju tööjõu- ja oskuste vajadusele, täpsustati põhikutsealade oskuste vajadust ning valideeriti esmaselt tööjõuga seotud kitsaskohad;
- teisel kohtumisel 18.06.2026 arutati ja valideeriti põhikutsealade esialgset hõiveprognoosi (arutelu tulemusel korrigeeris uuringumeeskond põlevkivikaevandamise prognoosi senisest negatiivsemaks ning edastas muudatuse info VEK-i liikmetele saadetud koosoleku memos), tutvuti valdkonda sobivate õppekavade ja eri taseme lõpetajate ülevaatega, valideeriti tööjõunõudluse ja hariduspakkumise tasakaalu ning arutati valdkondlike tööjõu- ja oskuste vajaduse kitsaskohtadega seotud ettepanekuid.
-
Juuni– juuli 2026
- Uuringuaruande koostamine.
-
Aug 2026
- Uuringuaruandele andsid kirjalikku tagasisidet VEK-i liikmed ja retsensendid.
-
Sept 2026
- Uuringuaruandesse tehti parandusi-täiendusi.
-
30.09.2026
- Uuring kinnitati koordinatsioonikogus.
-
Okt – nov 2026
- Uuringuaruande keeletoimetus, üleslaadimine veebikeskkonda ning avaldamine.
Lisa 2. OSKA põhiterminid
OSKA uuringute põhiterminid
OSKA süsteemis kasutatavate terminite allikad:
- kehtivad õigusaktid (nt kutseseadus);
- rahvusvahelised kokkulepped (nt klassifikaatorid);
- oskuste rakkerühma eestvedamisel ekspertide ühistööna sõnastatud kokkulepped (sh Emakeele Seltsi keeletoimkond);
- OSKA nõunike kogus sõnastatud kokkulepped.
AK (ingl ISCO) – ametite klassifikaator. Siinses töös on kasutatud 2008. aasta klassifikaatori uuringuhetkel kehtivat versiooni.
Amet, ametikoht (ingl occupation/job) – tööülesannete kogum, mida isik täidab oma töökohal ja mille eest ta saab tasu. Ameti- ja kutsenimetused võivad kokku langeda (AK-s tähistab seda kaheksakohaline kood).
Ametiala (ingl occupation) – sarnaste ametite kogum.
Ametialagrupp – OSKA andmemudeli ühik, mis koondab ametialad 70 grupiks, kasutades ametite klassifikaatorit ja Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatorit.
Ametirühm (ingl group of occupations) – sarnaste ametialade kogum ametite klassifikaatoris (AK-s tähistab seda neljakohaline kood).
EHIS – Eesti hariduse infosüsteem.
EKR – Eesti kvalifikatsiooniraamistik.
EMTAK (ingl NACE) – Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator. Siinses töös kasutatakse klassifikaatori 2008. aasta versiooni.
Eriala (ingl speciality) – teaduse, tehnika, kunsti vms kitsam, suhteliselt kindlalt piiritletud ala; spetsiaalala. Eriala seostub eelkõige õppimise ja õppekavaga, vahel spetsialiseerumisalaga õppekavas. Eriala nimetusena kasutatakse tegevusala nimetust (mitte tegijanime nagu kutse puhul).
Erioskused (ingl field-specific skills) – konkreetse vaimse, materiaalse, sotsiaalse, tehnilise või korraldusliku ülesande lahendamiseks vajalikud oskused.
Hariduskvalifikatsioon (ingl educational qualification) – õppeasutuse antud diplom, tunnistus või kraad, millega tõendatakse (või mis kinnitab) õppekavaga kehtestatud õpiväljundite saavutamist. Hariduskvalifikatsioonid jagunevad üld-, kutse- ja kõrghariduskvalifikatsiooniks.
Haridus- ja koolitusvaldkondade liigitus (ingl ISCED-F) – Eesti versioon Euroopas kehtivast ühtsest kutse- ja erialade liigitusest. Siinses töös kasutatakse klassifikaatori kehtivat versiooni.
Haridusvõti (ingl occupation-education correspondence key) – OSKA andmemudeli osa, mis näitab seost ja seose tugevust omandatud hariduse ja töökoha vahel. Haridusvõti põhineb omandatud hariduse ja ametialade empiirilistel seostel, mida on kohandatud eksperditeadmise baasil.
(Tööga) hõivatu e töötaja (ingl employed person) – isik, kes töötas ja sai selle eest tasu palgatöötaja, ettevõtja või vabakutselisena või viibis ajutiselt töölt eemal. OSKA tööjõu- ja oskuste vajaduse uuringutes tuginetakse tööhõive määratlemisel üldjuhul Maksu- ja Tolliameti töötamise registri andmetele. Arvesse võetakse isiku põhitöökohta (st töökohta, kus isik töötas uuritaval aastal kõige pikemat aega).
Kompetents (ingl competency) – tegevuses väljenduv teadmiste, oskuste ja hoiakute kogum, mis on eelduseks teatava tööosa täitmisel.
Kompetentsistandard (ingl competency standard) – kutsestandard, mis sisaldab ühte kompetentsi.
Kompetentsus (ingl competence) – edukaks kutsetegevuseks vajalike kompetentside kogum (asjatundlikkus).
Koolituspakkumine (ingl new labour supply from education system) – prognoositud tasemeõppe lõpetajate arv järgmise kümne aasta jooksul.
Kutseala (ingl profession) – samalaadset kompetentsust eeldav tegevusvaldkond kutsesüsteemis või sarnastel tegevustel põhinev eri tasemel kompetentse eeldavate kutsete kogum. (Näide 1: kutseala – toitlustus- ja majutusteenindus; kutsed – abikokk, kokk, meisterkokk. Näide 2: kutseala – müürsepatöö; kutsed – müürsepp, tase 3, müürsepp, tase 4.)
Kutsekvalifikatsioon (ingl occupational qualification) – kvalifikatsioon, mis saadakse kutseeksami sooritamisel ja mille tase on määratud asjakohases kutsestandardis.
Kutsestandard (ingl occupational standard) – dokument, milles kirjeldatakse kutsetegevust ning kutsealaseid kompetentsusnõudeid.
Kutseõppeasutus ehk kutsekool (ingl vocational educational institution) – kool, kus on võimalik omandada kutseharidus.
Kvalifikatsioon (ingl qualification) – hindamise ametliku tulemusena tunnustatud kompetentsus. Kvalifikatsioonid jagunevad hariduslikeks (ingl educational qualifications) ja kutsekvalifikatsioonideks (ingl occupational qualifications).
Kõrgkool (ingl institution of higher education) – õppeasutus, kus on võimalik omandada kõrgharidus (ülikool, rakenduskõrgkool).
Mikrokvalifikatsiooniõpe (ingl micro-credential studies) – 5–30 ainepunkti mahus (1 AP = 26 tundi) täienduskoolitus, mille käigus omandatakse ja tõendatakse tööturu või ühiskonna vajadustest lähtuvad teadmised ja oskused. Mikrokvalifikatsiooniõpet võivad korraldada kõrg- ja kutsekoolid ning tegevusloa alusel ka muud täienduskoolitusasutused. Kõrgkoolid võivad nimetada mikrokvalifikatsiooni mikrokraadiks, kui kõrgharidustaseme õppeained moodustavad mikrokraadi õppekava mahust vähemalt poole. Mikrokvalifikatsioone on võimalik koguda ja kombineerida, et formaalõppes tõendada kvalifikatsiooni omandamist või kutsetunnistuse saamist.
OSKA (ingl system for monitoring and anticipating labour market training needs) – Eesti tööjõu- ja oskuste vajaduse seire- ja prognoosisüsteem.
OSKA andmemudel (ingl OSKA forecast model) – OSKA tööjõuprognooside koostamiseks loodud andmestik, mis ühendab tööturu-, haridus- ja rahvastikuandmeid eri registrite ja OSKA valdkonnauuringute põhjal.
OSKA koordinatsioonikogu (ingl OSKA Coordination Council) – OSKA juhtorgan, mille põhiülesanne on tööturu koolitustellimuse formeerimise juhtimine ja tasakaalu leidmine kutsetegevuse valdkondade vajaduste vahel. Koordinatsioonikogu moodustab vastutav minister seaduse alusel.
OSKA valdkond (ingl sector for labour market training needs monitoring and forecasting) – sarnaste majandustegevus- või kutsealade kogum, mille ulatuses koostatakse valdkonna tööturu koolitusvajadus ja tegutseb eksperdikogu.
Oskus (ingl skill) – võime sihipärast tegevust planeerida ja ellu viia.
Oskuste vajadus (ingl skills anticipation) – teave valdkonnas edukaks hakkamasaamiseks vajalikest olulistest kompetentsidest ning nende puudujääkidest töötajatel, kahaneva ja kasvava vajadusega kompetentsidest, tulevikuoskustest ning kompetentsiprofiilide kirjeldamise vajadusest (ka kutsestandardite olemasolust).
(Valdkonna) põhikutseala (PKA) (ingl main professions of a sector) – valdkonna toimimiseks määrava tähtsusega valdkonnaspetsiifilisi kompetentse eeldav ametialade rühm. Näiteks keemiainseneride põhikutseala, kuhu kuuluvad sellised ametialad nagu keemik, keemiainsener, biotehnoloog, mikrobioloog, kvaliteedijuht, biolabori kvaliteedispetsialist.
Riiklik ühtne hariduse liigitus (RÜHL, ingl ISCED) – Eesti versioon Euroopas kehtivast ühtsest haridustasemete ja -tüüpide liigitusest. Siinses töös kasutatakse klassifikaatori kehtivat versiooni.
Turutõrge ehk varjatud takistus tööjõu järelkasvu tagamisel (ingl market failure in the context of OSKA) – olukord, kus hoolimata sellest, et koolituskohad on olemas ja koolitustegevus vastab näiliselt koolitusvajadusele, on valdkonnas tööjõu- ja/või vajalike kompetentside puudus.
Tööelu üldoskused (ingl transversal skills) – töömaailma erioskuste kasutamiseks vajalikud eeldusoskused, mis on ülekantavad kõikidele töömaailma valdkondadele.
Tööjõud (ingl labour force) – tööga hõivatud ja töötud. Töötuks loetakse isik, kes ei tööta, otsib aktiivselt tööd ning on valmis töö leidmisel tööle asuma.
Tööjõuvajaduse prognoos (ingl labour demand forecast) – võimalikke tööturu arengusuundi arvestav ja töötajate vajadust kirjeldav arvuline hinnang selle kohta, kui palju võiks olla vaja uusi töötajaid OSKA valdkondades, ametirühmades ning haridustasemetel.
Tööturu koolitusvajadus (ingl labour market training needs and the number of commissioned study places) – tööjõuvajaduse prognoosist ja oskuste vajadusest lähtuv OSKA valdkondade põhine ettepanekute ja soovituste kogum koolituskohtade planeerimiseks ja õppe sisu arendamiseks haridusliikide ja -tasemete ning õppevaldkondade kaupa.
Valdkonna eksperdikogu (VEK) (ingl sectoral expert panel) – ekspertidest moodustatud koostöökogu, mille ülesanne on OSKA valdkonnas tööturu koolitusvajaduse väljaselgitamine ja täitmise seire. Valdkonna eksperdikogu võib oma töö paremaks korraldamiseks (nt alavaldkonna koolitusvajaduse väljaselgitamiseks) moodustada töörühmi, kaasates sinna ka liikmeid eksperdikogust väljastpoolt.
Õppekavarühm (ÕKR, ingl detailed field of education) – haridus- ja koolitusvaldkondade liigituse (ISCED-F) kõige detailsem tase.
Lisa 3. Intervjueeritud eksperdid ja VEK-i liikmed
Tööandjad ja erialaliidud
- Annika Päsik* - Eesti Turbaliit
- Rein Voog - Eesti Mäetööstuse Ettevõtete Liit
- Erik Väli - Eesti Mäeselts, Tallinna Tehnikaülikool
- Vesta Kõpp - Eesti Mäeselts, Enefit Industry OÜ
- Jüri Tiidermann - ASB Greenworld Eesti, Eesti Turbaliit
- Urmas Reintam - Tootsi Turvas AS
- Marika Tamm - Tootsi Turvas AS
- Rainer Rebane - Biolan Baltic OÜ
- Mihkel Karulaas - AS Elva E.P.T.
- Janek Ojamäe - HansaPeat OÜ
- Stanislav Ignatovets - Enefit Industry OÜ
- Sofja Kurganova - Viru Keemia Grupp AS
- Kaidi Sulp - Kiviõli Keemiatööstuse OÜ
- Teele Tuuna-Lootus - Spark & Stone Concept OÜ
- Jüri Järvet - BalRock OÜ
- Mikk Baškirtsev - BalRock OÜ
- Erki Vaguri - Inseneribüroo Steiger OÜ
- Veljo Haube - OÜ Väo Paas, Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit
- Kaire Lukkanen-Jaas - Eesti Killustik OÜ
- Mihkel Must - Eesti Killustik OÜ
- Meelis Einstein - Heidelberg Materials Kunda AS
- Vladimir Libman - Limestone Factories of Estonia OÜ
- Yulia Vakulenko - Limestone Factories of Estonia OÜ
Avaliku sektori esindajad
- Harry Kuivkaev - Kliimaministeerium
- Reeli Sildnik - Kliimaministeerium
- Kaur Kõue - Kliimaministeerium
- Tiit Kaasik - Eesti Geoloogiateenistus
- Arno Paikles - Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet
- Anneki Teelahk - Töötukassa Virumaa osakond
Koolide esindajad
- Leeli Amon - Tallinna Tehnikaülikool
- Erik Väli - Tallinna Tehnikaülikool
- Tõnu Tomberg - Tallinna Tehnikaülikool
- Ottar Tamm - Eesti Maaülikool
- Kristjan Leesmäe - Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus
- Madis Somelar - Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus
- Reelika Hints - Raplamaa Rakenduslik Kolledž
- Raul Rokk - Raplamaa Rakenduslik Kolledž
- Ivar Kohjus - Järvamaa Rakenduslik Kolledž
- Irina Linde - Kersti Võlu Koolituskeskus
* Lühem telefoniintervjuu
Tööandjad ja erialaliidud
- Annika Päsik - Eesti Turbaliit
- Kersti Rannamäe - Eesti Turbaliit
- Rein Voog - Eesti Mäetööstuse Ettevõtete Liit
- Erik Väli - Eesti Mäeselts, Tallinna Tehnikaülikool
- Vesta Kõpp - Eesti Mäeselts, Enefit Industry OÜ
- Mihkel Karulaas - AS Elva E.P.T.
- Janek Ojamäe - HansaPeat OÜ
- Kaidi Sulp - Kiviõli Keemiatööstuse OÜ
- Rainer Rebane - Biolan Baltic OÜ
- Veljo Haube - OÜ Väo Paas, Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit
- Jüri Tiidermann* - ASB Greenworld Eesti, Eesti Turbaliit
- Urmas Reintam* - Tootsi Turvas AS
- Marika Tamm* - Tootsi Turvas AS
- Kaire Lukkanen-Jaas* - Eesti Killustik OÜ
- Mihkel Must* - Eesti Killustik OÜ
- Sofja Kurganova* - Viru Keemia Grupp AS
- Teele Tuuna-Lootus* - Spark & Stone Concept OÜ
- Jüri Järvet* - BalRock OÜ
- Mikk Baškirtsev* - BalRock OÜ
Avaliku sektori esindajad
- Tiina Laidvee - Haridus- ja Teadusministeerium
- Aulika Riisenberg - Haridus- ja Teadusministeerium
- Harry Kuivkaev - Kliimaministeerium
- Reeli Sildnik - Kliimaministeerium
- Kaur Kõue - Kliimaministeerium
Koolide esindajad
- Erik Väli - Tallinna Tehnikaülikool
- Leeli Amon - Tallinna Tehnikaülikool
- Irina Linde - Kersti Võlu Koolituskeskus
- Ivar Kohjus - Järvamaa Rakenduslik Kolledž
- Ottar Tamm* - Eesti Maaülikool
- Kristjan Leesmäe* - Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus
- Madis Somelar* - Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus
- Reelika Hints* - Raplamaa Rakenduslik Kolledž
- Raul Rokk* - Raplamaa Rakenduslik Kolledž
* Ekspert oli VEK-i töösse kaasatud kirjaliku infovahetuse kaudu.
Lisa 4. Intervjuu kavad
-
Kuidas te kirjeldaksite valdkonna praegust olukorda?
- Mis on olnud viimaste aastate olulisemad muutused valdkonnas?
- Mis on valdkonna ettevõtete suurimad probleemid (töötajad, seadustik, tehnoloogia jne)?
-
Millised ühiskonnamuutused mõjutavad enim valdkonna arengut lähemal kümnel aastal?
- Milline mõju on karmistuvatel keskkonnanõuetel valdkonna arengule?
- Milliseid tehnoloogiamuutusi on valdkonnas oodata?
- Millised on automatiseerimise ja digitaliseerimise võimalused valdkonnas? Mida on juba tehtud ja mida plaanitakse lähiajal teha?
- Mis ühiskonnamuutused veel oluliselt valdkonda mõjutavad ja kuidas (nt rahvastiku muutused)?
- Milliseid muutusi põhjustas valdkonnas Venemaa-Ukraina sõda?
-
Mis on teie hinnangul tähtsamad EL-i regulatsioonid, mis hakkavad lähiaastatel kehtima ja mõjutavad valdkonna arengut? Millised on need mõjud?
-
Milliseid muutusi valdkonna arengule võivad kaasa tuua kavandatavad riiklikud ja rahvusvahelised õigusaktid?
-
Kuidas kirjeldaksite tööturu olukorda valdkonnas?
- Milline on tööjõu kättesaadavus? Kas sobiva haridusega inimesi on saadaval?
- Millistel põhikutsealadel on tööjõuvajadus eriti kriitiline?
- Kuivõrd õpetate kohapeal inimesi välja? Mis ametialadel? Miks?
-
Milline on trendide mõju valdkonna tööjõuvajadusele lähema kümne aasta jooksul?
- Mis muutub? Millised on kahaneva, millised kasvava vajadusega ametialad? Miks? Mis on peamised mõjurid?
- Kui suur on prognoositav tööjõuvajadus valdkonna põhikutsealadel kümne aasta jooksul kokku?
-
Kas midagi muutub või peab muutuma ka oskustes? Milliste oskustega töötajaid vajatakse kümne aasta pärast?
- Millised ootused tulevastele tööoskustele kaasnevad?
- Millised on oskused, mis on põhikutsealal tegutsemiseks eriti olulised praegu ja 10 aasta perspektiivis? Millised neist on praegusel töötajaskonnal ebapiisavad?
- Mida peaks õppes muutma, millele rõhku panema?
-
Kas olete kursis valdkonnas õpetatavate erialadega – kuidas hindate nende koolituspakkumist tööturul ja sobivust valdkonda?
- Kas sobivad õppekavad on olemas? Mis on probleemid?
- Kas ja millist koostööd olete koolidega teinud? Millist koostööd on plaanis teha?
Lisateemad. Kas soovite mingit teemat veel täiendada (nt mida seni ei ole käsitletud, kuid mida tuleb puudutada)?
Trendid ja arengusuundumused
- Millised on peamised valdkondliku hariduse pakkumist mõjutavad trendid?
- Millised on õppekava arendamise tulevikuplaanid?
- Kas on plaanis avada uusi valdkonnaõppega seotud õppekavasid või spetsialiseerumisi?
- Millist rolli täidab kool täiendusõppe pakkujana?
- Millised on peamised murekohad valdkondlike spetsialistide ettevalmistamisel?
- Laiem taustsüsteem. Mis on olulisemad poliitilised otsused, mis võivad lähitulevikus mõjutada koolituspakkumist? Millised on muud ühiskondlikud suundumused ja nendega kaasnev mõju koolituspakkumisele?
Valdkonna õppekavad
- Milline on olnud konkurss viimastel aastatel valdkonna õppekavadel?
- Millised on õppekava spetsialiseerumised?
- Milline on olnud lõpetajate rakendumine eri ametialadel?
Õppijad
- Kes on tüüpiline õppija?
- Mis on peamised ametialad, kuhu tööle asutakse?
- Kas on olemas vilistlasuuringuid lõpetajate kohta?
- Millised on katkestamise põhjused?
Oskused
- Mis on õppekavades arendatavate kompetentside valikul määravad kriteeriumid? Kuidas seostatakse õppekavasid üliõpilaste tulevaste karjäärivõimalustega?
- Millele lähitulevikus eriti tähelepanu pööratakse?
Õppejõud ja õppevahendid
- Kas õppe läbiviimiseks on piisavalt õppejõude?
- Kas õppe korraldamiseks on vajalikud vahendid, väljaõppebaas jms olemas?
Koostöö tööandjatega
- Missugusel määral toimub koostöö tööandjatega? Mis tüüpi asutused need on?
- õppekavaarendus, õppejõududena kaasamine, praktiline õpe, erialapraktika
Lisa 5. Valdkonnaga seotud kutsestandardid
Kaevandamise valdkonnas on kutsestandarditega kirjeldatud nii tööde juhtimiseks ja insenertehniliseks kavandamiseks kui ka praktiliste kaevandamis-, puurimis- ja lõhketööde tegemiseks vajalikud kompetentsid. Kaevandamise valdkondlikud kutsestandardid148 on mäetööline, tase 4 ja 5; mäetehnik, tase 5; mäeinsener, tase 6; diplomeeritud mäeinsener, tase 7, ning volitatud mäeinsener, tase 8. Kaevandamisega on tihedalt seotud ka puurimis- ja lõhkamistööde kutseala kutsestandardid149: lõhkaja, tase 3; lõhkemeister, tase 5; puurija, tase 3, ja puurmeister, tase 5. Nende kutsete rakendusala on kaevandamisest laiem ning hõlmab ka teistes tegevusvaldkondades tehtavaid puurimis- ja lõhkamistöid. Kutsestandarditega seonduvat tegevust juhib valdkonna kutsealadel Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu150. Kutsenõukogu juhtimisel toimub regulaarne kutsestandardite ülevaatamine ja uuendamine.
Osa kutseid on seotud õigusaktidest tulenevate nõuete või vastutava spetsialisti pädevuse tõendamisega. Osa kutsete puhul on kutsetunnistus eeskätt töötaja oskuste ja töökogemuse tõendamise vahend ning nende vajalikkus sõltub tööandja ootustest ja ettevõtte töökorraldusest.
Maapõueseaduse151 § 74 kohaselt koostab kaevandamisprojekti, korraldab ja juhib kaevandamist ning teeb markšeiderimõõdistusi kompetentne vastutav spetsialist. Vastutava spetsialisti kompetentsuse tõendamisel on oluline roll asjakohasel kutsel. Seadus eeldab, et vastutava spetsialisti kompetentsus on tõendatud ulatuses, mille kohta isikul on kutseseadusele vastav kutse.
Mäeinseneride kutsete puhul sõltub tegutsemisõigus kutsetasemest ja spetsialiseerumisest. Mäeinseneri, diplomeeritud mäeinseneri ja volitatud mäeinseneri kutse võimaldab tõendada pädevust maavarade pealmaa- või allmaakaevandamise, markšeiderimõõdistuse või projekteerimise vastutava spetsialistina oma spetsialiseerumise ulatuses. Mäetehniku kutse annab samuti võimaluse töötada kaevandamise vastutava spetsialistina, kuid kitsamas ulatuses, näiteks liiva-, kruusa- ja savikarjääris, paemurrus, turbatootmisalal ning muda, järvelubja ja muude sarnaste setete kaevandamisel.
Lõhkaja ja lõhkemeistri tegevus on õiguslikult reguleeritud ning lõhketööde tegemiseks on nõutav kutsetunnistuse olemasolu. Lõhkematerjaliseaduse152 kohaselt annab lõhkaja kutsetunnistus õiguse teha lõhketöid lõhkemeistri järelevalve all ja juhendamisel, lõhkemeistri kutsetunnistus aga õiguse teha lõhketöid iseseisvalt. Kutsetunnistuse nõue on seotud lõhketööde kõrgendatud ohuriskiga ning vajadusega tagada lõhkematerjalide nõuetekohane ja ohutu käitlemine.
Mäetöölise kutse tõendab töötaja valmisolekut teha allmaa- või karjääritöid, kasutada mäemasinaid ja seadmeid ning teha ettevalmistus-, laadimis-, transpordi-, toestus-, hooldus- ja muid mäetöödega seotud töid. Kuigi mäetöölise kutse omamine ei ole töötamise seadusest tulenev eeltingimus, väärtustavad tööandjad kutsetunnistust kui töötaja erialaste oskuste, töökogemuse ja ohutusalase ettevalmistuse tõendit. Ettevõtetes on see traditsiooniliselt olnud töötaja kvalifikatsiooni hindamise vahendina tähtsal kohal ning seda on kasutatud ka ettevõttesisese pädevusastme määratlemisel ja töökorralduse kujundamisel. Tööandjate hinnangul on seetõttu vaja säilitada mäetöölise kutse taotlemise võimalus ka töömaailma kutse taotlejatele, kes on vajalikud oskused omandanud töökogemuse, töökohal õppimise või täienduskoolituse kaudu.
Puurija ja puurmeistri kutse ei ole puurimistööde tegemiseks kohustuslik. Kutsetunnistus võimaldab siiski tõendada töötaja erialast pädevust valdkondades, kus puurimisoskusi vajatakse, näiteks maavarade geoloogilistel uuringutel ja kaevandamisel, ehitusgeoloogilistel, geotehnilistel ja hüdrogeoloogilistel uuringutel ning puurkaevude ja puuraukude rajamisel.153 Ehkki puurimisalane tööjõuvajadus ei ole arvuliselt suur, on tegemist spetsiifiliste ja mitme tegevusala toimimiseks vajalike kompetentsidega. Puurija ja puurmeistri kutsed aitavad muuta erialaste oskuste vajaduse selgemini nähtavaks, toetada töötajate pädevuse hindamist ning kujundada sisukamat koolituspakkumist, mis on paremini kooskõlas tööturu vajadustega.
Kaevandamise valdkonnaga seotud kutseeksameid korraldavad ja kutsetunnistusi väljastavad mitu organisatsiooni. Mäetöölise 4. ja 5. taseme kutse andja on Ida-Virumaa KHK154, mäetehniku ja mäeinseneride kutsete andja Eesti Mäeselts155 ning lõhkaja ja lõhkemeistri kutse andja on Eesti Mäetööstuse Ettevõtete Liit156. Puurija ja puurmeistri kutset andis kuni 2021. aastani Eesti Geoloogia Selts, kuid 2026. aasta seisuga kummalgi kutsel kutse andja puudub.
Tabelis L5 on toodud valdkonnaga seotud kehtivate kutsetunnistuste arv 2026. aasta juuli lõpu seisuga.
Tabel L5. Kaevandamise valdkonnaga seotud kutsetunnistuste arv
* Ühel isikul võib olla mitu kehtivat kutsetunnistust, sealhulgas eri tasemetel või spetsialiseerumistel, mistõttu kutsetunnistuste arv võib olla kutsega isikute arvust suurem. Markšeideri read kajastavad vastava spetsialiseerumisega kutsetunnistusi.Lisa 6. Õppeaastal 2025/2026 (uute või muudetud nimetusega õppekavade puhul 2026/2027) avatud vastuvõtuga õppekavade loetelu haridustasemeti
Tabel L6-1. Valdkonnaga täielikult või osaliselt seotud kutsehariduse erineva taseme õppekavad
* Alates 2026/2027 õppeaastast Hiiumaa gümnaasium ja rakenduslik kolledž ** Alates 2026/2027 õppeaastast Tallinna Tehnoloogiakolledži õppekoht *** Alates 2026/2027 õppeaastast Pärnu HariduskeskusTabel L6-2. Valdkonnaga täielikult või osaliselt seotud rakenduskõrgharidusõppe õppekavad
Tabel L6-3. Valdkonnaga täielikult või osaliselt seotud kõrghariduse bakalaureusetaseme õppekavad
Tabel L6-4. Valdkonnaga täielikult või osaliselt seotud kõrghariduse magistritaseme õppekavad
Tabel L6-5. Valdkonnaga täielikult või osaliselt seotud kõrghariduse doktorikraadi õppekavad
Uuringust
Retsensendid:
Allar Peek, ERA Valduse AS, Eesti Turbaliit; Aulika Riisenberg, Haridus- ja Teadusministeerium; Erik Väli, TalTech, Eesti Mäeselts; Kersti Rannamäe, Eesti Turbaliit; Sofja Kurganova, AS VKG; Stanislav Ignatovets, Enefit Industry OÜ; Teele Tuuna-Lootus, Spark & Stone Concept; Tiina Laidvee, Haridus- ja Teadusministeerium; Veljo Haube, OÜ Väo Paas, Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit; Vesta Kõpp, Enefit Industry OÜ, Eesti Mäeselts.
Akadeemiline toimetaja:
Olav Aarna, SA Kutsekoda
Keeletoimetaja:
Egle Heinsar, OÜ Keeletunne
Esilehe foto:
ERA Valduse AS, Eesti Turbaliit
Väljaandja:
SA Kutsekoda
Autoriõigus:
SA Kutsekoda, 2026
Täname uuringu valmimisele kaasaaitamise eest intervjueerituid, eksperdikogus ja juhtrühmades osalejaid, retsensente jt uuringule kaasa aitajaid. Täname valdkonna eksperdikogude liikmeid!
Väljaandes sisalduva teabe kasutamisel palume viidata allikale:
Tilk, R., & Kruusmaa, E.-K. (2026). Tulevikuvaade tööjõu- ja oskuste vajadusele: kaevandamine. Uuringu terviktekst. Tallinn: SA Kutsekoda.
Rakendusuuring on valminud „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027“ poliitikaeesmärgi „Sotsiaalsem Eesti“ erieesmärgi (g) „edendada elukestvat õpet, eelkõige kõigile kättesaadavaid paindlikke oskuste täiendamise ja ümberõppe võimalusi, võttes arvesse ettevõtlus- ja digioskusi, paremini prognoosida muutusi ja uusi vajalikke oskusi tööturu vajaduste põhjal, hõlbustada karjäärialaseid üleminekuid ning soodustada ametialast liikuvust“ saavutamiseks. Sellega panustatakse pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ strateegilistesse sihtidesse „Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed“ ja „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“.
Märkused
Footnotes
-
Siinses uuringuaruandes käsitatakse mõisteid „kaevandamise valdkond“ ja „mäetööstus“ samatähenduslikena. ↩
-
Siinses uuringuaruandes käsitatakse mõisteid „ehitusmaavarade kaevandamine“ ja „ehitusmaterjalide kaevandamine“ samatähenduslikena. ↩
-
OSKA põhikutseala on sarnaseid (sh valdkondlikult) tööülesandeid täitvate, valdkonnaspetsiifilisi kompetentse eeldavate ja sarnase haridusteega ametirühmade kogum. ↩
-
https://andmed.stat.ee/et/stat/majandus__ettevetete-majandusnaitajad__ettevetete-tulud-kulud-kasum__aastastatistika/EM001 ↩
-
OSKA uuringute tulemusel tehtud ettepanekud ja valminud materjalid jõuavad koolitajate, koolipidajate, valdkonna ettevõtete, valdkonnaga seotud ministeeriumide ja karjäärinõustajateni ning poliitiliste otsuste langetamiseks Vabariigi Valitsusele. ↩
-
Kuigi ettepanekud on sõnastatud tegevustena, pole tegu rakenduskavaga, vaid soovitustega, mille põhjal saavad osalised koostada oma tegevusplaanid. Ettepanekute täitmist seiratakse ja ekspertidega hinnatakse nende täitmist. ↩
-
Ühte põhikutsealasse koondati ametialad, mis täidavad sarnast funktsiooni ja eeldavad sarnast erialast väljaõpet. Eelmisest uuringust erineb siinne selle poolest, et põhikutsealadel hõivatute arvu oli võimalik detailsemalt kindlaks teha, kuna lisaks ametialade klassifikaatori 4. tasemele oli kasutada ka klassifikaatori 5. tase. Uuringu koostajad juhivad tähelepanu, et valdkonna põhikutsealade hulka ei hõlmatud ametialasid, mille põhikompetentse ei loetud piisaval määral valdkonnaga seotuks, mille esindajaid on väga vähe või mida analüüsitakse OSKA teistes valdkonnauuringutes. Näiteks raamatupidajate vajadust analüüsitakse OSKA arvestusala uuringus, IKT-spetsialistide vajadust OSKA IKT-valdkonna uuringus. ↩
-
Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator 2008, vt https://www.rik.ee/et/ettevotjaportaal/emtak-tegevusalad. ↩
-
EMTAK 2025 klassifikaatoris kannab tegevusala 0892 nimetust „Turba tootmine“ ning see hõlmab turba kaevandamist ja esmast töötlemist. Maapõueseaduses kasutatakse turba maavarana väljamise kohta mõistet „turba kaevandamine“. Siinses uuringus käsitletakse neid tööjõu- ja oskuste vajaduse analüüsimisel sisuliselt ühe valdkonnana. ↩
-
Näiteks raamatupidajate vajadust analüüsitakse OSKA arvestusala uuringus, IKT-spetsialistide vajadust OSKA IKT-valdkonna uuringus. ↩
-
Suurim valdkonnaga seotud tööandja on Eesti Geoloogiateenistus. ↩
-
Ametite klassifikaatorit vt lähemalt https://klassifikaatorid.stat.ee/item/stat.ee/b8fdb2b9-8269-41ca-b29e-5454df555147/44. ↩
-
Sõna insener kasutus mäe- ja tööstusinseneride põhikutsealade nimetustes on üldistav ning viitab laiemalt valdkonna tehnoloogiliste kompetentsidega spetsialistidele, kes on omandanud erialase tasemehariduse. Peale insenerikutsega spetsialistide hõlmab see ka näiteks tehnolooge, geolooge jt. ↩
-
Mäeinseneride põhikutseala hõivearvestus siinses uuringus ei hõlma ülikoolides, teadus- ja uurimisasutustes ega avalikus sektoris töötavaid geolooge. ↩
-
Maapõueseadus. https://www.riigiteataja.ee/et/akt/MaaPS ↩
-
Tööstusinseneri mõistet tavaliselt Eesti ettevõtetes ametinimetuse ja kõrgkoolides õppekavade nimetusena ei kasutata. Siin aruandes kasutatakse mõistet tööstusinsener nende inseneride koondnimetusena, kelle ülesandeks on eelkõige tootmisprotsessi tehnoloogiline arendus, kuigi nad võivad olla kaasatud ka tootearendusse ja tootmisprotsessi käitamisse. ↩
-
Lõhkematerjaliseaduse § 17 lg 1 kohaselt võib lõhketööd teha vastava kutsetunnistusega lõhkaja. https://www.riigiteataja.ee/et/akt/129062018060?leiaKehtiv ↩
-
Lõhkematerjali käitlemise korraldaja pädevus on vajalik ka väljaspool kaevandamist, sh kaitsetööstuses, kus lõhkematerjalide käitlemisega seotud tegevusi reguleerivad lõhkematerjali- ja relvaseadus. ↩
-
Rikastusvabrik – maavara töötlemise tehas, kus kaevist töödeldakse, et eraldada sellest vähem väärtuslik materjal ja suurendada kasuliku komponendi osakaalu. ↩
-
Kliimaministeerium. Kliimakindla majanduse seadus. https://kliimaministeerium.ee/eesti-kliimaseadus ↩
-
Kliimaministeerium. Puhta tööstuse teekaart. https://kliimaministeerium.ee/sites/default/files/documents/2026-10/Puhta%20t%C3%B6%C3%B6stuse%20teekaart.pdf ↩
-
Kliimaministeerium. Turbakasutuse teekaart. https://kliimaministeerium.ee/sites/default/files/documents/2026-10/Turbakasutuse%20teekaart.pdf ↩
-
Kliimaministeerium. Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050. https://kliimaministeerium.ee/energeetika-maavarad/maavarad/maapouepoliitika-pohialused-aastani-2050 ↩
-
Maapõueseadus. https://www.riigiteataja.ee/et/akt/MaaPS ↩
-
Kliimaministeerium. Eesti energiamajanduse arengukava (ENMAK 2035). https://kliimaministeerium.ee/energiamajanduse_arengukava ↩
-
https://kliimaministeerium.ee/kliima/eli-heitkogustega-kauplemise-susteem ↩
-
Euroopa Komisjon, 17.07.2026. Allocation to industrial installations. https://climate.ec.europa.eu/eu-action/carbon-markets/eu-emissions-trading-system-eu-ets/free-allocation/allocation-industrial-installations_en ↩
-
Rohetiigri maakasutuse teekaart 2040. https://rohetiiger.ee/valjaanne/rohetiigri-maakasutuse-teekaart-2040/ ↩
-
VKG kaevandas 3,58 miljonit, Enefit Industry 3,45 miljonit ja Kiviõli Keemiatööstus 0,99 miljonit tonni põlevkivi. ↩
-
Tugineb rahvusvahelisele IPCC metoodikale. ↩
-
Kliimaministeerium. Turbakasutuse teekaart. https://kliimaministeerium.ee/sites/default/files/documents/2026-10/Turbakasutuse%20teekaart.pdf ↩
-
Maapõueseadus, § 46. Põlevkivi ja turba kaevandamise aastamäär. https://www.riigiteataja.ee/et/akt/MaaPS ↩
-
Vabariigi Valitsuse 22.12.2016 määrus nr 150 „Turba kaevandamise aastamäär ning kriitilise ja kasutatava varu suurus“. Riigi Teataja. https://www.riigiteataja.ee/et/akt/116062020021 ↩
-
Kliimaministeerium. Turbakasutuse teekaart. 2026. https://kliimaministeerium.ee/sites/default/files/documents/2026-10/Turbakasutuse%20teekaart.pdf ↩
-
International Trade Centre (ITC), Trade Map, 2025. https://www.intracen.org/resources/data-and-analysis/trade-statistics#scroll-to-section-export-of-goods ↩
-
Vt ka Kliimaministeerium. Ehitusmaavarad. https://kliimaministeerium.ee/energeetika-maavarad/maavarad/ehitusmaavarad ↩
-
Riigiplaneeringud. Harju maakonna maavarade teemaplaneering. https://www.riigiplaneering.ee/maakonnaplaneeringud/harju-maakonna-maavarade-teemaplaneering ↩
-
Rail Baltic Estonia. https://www.rbestonia.ee/en/frequently-asked-questions/ ↩
-
Kaevandamisloaga määratakse muu hulgas mäeeraldis ehk kaevandamiseks määratud maapõue osa ning mäeeraldise teenindusmaa ehk mäeeraldise ümber või kohal ja ümber paiknev kaevandamiseks vajalik ala. ↩
-
Kliimaministeerium. Maapõueseaduse muudatuste väljatöötamiskavatsuse koostamine. https://www.kliimaministeerium.ee/energeetika-maavarad/maavarad/maapoueseaduse-muudatused ↩
-
Kliimaministeerium, 23.07.2024. https://kliimaministeerium.ee/uudised/kliimaministeerium-tegi-esimese-sammu-turbakaevandamise-heite-vahendamiseks ↩
-
Õiguskantsler leidis 2026. aasta jaanuaris siiski, et minister oli osa alade väljajätmisel ületanud talle maapõueseadusega antud volitusi ning tegi ettepaneku viia määrus seaduse ja põhiseadusega kooskõlla. Õiguskantsler (2026, 19. jaanuar). Ettepanek kliimaministri määruse põhiseaduse ja maapõueseadusega kooskõlla viimiseks. https://www.oiguskantsler.ee/sites/default/files/2026-01/Ettepanek%20kliimaministri%20maaruse%20pohiseaduse%20ja%20maapoueseadusega%20kooskolla%20viimiseks.pdf ↩
-
Keskkonnaministri määrus nr 87 „Kaevandamisega rikutud ja mahajäetud turbaalade ning kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekiri“, kehtiv redaktsioon alates 09.02.2026. https://www.riigiteataja.ee/et/akt/106022026002?leiaKehtiv ↩
-
International Council on Mining and Metals, ICMM. Mining Principles: Performance Expectations. https://www.icmm.com/mining-principles ↩
-
Maapõueseadus. § 55 lg 2 p 11 ja lg 4. https://www.riigiteataja.ee/et/akt/MaaPS ↩
-
Copernicus Land Monitoring Service. European Ground Motion Service. European Union. https://land.copernicus.eu/en/products/european-ground-motion-service ↩
-
Maapõueseadus. § 80. Uuritud ja kaevandatud maa korrastamise kohustus. § 81. Korrastamistingimused ja kaevandatud maa korrastamise projekt. https://www.riigiteataja.ee/et/akt/MaaPS ↩
-
Turba puhul tuleb eristada praegu kasutuses olevate tootmisalade korrastamist ajalooliselt mahajäetud turbaaladest ja jääksoodest. Kasutuses olevate tootmisalade korrastamine on kaevandamisloa omaja kohustus, varem mahajäetud alade korrastamine on aga suuresti riigi korraldada. ↩
-
Eesti põlevkivimaardla kaevandatav põlevkivikiht. ↩
-
Kamberkaevandamine – allmaakaevandamisviis, mille puhul maavara väljatakse kambritena ning lagi toetub väljamata jäetud tervikutele. ↩
-
Ajalooliselt on põlevkivi kaevandatud ka laavakaevandamise ehk pikk-ee meetodil, kus maavara väljatakse pika tööfrondi ehk ee ulatuses ning kaevandatud ala kohal lastakse lael kontrollitult variseda. ↩
-
Fotogramm-meetria abil luuakse kattuvatest aerofotodest objektide ja maapinna mõõtkavalisi 2D- ja 3D-mudeleid, mida saab kasutada muu hulgas mahtude arvutamiseks ja maapinna muutuste jälgimiseks. ↩
-
Puistang on kaevandamisel või ehitustöödel tekkinud materjalihunnik või -ala, kuhu ladestatakse näiteks katendit, aherainet, mulda või muud väljatud materjali. ↩
-
LiDAR (Light Detection and Ranging) on laserimpulssidel põhinev kaugseiretehnoloogia, mida kasutatakse objektide ja maapinna täpseks 3D-mõõdistamiseks. ↩
-
Waybiller, https://waybiller.com/et/ ↩
-
Orica. Electronic blasting systems. https://www.orica.com/en/blasting-solutions/initiating-systems/electronic-blasting-systems ↩
-
Elektriülekandeliinide juhtmete ühendamine toimub nn implosioonühenduste abil (implosive splicing/jointing). See on erilõhketöö, kus kontrollitud lõhkeenergia surub spetsiaalse metallhülsi ümber juhtmete ning moodustab väga tugeva ühenduse. Seda kasutatakse kõrgepingeliinide ehitamisel ja remontimisel. ↩
-
Hexagon. Mine blast vibration monitoring. https://hexagon.com/solutions/mine-blast-vibration-monitoring ↩
-
Kliimaministeerium. Turbakasutuse teekaart. https://kliimaministeerium.ee/sites/default/files/documents/2026-10/Turbakasutuse%20teekaart.pdf ↩
-
HansaPeat, https://hansapeat.com/ ↩
-
Mikskaar, https://www.mikskaar.com/wp-content/uploads/2025/04/ENG_MikskaarProducts-2025.pdf ↩
-
Kekkilä-BVB, https://www.kekkila-bvb.com/et/article/kekkila-bvb-jatkab-investeerimist-uutesse-ringmajanduslikesse-toorainetesse-tugevdades-puidukiu-tarnet/ ↩
-
Insectfood OÜ, https://www.soomaa.eu/ee/home ↩
-
TURPS Organic OÜ, https://eesti.turpsorganic.com/ ↩
-
Eesti Geoloogiateenistus. https://www.egt.ee/tegevusvaldkonnad-ja-eesmargid/maapoueressursid/fosforiit-ja-kaasnevad-ressursid ↩
-
Vt lisaks „Fosforiidi ja kaasnevate ressursside uuringu kokkuvõte“. https://www.egt.ee/sites/default/files/documents/2026-06/Fosforiidi_ja_kaasnevate_ressursside_uuringu_lihtsustatud_kokkuvote.pdf ↩
-
Energiasalv Pakri OÜ, https://energiasalv.ee/ ↩
-
Kliimaministeerium. Keskkonnahoidlikud riigihanked. Infoseminar „Keskkonnahoidlikud teedeehituse kriteeriumid“, 19.03.2026. https://kliimaministeerium.ee/sites/default/files/documents/2026-03/Keskkonnahoidlikud%20teedeehituse%20kriteeriumid%20Karen%20Silts%2019.03.2026.pdf ↩
-
OÜ Trisector, https://trisector.ee/et/ ↩
-
Eesti Betooniühing, https://betoon.org/kasulik-info/ajajoon/ ↩
-
Aggregates Europe. Circular economy. https://www.aggregates-europe.eu/policy-focus/economic/circular-economy/ ↩
-
Kliimaministeerium (2023). Riigi jäätmekava 2023–2028. https://kliimaministeerium.ee/sites/default/files/documents/2023-12/Riigi%20j%C3%A4%C3%A4tmekava%202023-2028.pdf ↩
-
Eesti Killustik. Jätkusuutlikkuse aruanne 2023. Päikesepargid karjäärides. https://www.eestikillustik.ee/wp-content/uploads/2024/09/EK-Jatkusuutlikkuse-aruanne-2023.pdf ↩
-
ERR, 05.12.2023. Enefit Green ehitas Estonia kaevanduse juurde aherainemäele päikesepargi. https://www.err.ee/1609185874/enefit-green-ehitas-estonia-kaevanduse-juurde-aherainemaele-paikesepargi ↩
-
Tuleb arvestada, et koolituspakkumise prognoos ei kattu õppekavale või erialale esitatava koolitustellimusega (st mitu õppijat aastas vastu võetakse), sest koolitustellimuse puhul peab arvestama võimalike katkestajatega ja osaga õppijatest, kes asuvad tõenäoliselt teistele ametialadele. ↩
-
EMTAK B. ↩
-
NB! Majandustegevuse registri andmetes kajastub ainult üks mäetööstuse põhitegevusalaga ettevõte – VKG Kaevandused OÜ, mistõttu peegeldab mäetööstuse alavaldkondade omavahelist suhet paremini TÖR-i andmestik. ↩
-
https://andmed.stat.ee/et/stat/majandus__ettevetete-majandusnaitajad__ettevetete-tulud-kulud-kasum__aastastatistika/EM001 ↩
-
TTL08920000003 Freesturvas, tükkturvas aiandusele, turbasegude tootmiseks, alusturvas loomadele allapanuks (TTL Tööstustoodete loetelu 2025 järgi, https://klassifikaatorid.stat.ee/item/stat.ee/5fe62308-6ead-4d65-9ebf-60fcfdb3f682). ↩
-
TTL08920000004 Kasvuturbasegud väetise- või mikroelementidega. ↩
-
TTL08920000002 Kütteturvas, k.a freesturvas, tükkturvas, turbabrikett. ↩
-
https://andmed.stat.ee/et/stat/majandus__ettevetete-majandusnaitajad__ettevetete-investeeringud__luhiajastatistika/EM042 ↩
-
Kuna EHIS sisaldab andmeid alates 2006. aastast, saab hariduse sisu hinnata vähem kui 20 aasta pikkuse perioodi kohta. See tähendab, et ainult 49% töötajate puhul on teada nende lõpetatud kõrg- või kutseõppe õppekava nimetus või see, et töötaja on omandanud ainult üldhariduse. ↩
-
Andmed hariduse kohta on ütluspõhised, st inimene otsustab ise millist omandatud haridust ta soovib kirjeldada. ↩
-
Õppekava nimetus on ajas muutunud – mäetööd, mäetööline. ↩
-
Lisaks keevitaja õppekava lõpetanutele ka osakutsete lõpetajad ja metallitööde õppekava. ↩
-
Õppekavad: elektrik ja sisetööde elektrik ning alates õppeaastast 2026/2027 ehitiste elektrik. ↩
-
Õppekavad: autotehnik, autode ja masinate remont, autolukksepp. ↩
-
Mõlemad kutseõppeasutused ühendati 2016. aastal Ida-Virumaa KHK-ga. ↩
-
Vabariigi Valitsuse määrus nr 206 soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelude kinnitamise kohta, https://www.riigiteataja.ee/akt/24317 ↩
-
https://andmed.stat.ee/et/stat/sotsiaalelu__tooturg__heivatud__aastastatistika/TT0201 ↩
-
https://andmed.stat.ee/et/stat/majandus__palk-ja-toojeukulu__palk__aastastatistika/PA101 ↩
-
https://andmed.stat.ee/et/stat/sotsiaalelu__tooturg__heivatud__aastastatistika/TT0201 ↩
-
https://andmed.stat.ee/et/stat/majandus__palk-ja-toojeukulu__palk__luhiajastatistika/PA119 ↩
-
https://andmed.stat.ee/et/stat/majandus__palk-ja-toojeukulu__palk__aastastatistika/PA101 ↩
-
https://www.stat.ee/et/uudised/25-aasta-jooksul-vaheneb-rahvaarv-koikjal-peale-harju-ja-tartumaa ja https://andmed.stat.ee/et/stat/rahvastik__rahvastikunaitajad-ja-koosseis__rahvaarv-ja-rahvastiku-koosseis/RV085 ↩
-
Vt Eesti Pank. Majandusprognoos. https://www.eestipank.ee/press/prognoos-pusiva-majanduskasvu-saavutamiseks-vaja-kindlust-investeerimisel-16062026 ↩
-
Kuna muudatusettepanekuid uuringu tegemise ajal alles menetletakse ning nende mõju tootmis- ja kaevemahtudele ei ole usaldusväärselt kvantifitseeritav, käsitletakse seda kvalitatiivse riskistsenaariumina. ↩
-
Õppekavad: maa süsteemid, kliima ja tehnoloogiad (BA) ja maapõueressursid (MA). ↩
-
Õppekava: maa-teadused ja geotehnoloogia (BA). ↩
-
Õppekavad: geotehnoloogia (BA, MA), masinaehitus- ja energiatehnoloogia protsesside juhtimine (RAK). ↩
-
Õppekavad: tootmise automatiseerimine (RAK), automaatikasüsteemid (RAK). ↩
-
https://andmed.stat.ee/et/stat/rahvastik__rahvastikunaitajad-ja-koosseis__rahvaarv-ja-rahvastiku-koosseis/RV069U ↩
-
Enamasti on tegemist pikaajalise elaniku elamisloaga kolmandate riikide kodanikega, sh määratlemata kodakondsusega isikud, aga ka alalise elamisõigusega EL-i kodanikega. Vt ka https://uuringud.oska.kutsekoda.ee/uuringud/välistööjõud ↩
-
Kliimaministeerium. Turbakasutuse teekaart. https://kliimaministeerium.ee/sites/default/files/documents/2026-10/Turbakasutuse%20teekaart.pdf ↩
-
Käsitletakse aktiivseid õppekavu ehk neid, kus oli EHIS-e andmetel viimase kuue õppeaasta jooksul vähemalt üks vastuvõetu, õpilane, katkestaja või lõpetaja. ↩
-
Õppeaastate 2020/2021 kuni 2024/2025 keskmisena lõpetab ehituse ja tsiviilrajatiste ÕKR-i keskmiselt 870 kutseõppurit ja trend on pigem kasvav. ↩
-
Vaata ka https://uuringud.oska.kutsekoda.ee/ ↩
-
Viimane vastuvõtt 2021./2022. õppeaastal. ↩
-
Ida-Virumaa KHK on pakkunud nii mäetöölise kutse-, kutsekeskharidus- kui ka jätkuõpet. ↩
-
Alates 1. septembrist 2026 on Pärnumaa Kutsehariduskeskuse nimi Pärnu Hariduskeskus. ↩
-
Mitme õppekava nimetusi on viimasel õppeaastal muudetud, nt EKA magistriõppekavad „Disain ja rakenduskunst“ ning „Tootedisain“ on asendunud õppekavadega „Ringdisain“ ja „Taidestuudium“; TalTechi magistriõppekava „Rakendusfüüsika“ asemel „Rakendusfüüsika ja andmeteadus“ ning „Keemia- ja keskkonnakaitse tehnoloogia“ asemel „Jätkusuutlikud keemiatehnoloogiad“. Samuti on koondatud ja/või asendatud õppekavade nimetusi doktoriõppes (viimast eriti TalTechis). ↩
-
Õppekavade valik on tehtud mäetööstuses hõivatute ja aastatel 2006–2024 kõrghariduse omandanute õppekavade põhjal ja seda on täiendatud analoogia alusel. ↩
-
Eelkõige akadeemilisest karjäärist huvitatud magistrikraadi lõpetanutele, kus toimub etteantud teemal täiskohaga töö oma juhendaja uurimisrühmas. ↩
-
Tööstusdoktorantuur ehk teadmussiirdedoktorantuur. Kolmepoolne koostöö doktorandi, ülikooli ja ettevõtte vahel, kus doktoritöö teema on otseselt seotud ettevõtte arendustegevusega eesmärgiga luua lahendus, millel on reaalne mõju ettevõttele ja majandusele. ↩
-
Doktoritöö doktorandi valitud teemal, kus õpitakse osakoormusel või kombineerituna muu tööga ning kus on võimalus spetsialiseeruda huvipakkuvale valdkonnale, sidudes senised teadmised ja kogemused teadustööga. ↩
-
https://taltech.ee/doktorandile/doktorioppest/toostusdoktorantuur ↩
-
https://taltech.ee/inseneriteaduskond/inseneriakadeemia-taltechis ↩
-
https://haridussilm.ee/ee/tulemuslikkus/oppeasutuste-tulemuslikkus/korgharidus/oppeasutused_ja_valdkonnad ↩
-
https://www.kutseregister.ee/ctrl/et/Standardid/vaata/11366374 ↩
-
https://www.kutseregister.ee/ctrl/et/Standardid/vaata/11366396 ↩
-
Statistikaameti andmetel oli aastal 2019 mäetööstuse töötajatest 70% mitte-eestlased. 2025. aastaks on see näitaja kahanenud 44%-le. https://andmed.stat.ee/et/stat/sotsiaalelu__tooturg__heivatud__aastastatistika/TT0201 ↩
-
https://www.kutseregister.ee/et/kutsed/avalik_kutsetunnistused/ ↩
-
https://www.kutseregister.ee/ctrl/et/Standardid/vaata/11499012 ↩
-
Ametid, millel ei saa ilma kutsetunnistuseta töötada. Lõhkaja ja lõhkemeistri puhul reguleerivad kutsenõuet lõhkematerjaliseaduse § 17 lõiked 1 ja 3. ↩
-
Lisaks täienduskoolituste pakkumisele kuuluvad TalTechi maa süsteemide ja geotehnoloogia magistriõppekavva valikainetena õppeained „Lõhketööd ja maavarade väljamine“ ning „Lõhkamise erikursus“ ning maa süsteemid, kliima ja tehnoloogiad bakalaureuseõppekavasse valikaine „Kivimimehaanika, väljamine ja töötlemine“. ↩
-
Vastavalt EMTAK 711, EMTAK 422 ja EMTAK 421. ↩
-
Ida-Virumaa KHK-s, Järvamaa RK-s, Tartu Rakenduslikus Kolledžis, Pärnu HK-s, Tallinna Rakenduslikus Kolledžis, Viljandi Kutseõppekeskuses, Võrumaa Haridus- ja Tehnoloogiakeskuses, Pärnu Saksa Tehnoloogiakoolis, Tallinna Tehnoloogiakolledžis ning kuni 2025/2026. õppeaasta lõpuni eraldi tegutsenud Tallinna Polütehnikumis ja Tallinna Tööstushariduskeskuses. NB! 2026. aasta juulis koondati Tallinna tehnoloogia- ja inseneeriavaldkonna kutseõpe senisest suuremasse Tallinna Tehnoloogiakolledžisse, kuhu ühendati Tallinna Ehituskool, Tallinna Polütehnikum, suurem osa Tallinna Tööstushariduskeskusest ning senine Tallinna Lasnamäe Mehaanikakool, mis oli juba varem ümber nimetatud Tallinna Tehnoloogiakolledžiks. ↩
-
https://www.transpordiamet.ee/autokoolide-statistika. Vali „Ametikoolitused“, kust on näha, et suurim koolitaja on Ametikoolitus OÜ ning selle ettevõtte veoautojuhi kutsetunnistuse sai aastatel 2021–2025 vastavalt 884, 805, 712, 725 ja 772 inimest. ↩
-
Kutseõppeasutuse seadus. https://www.riigiteataja.ee/et/akt/102072013001?leiaKehtiv ↩
-
Nt maa süsteemid, kliima ja tehnoloogiad; maa süsteemid ja geotehnoloogia; geoloogia ja keskkonnatehnoloogia; geoloogia. ↩
-
Tööjõu pakkumine on läbi korrutatud tööjõus osalemise määraga, kuna ei saa eeldada, et potentsiaalselt kõik lõpetanud osaleksid tööhõives. Eri põhjustel on mingi osa lõpetanutest tööturul igal ajahetkel mitteaktiivsed. Tööjõus osalemise määr on vanusegrupis 25–49 aastat sõltuvalt valdkonnast 85–95% (tööjõu-uuringu alusel). Lihtsuse huvides kasutatakse tööjõuvajaduse prognoosimisel arvestuslikku keskmist tööjõus osalemise määra, s.o 90%. ↩
-
Turutõrge ehk varjatud takistus tööjõu järelkasvu tagamisel – olukord, kus hoolimata sellest, et koolituskohad on olemas ja koolitustegevus vastab näiliselt koolitusvajadusele, on valdkonnas tööjõu- ja/või vajalike kompetentside puudus. ↩
-
Sobivaks õppeks on hinnatud erineva oskustasemega mootorsõidukitehnikud ja -diagnostikud, samuti automaatikud, mehhatroonikud, sisetööde elektrikud ning keevitajad. ↩
-
Mikrokvalifikatsiooniõpet saab pakkuda kõrgkool või kutseõppeasutus õppekavarühmas või -grupis, milles tal on õppeõigus, või tegevusloa alusel kõrgkool, kutseõppeasutus või muu täienduskoolitusasutus. ↩
-
Kutsehariduse reformiga on välja töötatud ja rakendamisel uutel alustel laiapõhjalised kutsekeskhariduse ehk rakendusliku keskhariduse õppekavad, mis võimaldavad erinevaid suunavalikuid ja spetsialiseerumisi. Uue kutsekeskhariduse mudeli järgi moodustavad valikõpingud 35 EKAP-d. Vt ka HTM, „Kutsehariduse reform“: https://hm.ee/kutsehariduse-reform ↩
-
Kaevurite ja mäemasinate operaatorite põhikutseala. ↩
-
„Tööturu vajadustele vastava kutse- ja kõrghariduse arendamine PRÕM+“ on Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Euroopa Sotsiaalfondi kaasrahastatud programm, mida viib ellu Haridus- ja Noorteamet. ↩
-
OSKA uuringute tulemusel tehtud ettepanekud ja valminud materjalid jõuavad koolitajate, koolipidajate, valdkonna ettevõtete, valdkonnaga seotud ministeeriumide ja karjäärinõustajateni ning poliitiliste otsuste tegemiseks Vabariigi Valitsusele. ↩
-
Põhineb EHIS-e ja TÖR-i andmetel. ↩
-
Tööjõus osalemise määraks on võetud kõigi õppevaldkondade keskmine (90%). ↩
-
Kaevandamise kutseala kutsestandardid: https://www.kutseregister.ee/et/standardid/standardid_top2/?filter_url=ea3cb71be152241d95db1817e095d009 ↩
-
Puurimis- ja lõhkamistööde kutseala kutsestandardid: https://www.kutseregister.ee/et/standardid/standardid_top2/?filter_url=44c3415bd95bb0a70dd075f8b4ebbbfb ↩
-
Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse Kutsenõukogu. https://www.kutseregister.ee/ctrl/et/Noukogud/vaata/10586030 ↩
-
Maapõueseadus. https://www.riigiteataja.ee/et/akt/MaaPS ↩
-
Lõhkematerjaliseadus. https://www.riigiteataja.ee/et/akt/129062018060 ↩
-
Puurimistööde tegemisel tuleb lisaks kutsealasele pädevusele arvestada konkreetse valdkonna tegevuse suhtes kehtivate loa-, projekteerimis-, dokumenteerimis- ja keskkonnanõuetega. ↩


